50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
henrikl
Õppematerjali autor
suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest). · Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks
1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse.
hipiliikumine – (noorte)liikumine, mille eesmärgiks oli sõjavastane protest, eelnevatest ühiskonnanormidest lahtiütlemine, narkootikumide tarbimine. Patsifism. (loe ülevalt) Watergate skandaal (USAs) 1972. a. presidendivalimistel jäid vahele mehed, kes paigutasid pealtkuulamisseadeid demokraatliku partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis Avastati Nixoni otsene seosus asjaga. Ta proovis ka presidendina uurimist takistada 9. augustil 1974 astus Nixon tagasi. Trumani doktriin - Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ning Türgile, kui neid ähvardab NSVL-i poolne oht. Eisenhoweri doktiin - 1957 - lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile riikidele, keda ohustab mõni kommunistlik riik. paindliku reageerimise doktriin – JFK Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades.
Sellega hüljati doominoteooria, mille kohaselt oli seni kardetud, et ühe riigi langedes kommunismi leeri kaotatakse kontroll ka tema naabrite üle. 1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. 1970-ndatel hakkasid ka USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV- ga. 1974. Määras Richard Nixon Gerald Ford`i oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford (1974- 1977) presidendiks. Jimmy Carter oli president (1977-1981). Peale teda tuli Ronald Wilson Reagan (1981-1989) ja George Herbert Walker Bush (1989-1993).
toetamise eest). põhjusteks 1963a viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine)· käsumajandus oli ebaefektiivne· Kriisi tulemusena: inimestel puudus huvi paremini töötada jne. kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt: 12%). · tööviljakus oli väga madal· toodete kvaliteet ei kannatanud sageli kriitikat· toodangu kasv saavutati tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt)· põhiliseks 1980.a
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan..................
mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elutaseme tõus. Välispoliitikas asusid Ühendriigid isolatsionismi asemel looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut. Sisepoliitiliseks nähtuseks oli 1950. aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide kõrvaldamist avalikes ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945. a. sai nende liidriks Harry Truman ning 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower.
USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid