USA presidendid pärast II maailmasõda (0)

USA PÄRAST II MAAILMASÕDA
Harry S. Truman 1945-53

• Manhattani projekt (1942-46)
  

Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis .

• Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947)
  

Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan).

• NATO asutamine (1949)
  

10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Ühendriigid võtsid enda peale Vaba Maailma kaitsmise, kuid samal ajal ka selle juhtimie, nõudes puhuti järelandmisi ja vastutulekut neilt riikidelt, kes vajasid kaitset.

• 1949: Mao Zedong Hiina Rahvavabariiki välja kuulutamas
  

Hiina kodusõjas tugevdas kommunistide võit Hiinas tugevndas kommunistide positsioone kogu maailmas, aidates eriti kaasa nende mõjuvõimu laienemisele Aasia .
NSV Liidul valmib aatompomm
Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.a katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli.

• Korea sõda (1950-53)
  

Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus. Kommunistlik Põhja-Korea tugis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle terriotooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. ÜRO väed, eesotsas kindral Douglas MacArthur, peatasid agressiooni. Hiljem tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. USA liitlasväed suutsid edasitungi seisatada.

• Makartism
  

Joseph McCarty algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. Peagi kasvas see üle nõiajahiks, mille tagajärjel pidi ebameeldivusi kannatama tuhanded inimesed. 1954.a mõistis Senat J.McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamiskampaania lõpetati.

• Segregatsiooni keelamine relvajõududes ja avalikus teenistuses (1948)
  

Truman andis välja määruse, mis keelas diskrimineerimise föderaalameteis ja nõudis võrdset kohtlemist armees , ning moodustas komitee, mis pidi lõpetama rassieralduse sõjaväes.

• XXII põhiseadusparandus (1951)
  

1951.a võttis USA Kongress vastu seaduse, mis keelab olla presidendiks valitud rohkem kui kaks korda järjest. Asepresidendiks valimine ei tule selle juures arvesse. (F.D. Roosevelt valiti enne presidendiks kokku neli korda järjest)
Dwight D. Eisenhower (1953-1961)

• Lõpetas Korea sõja (1953)
  

• Segregatsiooni kaotamine koolides (1954)
  

Browni -Hariduskomitee protsessis otsustas kohus ühehäälselt, et põhimõte ’’eraldi, kuid võrdselt’’ riigi koolides enam ei kehti. Aasta hiljem nõudis Ülemkohus, et kohalikud koolinõukogud viiksid otsuse ellu ’’ ettenähtud tähtajaks’’. Eisenhower pooldas lõunaosariikide taotlusi, kuid ühtlasi nägi ta ka ette nn. Suure ülemineku. Kiiresti hakkas ta nõudma rassieralduse lõpetamist Washingtonis , et sealsed koolid oleksid eeskujuks kogu riigile, ning püüdis kaotada diskrimineerimist ka teistel elualadel.

• Eisenhoweri doktriin e tagasitõrjumisdoktriin (1957)
  

Selle järgi tuli ameeriklastel aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge.
Doominoteooria: USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas. Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodža langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida-Aasia maad: Tai, Birma , Malaisia, Filipiinid . Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda.

• Kosmosevõidujooksu algus (1957)
  

Esimene loom, kes saadeti kosmosesse oli koer Laika , mis sõitis kosmosesse Sputnik 2-ga 1957 aastal. Teda ei toodud kunagi maale tagasi, ning ta suri 5-7 tunni pärast kuumusesse ja stessi. Enne Sputnikut, arvasid ameeriklased, et nemad on tehnoloogia vallas maailmas esikohal. Ameerika Ühendriigid hakkasid võtma kasutusele meetmeid, et saada oma esikoht tagasi-seda kriisi nimetatakse Sputniku kriisiks. Hakati valmistama rakette ning 4 kuud hiljem lennutasid ka ameerikalsed esimese satelliidi, Explorer 1, kosmosesse, mis avastas Maa magnetvälja.

• NASA asutamine (1958)
  
• Uued osariigid (1959) – Alaska ja Hawaii
  

John F. Kennedy (1961-1963)

• Uued rajajooned (New Frontier )
  

Ameeriklased peavad taas, nii nagu vanasti plaanvankritel lääne sõites, asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-, nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni.

• Rahukorpuse loomine (1961)
  

Rahukorpus on Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde kuuluv organisatsioon, mis suunab keskastme spetsialiste vabatahtlikena appi riikidesse, kus kohalik tööjõud pole piisav mõningaid vajadusi rahuldama.  Lisaks tööjõuga abistamisele püüab Rahukorpus parandada teineteise mõistmist Ameerika ja riigi vahel, kus vabatahtlikud teenivad. Neid kaht eesmärki - abi andmine ja teineteisemõistmine - pidas president John F. Kennedy ühtviisi tähtsaks, kui ta 1961. aastal Rahukorpusele aluse pani.

• Paindliku reageerimise poliitika (1961)
  

Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest (sõda) ja kaht keskmist sõda kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel tahavad ühes või teises riigis võimu haarata. Kõige järjekindlamalt rakendati doktriini Indo-Hiinas, kuid Vietnamis kujunenud lokaalne sõda osutus Washingtonile üle jõu käivaks.

• Kuuba kriis (1962)
  

Pärast F. Castro võimuletulekut suhted USAga halvenesid. Enam ei ostetud suhkrut, kuid NSVL teatas, et ostab ise suhkru ära. Casto natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. USA oli sellest väga häiritud ja katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ning kuulutas välja majandusblokaadi. USA üritas alustada Castroga võitlust, kuid see ebaõnnestus. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantuüürile, asudes Kuubale paigaldama rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst . Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja Kennedy teavitas kogu maailma sellest. Ta kuulutas ühtlasi välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, milles kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšov andis alla, muidu oleks USA rünnanud. Likvideeriti raketibaasid ja tunnustati kontrolljoont.

• Tuumarelvakatseutuste piiramine (1963)
  

See ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada.

• Kennedy mõrv (1963)
  

Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H. Oswald , kuid tänini on hajutamata kahtlused, et mõrv oli laiaulatusliku vandenõu vili. Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ’’uute rajajoonte’’ kõrvale püstitada isegi sama efektse eesmärgi, milleks oli ’’suur ühiskond’’.
Lyndon B. Johnson

• ’’Suure Ühiskonna’’ reformikava (1964)
  

Sotsiaalse õigluse tagamiseks pidi majandusellu otsustavalt sekkuma riik. Rõhuti võrdsusprintsiibile ja seati eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamine. Suuremat tähelepanu pöörati töötutele, vaestele, immigrantidele, mustanahalistele jt; ressursside ümberjagamine vaeste kasuks. Selle tulemusel saavutati kogu läänemaailma selles osas tuntavat edu ja vaesust jäi tõepoolest vähemaks, seda eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas.

• Kodanikuõiguste seadus (1964)
  

Kelas osariiklikel valitsustel ja kohalikel omavalitsustel, avalikel asutustel, töölisühingutel ja osariigivahelistel äriühingutel inimesi rassi või rahvuse tõttu diskrimineerida. Samuti andis seadus USA peaprokurörile õiguse algatada kohtuasju rassieralduspoliitika lõpetamiseks koolides ja lubas föderaalvalitsusel katkestada diskrimineerivate ettevõtete või osariikide riiklik rahastamine ja jäädvustada hääletusõiguste rikkumised. See silmapaistva tähtsusega õigusakt aitas suuresti kaasa meie varasemate eksimuste heastamisele ja USA saamisele üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks.

• USA astub Vietnami sõtta (1964)
  

Richard M. Nixon

• Detente ja Nixoni doktriin
  

Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga.
Nixoni doktriin lubas lõpetada ’’lubaduste inflatsiooni’’ ning muute Ühendriikide välispoliitika realistlikuks. Heade suhete nurgakiviks oli suhete parandamine NSV Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. Selle tulemusena lahkusid Ühendriigid Vietnamis, normaliseerusid suhted Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas.

• Shanghai kommünikee (1972)
  

Nixon külastas Pekingit, kes kinnitas seal, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. Teatasid, et kummagi eesmärk pole Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka üheldi teisel riigil teha, saates sellega otsese hoiatuse NSVL’ile.

• Strateegilise relvastuse lepingud (1972)
  

Esimene leping puudutas raketitõrjesüsteemide rajamist . Lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid üle kahe, hiljem otsustati piirduda ühega. Teine kokkuleppe sätestas, et USA ja NSV Liit külmutavad järgmiseks viieks aastaks oma tuumarelva strateegiliste kandurite arvu saavutatud tasemel ehk kumbki pool 2400 ühikut.

• ’’ Vietnamiseerimine ’’ ja Pariisi rahuleping (1973)
  

Vietnamiseerimine tähendas sojapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuasjate abil vastu pidada ning selle kõrval peeti rahuläbirääkimisi.
Pariisi rahulepingu alusel pidi sõjategevus lõppeja ameeriklased lahkuma . Ameeriklased lahkusidki, kuid kodusõda kestis edasi.

• Watergate’i skandaal ( 1972-74)
  

1972.a valimiskaampaania ajal avastati Wategate’i-nimelises hotellis , kus paiknes Demokraatliku Partei kampaania peakorter , sissemurdjad, kes tahtsid sinna paigutada pealtkuulamisseadmeid. Juurdluses käigus tuvastati, et president ise mitte üksnes ei teadnud sissemurdmisest, vaid oli otseselt seotud nii selle ettevalmistamise kui tagajärgede varjamiskatsega. Selle tõttu Nixoni populaarsus langes ning ta astus tagasi, laskmata asjad kohtuni minna.
Gerald Ford (1974-1977)

• Helsingi lepped (1975)
  

Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes. Üks neist - inimõiguste universaalsuse põhimõte (see pole ühegi riigi siseküsimus, vaid rahvusvaheline probleem) - aitas oluliselt kaasa idabloki lagunemisele ja Nõukogude Liidu hukule.