USA presidendid pärast II maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

16

rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

........................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... 2 Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes Nürnbergi protsessiga 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat

Ajalugu

3

doc

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid

ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria

Ajalugu

8

docx

Külm sõja kospekt

Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga * Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli.

Ajalugu

13

doc

Külm sõda

Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.

Ajalugu

8

docx

Ajaloo 2. kursus KT

riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas.

Ajalugu

4

doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega

Ajalugu

15

docx

Külm sõda

Lääne- Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer  5 Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud (e finlandiseerunud) Soome. 2.2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega

Ajalugu

4

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks

Ajalugu

Kommentaarid (0)