Tsivilisatsioonid ja religioonid (0)

Tsivilisatsioonid ja religioonid
Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest.
Alateemad:
1. Tsivilisatsiooni mõiste
2. Tsivilisatsioon ja kultuur
3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur
Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga . Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine .
Tsivilisatsiooni tekke eeldused

• Rahva olemasolu
  
• Varanduslik kihistumine
  
• Riikluse olemasolu
  
• Kirja olemasolu
  
• Ühiskondlik tööjaotus
  

Tsivilisatsioon ja kultuur
Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler . Tsivilisatsioon tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni

hiina ehk sinoiline

jaapani

hindu

muhameedlik

vene

õigeusu

Lääne

Ladina-Ameerika ja Aafrika
Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.
(Huntington, 1999)
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab.
Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond . Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi.
Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga . Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus . Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid).
Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms).
Peale renessanssi on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas vähenenud. 18. sajandi ratsionalism vähendas religiooni tähtsust veelgi. Teaduslikud meetodid ja avastused jätsid üha vähem ruumi religioossele maailmapildile. 20. sajandil vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistliku režiimiga maades, kus religiooni püüti välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga.
Religioonide jaotus:
Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks religioonideks (vt rahvausund ); tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda.
Maailmareligioonid on maailmas enamlevinud arvukuselt, pindala ulatuselt või mõjukuselt.
Maailmareligioonid on:

kristlus

judaism

islam

hinduism

budism
Suuremad religioonid ja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga)

Kristlus 2,1 miljardit

• Katoliiklus 1,1 miljardit
  
• Õigeusk 240 miljonit
  
• Protestantism 350 miljonit
  
• Anglikaani kirik 84 miljonit
  
• Muud kristluse voolud 350 miljonit
  

Islam 1,4 miljardit

• Sunniidid 940 miljonit
  
• Šiiidid 120 miljonit
  

Ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit

Hinduism 900 miljonit

Hiina traditsioonilised usundid 394 miljonit

Budism 376 miljonit

• Mahajaana 185 miljonit
  
• Theravaada 124 miljonit
  

Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit

Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit

Sikhism 23 miljonit

Juche 19 miljonit

Spiritism 15 miljonit

Judaism 14 miljonit

Bahai 7 miljonit

Džainism 4,2 miljonit

Šintoism 4 miljonit

Cao Dai 4 miljonit

Zoroastrism 2,6 miljonit

Tenrikyo 2 miljonit

Uuspaganlus 1 miljonit

Unitaarne universalism 800 000

Rastafarianism 600 000

Saientoloogia 500 000
Statistika allikas: adherents.com, 2005.
Religioon on müütide ja riituste kompleks , mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat.
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga konkreetse inimrühma religioosne süsteem.
Rahvausund on konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest . EBAUSK on rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. USKUMUS on konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises.
Maagia on loodususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse üleloomulikku väge suutvat enda tahtele allutada. Analoogiamaagia sisaldab riitust , mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud.
(Kulmar, 2006)
Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud.
Kasutatud Kirjandus:

• Huntington, S. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tartu: Fontes, 1999
  
• Kulmar, T. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
  

Viited internetilehekülgedele:
http://www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html 22.08.2008