Üliriigid - USA / Nõukogude Liit / Välispoliitika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Üliriigid

õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides. Hipide mõju tolleaegsele Lääne kultuurile (muusika, kirjandus) on väga suur. Majandus Areng oli tohutu. President Eisenhoweri ajal kujunes välja nn. sõjalis-tööstuslik kompleks – sõjaväelaste ja töösturite liit, võimas sõjatööstus. 1960. aastail, Kennedy ja Johnsoni ajal, oli suur majanduslik tõus. Tõusu aluseks oli Kennedy maksupoliitika. Ta vähendas makse nii üksikisikuil kui ettevõtteil → tarbimine suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus

Geograafia

3

doc

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika

Ajalugu

5

docx

AJALOO KT KORDAMINE 1950-1970

vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk kommuniste, kes olid veendunud kommunismi toimimise võimalikkuses, kommunism levis laialt ka noorte seas. Sulaperioodiks nimetati Hruštšovi valitsusaega. 10. Leonid Brežnev – võimulolek, üldiseloomustus 1964. aastal tuli NSVLis võimule. Brežnev oli märksa vähem emotsionaalne kui Hruštšov. Ta oli palju karmikäelisem ja ka paindumatum juht. NSV Liit liikus tagasi karmikäelises poole. Repressioonid suurenesid, mässumeelsust ja vabameelsust ohjeldati, piirati majandust. Tema võimul olekuajal algas stagnatsioon e. seiskus igasugune areng ja algas seisak. Igasugused muutused suruti maha, see aga vaid suurendas vastumeelsust kommunistlikule korrale. 11. Stagnatsioon – üldiseloomustus, millal, kelle ajal, miks?  Seikus igasugune areng ja algas seisak. Toimus 1968ndatel aastatel Brežnevi valitsusajal ning miks

Ajalugu

16

rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

........................................................................ Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... J.F.Kennedy.....................................................................................................

Ajalugu

8

doc

Kordamisküsimused Külm sõda

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed

11.klassi ajalugu

4

doc

USA pärast teist maailmasõda

sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada  kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud. USA majanduses kujunes välja tugev sõjalis-tööstuslik kompleks seoses relvastumisega.

Ajalugu

5

docx

USA presidendid pärast II maailmasõda

USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas

Ajalugu

Kommentaarid (0)