Iseseisev töö 1. Kvalitatiivne uurimissuund uurib asju ning nähtusid, mida ei ole võimalik mõõta, ning selle juures vaadeldakse, kirjeldaks, võrreldakse jne objekte või nähtusi. Põhiküsimustele millele vastust otsitakse on, näiteks missugune?, miks? ja kuidas? Andmeid kogutakse intervjuu, vaatluse, teksti analüüsi või muu sõnalise suhtluse kaudu. Lisaks ei ole uurimise vastused arvulised. Kvantitatiivene uurimissuund, mis keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi arvuliste mõõtmistele. Vastates küsimusele mitu?, kui palju? ja kui suur? on mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. Selle uurimise eesmärgiks on saada statistilisi andmeid järelduste tegemiseks. Andmed kogutakse matemaatilisi meetodeid kasutades. Tulemused ning järeldused on kirjeldatud arvuliselt. Mõlema suuna peamine erinevus ongi see, et kvalitatiivne põhineb vaatlemistel,
Fenomenograafia Kristiina Kangro AP II Mis on fenomenograafia ? Fenomenograafia on kui uurimissuund, mille eesmärgiks on inimeste kogemuste kirjeldamine, analüüsimine ja mõistmine. F. Marton (1981: 180) Fenomenograafia kui kvalitatiivsete uuringute strateegia sai alguse 1970a. Ference Martoni poolt Göteborg´i ülikoolis tehtud uuringutest. Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab.
detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse), · elektrokeemiline, · massspektromeetriline, · konduktomeetriline, · RI, · Fluorestsents http://www.ttk.ee/~laine/kromatograafia/vedelikkromatograafia_tphimte.html Vedelik-kromatograafiliste ja massispektromeetriliste (LC-MS) ning ioonkromatograafiliste metoodikate arendamine saasteainete määramiseks mitmesugustes maatriksites. See on rakenduslik uurimissuund, milles suur osa tööd käib mitmesuguste koostööprojektide raames. Koostöös Soome Tollilaboriga juurutati metoodika 14 pestitsiidijäägi analüüsiks puu- ja köögiviljades ning akrediteeriti see. Pestitsiidijääkide määramise alal on käimas terve rida koostööprojekte ja lepinguid, kus partneriteks on Põllumajandusuuringute keskus, EV Tervisekaitseinspektsioon, Eesti TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Soome Vabariigi Tollilabor
populatsioon, kooslus või õkosüsteem ökoreaktsioon ökosüsteemi või mõne selle elemendi reageerimine mõjurile ökoreaktsiooni analüüs keskkonnamõju hindamise etapp, milles analüüsitakse stressori põhjustatud reaktsioone sihtobjektis ökoreaktsiooni koondkirjeldus ökoreaktsiooni analüüsi kokkuvõte, millele tuginetakse riski kirjeldamisel ökotoksikoloogia keskkonnakaitse interdistsiplinaarne uurimissuund, mis käsitleb inimtoodetud kemikaalide keskkonnaohtlikkust ülekandetegur kvantitatiivne parand ühel sihtobjektil vaatlus- või katseandmete põhjal leitud mõju suuruse ülekandmiseks teisele sihtobjektile üldsus era- või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või kes selles osaleb
Eelmisel aastal Tallinna ajaloo instituudi juures loodi instituut Keskkonna ajaloo instituut koondab kõiki kes tegelevad maastike ja ajalooga. Mujal maailmas tegevus pikaajalisem olemas Euroopa keskkonnaajaloo föderatsioon, mis koondab väga erinevaid uurijaid keskkonnaajaloo valdkonnas. Enamasti on tegemist ajaloolastega või loodusteadlastega. Eestis uurimissuunad on olemas olnud, kuid seda ilusat nime pole veel külge pandud. 2 traditsioonilist: biogeograafline uurimissuund (mis juhtus Eesti alal peale seda kui Eesti vabanes mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne)) arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia
Aastatel 1971-1972 oli Jaan Tammel seoses oma diplomitööga võimalus Toompea ja Raekoja platsi leiumaterjal uuesti teaduslikult läbi töötada. Ta leidis, et käsitsi valmistatud keraamikast oli leiuaines vaid üheksa kildu, mis sarnanesid mujal Eesti ala linnustest ja kalmetest leitud II aastatuhande algussajandite käsitsi valmistatud keraamikaga. Vaadeldud 1952.-1953. aastate kaevamistega lõppeski Tallinnas niinimetatud teaduslikust sihtprogrammist lähtuv akadeemiline uurimissuund. Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu. Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu
pealtvaatajad ja mängijad, vastavalt kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks
rohkem ruumi. Ühel päeval helistas talle professor Jozef Kowalski ning soovitas tal kohtuda nõu saamiseks ühe oma sõbraga. Sõbra nimi oli Pierre Curie. Pierre oli 35- aastate ja töötas Pariisis Ecole de Physique et de Chimie's. Tema ostis Mariele väikese tööruumi. Pierre oli suurepärane teadlane. Ta oli leiutanud paljud kasulikke riistu ja oli asjatundja magnetismi alal. Koos venna Jacques'iga oli ta uurinud kvartsikristalle ning elektrinähtusi. Järgmisel sajandil viis see uurimissuund näiteks kvartskella ja mikrofoni leiutamiseni. Päraste ebaõnnestunud romaani Kazimierz Zorawskiga polnud Mariele pähegi tulnud, et ta võiks uuesti armuda. Pierre'i ainus amastus oli surnud. Marie ja Pierre olid mõlemad jõudnud järeldusele, et armastus põhjustab ainult südamevalu ja et see on igatepidi üsna rumal. Ometi armusid need kaks inimest vastupidi oma veendumustele teineteisesse. Nad sobisid suurepäraselt - mõlemad olid intelligentsed ja mõtlesid ainult teadusest
sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. Umbes 1611/13 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (valitses 15581603) kui ka (Mary Stuarti poja) kuningas James I (valitses 16031625) soosing Tema eluloos on palju ebaselget. William Shakespeare'i nimelisest teatrimehest pole säilinud ühtegi dokumenti peale mõnede maksearvete. Seetõttu tekkis uurimissuund seikspiroloogia, mis püüab lahendada mõistatust, kas sellenimeline näitekirjanik oli üldse olemas. Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare'i teostest. On arvatud, et William Shakespeare'i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit.
sai kahe teatri – kuulsa Globe’i ja Blackfriarsi teatri – kaasomanikuks. Umbes 1611/13 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (valitses 1558–1603) kui ka (Mary Stuarti poja) kuningas James I (valitses 1603–1625) soosing Tema eluloos on palju ebaselget. William Shakespeare’i nimelisest teatrimehest pole säilinud ühtegi dokumenti peale mõnede maksearvete. Seetõttu tekkis uurimissuund šeikspiroloogia, mis püüab lahendada mõistatust, kas sellenimeline näitekirjanik oli üldse olemas. Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare’i teostest. On arvatud, et William Shakespeare’i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare’i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit.
Kuna Venemaal oli kodusõda, siis ei saanud ta Kaasanis olla ning töötas selle asemel Minskis kooliõpetajana) - 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle) - 1920-1939 Tartus - hiljem Kielis Andersoni seadus kuidas tekst püsib 1942 etnograafia dotsentuur (I. Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper)
viljelusmajandusele. 20 saj on arheol. arv kasvanud. Üksikuid uuriaid on raske esile tõsta keda välja jätta Üheks uue suuna rajajaks on paar meest, kes 1960 a üritasid teostada pööret ja võtsid kasut mõiste - uus arheoloogia. Senini kasutati nö. uurivat meetodit uuriti omavahel esemeid ja rutati miks need kultuurid...aga 60 a.....olid mehed kes ürit uusi meetodeid rakendada alates siis uuest arheoloogiast - hakkas peale uus uurimissuund mida nim TEOREETILISEKS arheoloogiaks. Sellega hakkas tegelema rida uusi uurijaid kes hakkkasid kasutam, uusi meetodeid ja andsid uut infi lahti mõtestamise teid. Uut arheoloogiat hakati nim ka POSTPROTSESSUAALSEKS arheoloogiaks. Uus pööre 1990ndatel aastatel mil üritati neid erinevaid suundi kokku võtta ning tänapäeval räägitakse seega TÕLGENDAVAST arheoloogiast. Siin peab alati tõlgendama ,,miks see on nii". See näeb ka ette - arheoloog
--- Töö ökonoomika TÖÖ ÖKONOOMIKA – tööturu kui nähtuse funktsioneerimise ja funktsioneerimise tulemuste analüüsile suunatud uurimisvaldkond – Tööandjate käitumise analüüs. – Töövõtjate käitumise analüüs. – Tööturu mehhanismide (palk, mitterahalised stiimulid, töötingimused jms.) analüüs. – Valitsuse, a/ü jt. tööturgu mõjutavate subjektide käitumise analüüs. Positiivsest majandusteooriast lähtuv uurimissuund: Igasugustele positiivsetele mõjutustele reageerivad inimesed positiivselt, käitumise määravad ära preemiad ja karistused (B.F. Skinner “The Behavior of organism” -preemiad – rahalised ja mitterahalised hüvitised - karistused – kulud (trahvid) või kasutamata võimalused Põhipostulaadid on: resursside piiratuse postulaat – resursside kasutamine peab võimaldama suurimat tulu ja vältima suurimat kahju
Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on korraldatud, ning teadvus rakendab neid konkreetse, meelte abil hangitava teabe korrasta- misel; et tunnetus võib seega töötada ka ülevalt allapoole (top- down processes). Paralleelselt saksa idealistliku psühholoogiaga arenes anglo- ameerika keelepiirides, eeskätt Ameerika Ühendriikides 20. sajandil välja uurimissuund, mida hakati nimetama biheiviorismiks (behavior ``käitumine''). Biheivioristlik psühho- loogia lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühika mõistmiseks uurida ta käitumist, kasutades selleks algselt loodusteadustest pärinevaid meetodeid hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning katsetulemuste analüüsimist statistiliste meetodite abil. Dodekafoonia
- Sotsiaalpsühholoogia - psühholoogia ja sotsioloogia aladistsipliin, mis uurib inimese mõtlemist, tundeit ja käitumist, mis on mõjutatud teistest inimestest, ühisest tegevusest ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs.
Projekti suuna järgi: Andmekogumisuuring – uurija ette püstitatakse konkreetne ülesanne. Uurimise suund on antud ja uurijal on vaja määrata andmeallikad ning koguda vajalikud andmed. Rakendus- ehk probleemuuringud – tellija annab uurijale ülevaate probleemi üldisest olemusest ja viimane peab valima uuringusuuna. Sellesse kuulub põhiline hulk turundusuuringuid. Baasuuringud – uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Lähtumine uuringumeetodist (üks levinumaid liigitamise viise): Kvalitatiivuuringud – väikese (<30) valimiga, statistilise andmetöötluse meetodeid kasutamata tehtud uuring. Esmaandmete kogumisel kasutatakse kõige sagedamini süvaintervjuusid. Teisestel andmetel põhinevate kvalitatiivuuringute nimetusena on kasutusel nn kirjutuslaua-uuring, mille
kalendrikommetele maskeering. Teemadeks tööd, igapäevaelu suhted. Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11. Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks
Et illustreerida eelöeldut, eristame järgmises tabelis parameetreid, mis iseloomustavad ühe ettevõtja tegevust ning tegevustingimusi. Kui meid ei rahulda tegevuse tulemused, või veelgi enam nad tunduvad moraalselt täiesti vastuvõtmatud, siis võib see puhtteoreetiliselt olla nii tegevuse enda kui ka tegevustingimuste süü. Koostegevusökonoomika jaoks jääb siiski vaid üks uurimissuund. Et meie (st ökonoomika) vaatenurga puhul kõik indiviidid maksimeerivad alati omakasu, siis on kõigi (mõlema) jaoks parima tulemuse eest vastutavad üksnes tegevustingimused reeglid, institutsioonid, mis määravad ära indiviidide mänguruumi.Ökonoomika rakendab seega koostegevuse uurimisel alati Ökonoomika: inimeste koostegevuse teooria 51 rangelt ühesugust tegevusmudelit indiviidid maksimeerivad oma kasu etteantud kitsenduste raames ega seosta koostegevuse tulemusi
alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" (1931). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal. Paralleelselt saksa idealistliku psüholoogiaga eeskätt USAs arenes 20.saj-l välja uurimissuund - biheiviorism. See lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühikat mõistmiseks uurida ta käitumist, kasut.selleks algselt loodusteadusest pärinevaid meetodeid - hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning katsetulemuste analüüsimist statiliste meetodite abil. C.Seashore "Muusikapsüholoogia" (1938) Mõned seisukohad:1)Kogu
Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn
a)“Was ist Kulturgeschichte? Beitrag zu einer empirischen Historik”, Deutsche Zeitschrift für Geschichtswissenschaft (1896); b) Die kulturhistorische Methode (1900) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses • Saksamaalt alguse saanud kultuuriajalooline suund levib paljudes maades, muutudes eriti populaarseks Prantsusmaal. Üldpildis domineerib siiski endiselt poliitiline ajalugu. • Kultuuriajalugu ei ole selgepiiriline uurimissuund, vaid pigem väga heterogeenne nähtus, mida iseloomustab siiski rõhu asetamine kõrgkultuuri saavutustele. • 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost. “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel • Pärast I maailmasõda ilmuvad esimesed kultuuriajaloo käsitlused, mis panevad aluse tänapäevastele arusaamadele kultuuriajaloost
Piltide ümberhindamine: pildid ei ole passiivsed objektid, vaid aktiivsed, nt nad üksnes ei illustreeri sõna/teksti, vaid täiendavad seda, on sellega vastuolus või dialoogis. Pildid teatud mõttes tegutsevad ja avaldavad mõju Visuaalse ehk pildilise pöörde käigus kujunes välja uus heterogeenne teadusvaldkond, mida tavaliselt nimetatakse visuaalkultuuri uuringuteks; saksa kultuuriruumis ka pilditeaduseks. Visuaalkultuuri uuringud /kaks tähendust 1) kunstiajaloost välja kasvanud uurimissuund, mis püüab avardada senist kitsapiirilisemat lähenemist ja uurida kõikvõimalikke möödaniku kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda. 2) kultuuriuuringutest välja kasvanud uurimissuund, mis keskendub ennekõike tänapäeva visuaalse keskkonna analüüsimisele (meedia, tv, veeb, filmid, reklaam jms) Metodoloogiliselt on tegemist väga kirju ehk hübriidse valdkonnaga, kus kasutatakse meetodeid semiootikast, meediauuringutest, filmiteooriast,
Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna. Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere äärsetes steppides, nim Jamnaja kultuuriks. Sealt on see siia levinud. Esimesed pronksist esemed. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid 9. loeng Uurimissuund, mis tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks. 100%-liselt pole võimalik kindlaks teha, mis territooriumil see rahvas on elanud, sest tänapäeva eurooplased on märkimisväärselt segunenud. Tänapäeval õigeid eestlasi pole olemas. Õiged eestlased olid Lembitu ajal. Lembitu aeg ja sellele eelnenud ajal märkame, et kultuurid muutuvad ja rahvaliikumist on kogu aeg olnud
Kirjandusteaduse ajalugu. Antiik: Platon ,,Vabariigis" kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis-ajaloolisel taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn
e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. Clifford Geertz · Kultuur on nagu tekst ja teadlane on nagu teksti tõlkija. · Tõlgendus vs seletus iga teadlane suudab kultuuri ainult natuke tõlgendada. · See suund adub et suurte teooriate aeg on otsas · Uurima hakatakse konteksti, mitte enam kultuurielemente. · Tähelepanu koondub eranditele, juhuslikkusele. · Kultuuride vahelise kommunikatsiooniprotsessi uurimine: keel, märgid, meelelaad. · See uurimissuund lasi välja ,,suvalisuse vaimu", sümboleid võib näha kõikjal; samuti saab igaüks erinevalt kõike tõlgendada ja keegi ei saa selle kohta midagi öelda. · Postmodernismile alusepanija. Kuidas erinevate teadlaste töid võrrelda kui kõik on uurinud ,,unikaalset"? Hermeneutika · Hans-Georg Gadamer - Dialoogi metafoor arendab edasi teksti metafoori. Uurija ja uuritav on võrdselt aktiivsed. Vaatab veel rohkem kultuuri põliselanike vaatevinklist
näitekirjanikuna, sai kahe teatri kuulsa Globe'i ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. Umbes 1611/13 läks tagasi sünnilinna, kus ka suri. Oli kirjanikuna kuulus juba oma eluajal. Talle kuulus nii kuninganna Elizabeth I (valitses 15581603) kui ka (Mary Stuarti poja) kuningas James I (valitses 16031625) soosing Tema eluloos on palju ebaselget. William Shakespeare'i nimelisest teatrimehest pole säilinud ühtegi dokumenti peale mõnede maksearvete. Seetõttu tekkis uurimissuund seikspiroloogia, mis püüab lahendada mõistatust, kas sellenimeline näitekirjanik oli üldse olemas. Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare'i teostest. On arvatud, et William Shakespeare'i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit.
Mõttesalmides. Ta räägib kleidiriide värviilust ja filmikunsti ilust. Kuid ilusa naise asemel on eelistatud hea naine. Ilu pärast naist wõtta, on nii sama hea, kui rooside pärast mõisat osta. Ja ometi oleks viimane weel mõistlikum, sest rooside aeg tuleb iga aasta jälle. (Kotzebue; 3 / 1888 Mõttesalmides) Kummaline, et võrrandisse naine=mõistus ilu justkui ei mahu. See on intrigeeriv probleem. Kultuurilooliselt oleks viljakas uurimissuund, kuidas määrab ilu inimese saatuse just vaimuilmas, kuivõrd kallutab väline ILU inimest tema valikus materiaalse ja ideedemaailma vahel? (Kaisa Eiche on nüüdseks loobunud karjäärist Tartu kunstielus, ja astunud Jaapani tootefirma teenistusse, võites ühtlasi tagasi õiguse oma ilule, mida ta erinevail viisidel püüdis varjutada (a la Lilli Suburgi lõuarätik) väikelinna kunstnikkonnas liikudes.) NB! Ilu ja inetuse ajaloost on mõtisklenud meessemiootik Ecco.
millegi kadumine) keegi tuleb midagi mängu ühelt poolelt nõudma dialoog. 3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas
punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks uurimissuund, mis võiks seda kinnitada. Matemaatika paistab olevat valdkond, mis on kultuurist sõltumatu ie printsiibid eksisteerivad väljaspool klt’i, hoolimata meie võimekusest neid mõista. Samas on see ka valdkond, kus on näha klt erinevusi in arusaamises. (nt baasnr-ite süsteemid erinevates klt’ides erinevad, tõenäosuse v nulli kontseptsioon ka). - Numbrisüsteemid erinevates klt’ides. Ehk kui palju meie matemaatilist kompetentsi õpetab meile klt ja
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
funktsionaalsust. Metamaterjalide omadusi mõjutavad lisaks struktuurile ka valguse mõjul tekkivad plasmonid. Pinnaplasmonid tekitavad metalli ja dielektrikupiirpinnal levivate pinnalainetena, mison omakordatekitatud vabade laengukandjate pikivõnkumisest metallis. Metalli pinnal tekivad negatiivselt ja positiivselt laetud piirkonnad, mille vahel tekib elektriväli, mis põhjustab pinnalainete levimise. Pinnaplasmonite genereerimise ja uurimisega tekkinud uurimissuund plasmoonika on näidanud, et murdumisnäitaja väärtust on võimalik kontrollida üle laia väärtuste vahemiku positiivsest negatiivseni. See võimaldab konstrueerida struktuure, mille sisse jääv piirkond on mingis elektromangetlainete spektri piirkonnas, sh optilises, nähtamatu. Füüsikaliselt mõistetakse optilise nähtamatuse all seda, kui peidik ei hajuta elektromagnetlaineid nende langemise ja läbimise sihis.[11][12] 53
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud.
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud.
positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud.
sest selles peegeldatakse iseenesest mõistetavaid asju. Hea uurimus on kooskõlas uurija isikuga, seega leiab iga uurija teema ise. Teemat valides tuleb arvestada sellega, et ka aastate pärast, kui uurimus on valmis, oleks teema oluline ja asjakohane. 1.7 Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon 14 Uurimistööd ja kasutatavat uurimismeetodit mõjutab uurija taust, kui see puudutab uurimissuunda (Ghauri, Grnhaug 2004: 24). Uurimissuund määrab uurija meetodite, andmete, teooriate ja väärtuste vahelise seose. Sotsiaalne teadmine moodustub üksteisele rajanedes. Teaduslike vaatlustega luuakse uusi teooriaid, korrigeerides, täiendades, laiendades ja puhastades vanu ning olemasolevaid teooriaid. Uurija vaatleb ja registreerib usaldusväärselt nähtu ilma igasuguse eelarvamuseta. Mõned vaatlustulemused tehakse kindlaks kui tõesed ja nad moodustavad teooriate ja reeglite (seaduste) aluse
Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2.1 Turundusuuringute liigitamine suuna järgi. 1. andmehõive –suunaline uuring – uurijale püstitakse konkreetne ülesanne. 2. rakenduslikud e. probleemsuunitlusega uuringud – uurijale antakse tellija poolt probleemi üldine olemus ja ta peab valima uuringusuuna. 3. baasuuringud – kus uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund . Eesmärgiks tavaliselt uue informatsiooni saamine. 2.2.2 Turundusuuringute liigitus uurimistüübi ja teema järgi. 1. Tarbijauuringud (brändide eelistus, rahulolu tootega, ostukäitumine, ostukavatsused) 4 Turundusuuringud
teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee-
Filmi ja fotograafiat kasutatakse sellise kehakeele analüüsimiseks, mis tavaliselt jääb tagaplaanile/varjule. Nii võib päris palju kultuurist teada saada. Sellel on pikk traditsioon ja eriti aktuaalseks muutus 50ndatel. Inimeste kehakeelt on vajalik uurida selleks, et mingi 70% suhtlusest toimub kehakeele abil, mittevebraalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline mitteverbaalne suhtlusviis, sel on olemas omad kindlad reeglid jne. See oligi sajandi keskel äärmiselt popp uurimissuund. Kaamera on olnud väga heaks abivahendiks, jäädvustataskse kadudeta inimeste käitumist, infot on võimalus pärast mitu korda uurida. (võrdlus foneetikaga nt). Kineemid on individuaalsed füüsilised signaalid. Kehakeel on mõnes kohas täiesti erinev ja võõras võib tunda seal täietsi segaduses isegi kui jutust saadakse aru (vestlus tervikuna jääb arusaamatuks). Ray Birdwhistell (1918-1994) – kirjutas raamatu „Sissejuhatus kineesikasse“. Inimese suhtlusviis, näoilmed, keha
eluaegsed eelistused nii koolis, ülemuse ees, kontoris, diskol kui ka tänaval (Schneider 2000: 15). Ilu on ääretult ligitõmbav. Kuigi ilu hinnata on väga lihtne, pole seda sugugi kerge defineerida. Eriti veel tänapäeval, kui ilusaks peetakse isikupäraseid, omanäolisi naisi (Sangla 2005: 10). Hea välimus ja selle tähtsus kõigis eluvaldkondades on tänapäeval muutunud nii oluliseks, et on tekkinud eraldi uurimissuund – nn atraktiivsusuuringud. Siin on nende uuringute tähtsamad tulemused: ilusaid väikelapsi hellitatakse rohkem; ilusaid lapsi karistatakse harvemini ja nad saavad koolis paremaid hindeid; nägusad inimesed äratavad kohe sümpaatiat, isegi kui nad on täiesti võõrad; säravad inimesed on töövestlusel edukamad kui teised, nad pälvivad automaatselt rohkem austust; kenadel tüdrukutel on rohkem kohtamisi (Schneider 2000: 16).
UUS TEEMA: Kuidas on kasutatud audiovisuaalseid võimalusi mitmesuguseks inimese kehakeele uurimiseks ja nende uurimistulemuste esitamiseks. Kasutati filmi ja fotograafiat selleks, et uurida kehalist käitumist ja uurida inimese suhtumist sellest, mis on inimesele teadvustamata võib päris palju kultuuri kohta teada saada. Kehafilmi/pildistamise suunal on pikk traditsioon visuaalses antropoloogias, muutus eriti aktuaalseks 50ndatel ja 60ndatel aastatel oli populaarne uurimissuund. Miks on vaja inimese kehakeelt uurida? Inimene kasutab suhtluses umbes 60-70% kehakeelt (umbes 30% keel). Suurem osa kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline kehakeel, mitteverbaalseid suhtlemise viise ja nagu iga keelt saab ka seda uurida, sellel on oma kindlad reeglid ja grammatika. Uurimisel on kaamera olnud hea abivahend jäädvustab kadudeta inimese käitumise ja teiseks on seda jäädvustatut infot mitu korda uurida.
muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Märgi saamise ehk ajaloo küsimus Uurida märkide evolutsiooni fülogeneesis (organismirühma põlvnemiskäik), nende ritualiseerimist. Esimesed märgid elust Maal 3900 kuni 2500 milj aastat tagasi, esimesed "kommunikeerujad" olid prokarüoodid (eeltuumsed organismid, bakterid ja viirused). See uurimissuund nõuab etoloogia (käitumisteadus) ja semiootika koostööd. Arutlused märkide väljatöötamise üle ontogeneesis (üksikorganismi ind. areng). Keel oli esimesena kasutusel homo habilisel (2,4 kuni 1,5 milj aastat tagasi). Siis oli keel eelkõige mitte kommunikatsiooni, vaid keskkonna "modelleerimise" vahendiks, keelekasutamise eelised ei seostunud mitte sotsiaalsete, vaid individuaalsete, otseselt ellujäämisega seotud aspektidega. Psühholingvistika valdkond
Uurimise suund on antud ja uurijal on vaja määrata andmeallikad ning koguda vastavad andmed. 2. Rakenduslikud ehk probleemisuunitlusega uuringud (applied or solution seeking research) ehk ad hoc uuring. Uurijale antakse tellija poolt probleemi üldine olemus ja ta peab valima uuringusuuna. Põhiline hulk turundusuuringuid kuulub sellesse kategooriasse. 3. Baasuuringud (basic research), kus uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: 1. Sondeerivad uuringud (exploratory research), mille ülesandeks on tungida sügavuti probleemi olemusse, sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. 2. Kirjeldavad uuringud (descriptive research), mille eesmärgiks on võimalikult igakülgne ja täpne
salm kaebad siis, et hädad suured. Oled sa siis nõnda hea, et sa üksnes teisi sead? 3. salm (Rahvalaul.) uurimisprotsess teaduslik uurimisprotsess koosneb kaheksast loogilises järjestuses olevast tegevusest: probleemi püstitamine; probleemi täpsustamine ja uurimiskava koostamine; ainese kogumine; ainese kirjeldamine; ainese analüüs; järelduste tegemine; uurimuse kirjutamine; uurimustulemuste avaldamine. uuskriitika New Criticism, teosekeskne uurimissuund, mis eirab analüüsis teoseväliseid ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjutusi. Uuskriitikute lähtekohaks on tõdemus, et teose struktuuri ja tervikut ei saa tajuda teisiti kui tema enda kaudu. Uuskriitikuid ühendav joon on ka tekstianalüüsi kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks. Uuskriitika esindaja on näiteks inglise kirjandusteadlane
Selle koostamiseks järjestatakse vaatlusalused sissetulekud suuremast kuni kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse proportsionaalsetesse gruppidesse. Kui ühiskonnas eksisteeriks täielik võrdsus, siis oleks Lorenzi kõver 45° tõusunurgaga sirge. Kuid kuna sissetulek jaotub elanikkonna gruppide vahel ebaühtlaselt siis jääb sissetulekute jaotust kajastav kõver diagonaalist allapoole. Mida suurem on kõrvalekalle, seda suurem on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus 1.36 Makroökonoomika uurimissuund. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Ta baseerub mikroökonoomika põhitõdedel. Makromajanduslikud arengunäitajad ja seosed on ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsuse majanduslike otsuste, seega paljude üksiknäitajate tagajärg. Makroökonoomika püüab : 1) kirjeldada üksikotsuste teoreetilist tausta, tüüpilise majandusobjekti käitumist;
Järgületusvead Algoritmi vale kasutamine: arvutamine vasakult paremale või valede järkude omavahelliitmine Tehte komponentide valesti üksteise alla märkimine Nullivead Hooletusvead Lahutamisvead: Laenamisvead Nullivead 2 Algoritmi vale kasutamine (lahutatakse valest järgust) Puudulikest algteadmistest tulenevad vead Hooletusvead See uurimissuund võimaldab selgitada veaohtlikud kohad, elementaaroskused, mille omandamine valmistab enamikule lastest raskusi, loob ainekeskse metoodika väljatöötamise aluse, kuid ei näita individuaalsete ja seda enam hälbeliste arenguiseärasuste arvestamise võimalusi, ei võimalda välja töötada matemaatikaalaste oskuste omandamise jõukohastamise võtteid. 3. Lapsekeskne matemaatika algkursuse omandamisraskuste uurimise pedagoogilis- psühholoogiline suund.
Viidi lõpule seaduste uuendamine. Merkantistlik juhtimissüsteem asendati lepinguvabaduse printsiibile rajatud eraõigusega. 19. Saj lõpul hakkas levima lepinguvabadust kitsendav suund, mis sisaldas tööliste kaitset, sotsiaalseadusandlust ja nõrgemat lepingupoolt toetavaid sätteid. Tähtsustus õigusteadus. 35.4. Suured loomuõiguslikud kodifikatsioonid. LOOMUÕIGUSE PERIODISEERIMINE Periodiseeringuid on mitmeid. Alguspunkt seostatakse erinevate autoritega. Uurimissuund, mis toonitab ratsionalistliku loomuõiguse sidet Hispaania hilisskolastikaga, peab ilmaliku loomuõiguse rajajaks Fernando Vasquez de Menchasa't (1512-1589). P. Caroni paigutab mõistusõiguse ajavahemikku 1650 1800, täpsemini 1661 1814. 1661.a. loodi Heidelbergi ülikoolis esimene loomuõiguse õppetool, mille etteotsa asus Samuel Pufendorff. 1814.a. ilmus F. C. von Savigny kirjutatud "Meie aja üleskutsest. " C. Schotti periodiseering: 1
joonis 4.1). Tegevusfunktsioonid Sisseost Tootmine Müük Ju Plaanimine hti mi sfu Organiseerimine nkt sio oni Kontrollimine d Joonis 4.1. Juhtimine kui horisontaalne funktsioon Juhtimisteaduses on juhtimisfunktsioonid juhtimise ühe olulise mõõtme protsessuaalse mõõtme edasiarendus, kuid samas iseseisev uurimissuund. Seoses juhtimisfunktsioonide käsitlemisega iseseisva uurimissuunana, on otstarbekas kõigepealt selgitada juhtimise kui tegevuse sisu ja alles siis käsitleda juhtimisfunktsioone kui juhtimise osategevusi. Juhtimisalases kirjanduses kasutatakse juhtimise mõiste defineerimisel kaht põhilist lähenemisviisi: lähtumine juhtimisobjektist ja lähtumine juhtimisprotsessist. Lähenemisviisidest on enam levinud subjekt-objektiline lähenemisviis (vt punkt 1.2 joonis 1.4).
annaabi.ee 
