Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? (0)

Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine ?
Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal.
Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa  impeeriumid  Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia . Mõlemale, juba enne  maailmasõda  nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes  segadus  , enamlaste võimuhaaramine ja  kodusõda  lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite K. Pätsi ja J. Tõnissoni esile tõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. Eestlaste jaoks tähendasid need sündmused seda, et enamus ajast ja jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid . Eestlastele tuli kasuks ka NSV Liidus vastuvõetud „Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon “ ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga.
1917. aasta Eestis kujunes sündmuste rohkeks. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja  kaksikvõim  . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai  autonoomia  saavutamine Vene riigi koosseisus . Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang  Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J.  Poska  ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk  Maapäev  . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele.
1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad : Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson , Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning  esseerid  moodustasid Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski  enamlased , kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati  Maavalitsus  ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi -osariik Venemaa koosseisus. Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutas Maanõukogu end kõrgemaks võimuks Eestis ja katkestas sidemed Venemaaga, samal päeval aeti Maanõukogu Enamlaste poolt jõuga laiali, järjest enam leiti, et on vaja täielikult iseseisvuda. Eestlased otsustasid ärakasutada Saksa pealetungi mille käigus Venelased põgenesid ning Sakslased polnud veel täielikult kohale jõudnud. Erakorralises olukorras loodi päästekomitee kuhu kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik . 21. veebruaril kiideti heaks iseseisvus manifest. Iseseisvus otsustati välja kuulutada suuremates Eesti linnades esimesena Pärnu 23. veebruaril. 24. veebruaril moodustati Tallinnas Eesti ajutine valitsus.
Selliste sündmuste tagajärjel kujunes välja Eesti iseseisvumine. Eesti iseseisvumine sai suuresti võimalikuks tänu välis teguritele ja olukorrale mujal maailmas. Muidugi oli suur tähtsus ka Eestlaste õigel ajastusel iseseisvumise välja kuulutamisel.