Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ühiskonnaõpetuse konspekt: Ühiskonna areng (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Ühiskonna areng
  • Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus
    Tunnus
    Tööstusühiskond
    Teenindusühiskond
    Aeg
    19. sajand – 20. sajandi I pool
    20. sajandi II pool
    Ettevõttetüüp
    Talu, mõis, tehas, ühismajand (peamiselt ühe riigi piires)
    FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised suurettevõtted
    Töökoht
    Peamiselt linnas →sõltus töökohast ja transpordist
    Sõltub töötasust ja omast tahtest (töötan seal, kus tahan)
    Tehnoloogia
    Tööpink, konveierliin
    Automatiseeritud kõrgtehnoloogia
    Töögraafiku mõjurid
    Nõudlus, tooraine , elektrikatkestused
    Nõudlus, tervis, vaba tahe , seadusandlus
    Sotsiaalkindlustused
    Abikassad, vanaduspensionid
    Riiklik haigekassa- ja pensionisüsteem
    Olulisemad väärtused
    Omand, aeg, vabadus
    Staatus, tutvused ja välimus
    • Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad).
    • Mõisteid:
      • agraarühiskond – vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris, traditsioonidele tuginevad võimusuhted ( monarhia )
      • industriaal- ehk tööstusühiskond – tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine
      • teenindusühiskond – ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur
      • infoühiskond – 20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine valitsemises, majanduses ja igapäevaelus
      • teadmusühiskond – ühiskond, kus valitsemises ja majanduses kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust

  • Heaoluriigi eesmärgid, tunnused ja mudelid
    • Heaoluriik – riik, mis tegeleb aktiivse majandusse sekkumise läbi sotsiaalvaldkonnaga, tagades kodanikele väärika eksistentsi
    • Eesmärgid:
      • Tagada inimeste toimetulekuvõimalusi
      • Pakkuda ühishüvesid
      • Pehmendada turukonkurentsi
      • Pakkuda soodsaid teenuseid
      • Pakkuda kõigile võrdseid õigusi
      • Teha suuremaid investeeringuid haridusse ja teadusesse
    • Tunnused:
      • Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise (nt kaubandusest tervishoidu, rikkamatelt vaesematele)
      • Maksutuludest ~50% läheb sotsiaalsfääri kulude katteks (Eestis 2010. aastal ~44%)

    • Peamised mudelid

    Tunnused
    Sotsiaaldemokraatlik
    Konservatiivne
    Liberaalne
    Näited
    Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia
    Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa
    USA, Jaapan, Eesti (?)
    Põhimõte
    Universalism (kõiki kodanikke hõlmav)
    Tööpanuse arvestamine
    Tõestatud vajadusel sekkumine
    Finantseerimine
    Astmeline maksusüsteem (kõrged maksud )
    Sõltub kindlustatu sissemaksust => palgast => ametist
    Madalad maksud => rahval raha käes
    Vabatahtlik kindlustus
    Firma kindlustab spet-sialiste
    Lapsed ja vanurid
    Tasuta riiklik süsteem
    Pere vastutus
    Pere hoolitseb + minimaalselt riik
  • Demokraatia
    • Demokraatlik riik – riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents
    • Demokraatia ja diktatuuri võrdlus
      Demokraatlik ühiskond
      Mittedemokraatlik ühiskond
      Vabad valimised
      Võltsitud valimised
      Trüki-, sõna-, jne vabadused
      Tsensuur
      Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine)
      Repressioonid vähemuste suhtes
      Mitmeparteilisus
      Ainupartei diktaat
      Vaba konkurents
      Monopolid
      Võimude lahusus
      Võimu koondumine ühte punkti
      Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees
      Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad
      Tsiviilkontroll relvajõudude üle
    • Demokratiseerumise lained
      Demokratiseerumise lained
      Ajalooline periood
      Tähtsamad sündmused
      Maailmas toimunud muudatused
      I laine
      1826 - 1922
      I MS; pärisorjuse kaotamine Venemaal
      Rahvusriikide teke; tööstusrevolutsioon;
      valimisõigus laieneb ;
      naistele rohkem õigusi
      II laine
      1945 - 1956
      Stalini surm
      II MS lõpp
      Ida-Euroopa riikide vabaduse mõningane suurenemine; koloniaalimpeeriumide lagunemine
      III laine
      1974 - 1991
      Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ( Franco surm), Portugalis, Kreekas
      NSV Liidu lagunemine
      Demokraatia ja diktatuuride vahekorra muutus;
      Infoühiskond => suhtlus kasvab
    • Siirdeühiskond – teatud arenguetapp ühiskonna toimimises, kus senised võimusuhted ja struktuurid on asendumas teistega /uutega (näiteks diktatuurilt demokraatiale – Serbia , Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus )

  • Inimõigused
    • Põhiõigused: õigus...
      • ...elule
      • ...vabadusele
      • ...võrdsele kohtlemisele
      • ...isikupuutumatusele
      • ...õiglasele kohtumõistmisele
      • ... perekonnale ja eraelule
      • ...vabale eneseteostusele
      • ...usuvabadusele
    • Igaühe kohustused:
      • Seaduskuulekas käitumine
      • Elu- ja looduskeskkonna hoidmine
    • Poliitilised õigused: õigus...
      • ...rahvusele ja kodakondsusele
      • ...mõttevabadusele
      • ...sõnavabadusele
      • ...liikumisvabadusele
      • ...koosolekute- ja ühinguvabadusele
      • ...hääletada
    • Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus...
      • ...tööle ja puhkusele
      • ...kvaliteetsele toidule ja joogiveele
      • ...inimväärsele elatustasemele
      • ...sotsiaalsele kindlustatusele
      • ...tervisekaitsele ja arstiabile
    • Kultuurilised õigused: õigus...
      • ...haridusele
      • ...rahvuskultuuri ja keele säilitamisele
      • ...teabele

  • Jätkusuutlikkuse eesmärgid
      • Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika )
      • Loodusressursside mõistlik kasutamine
      • Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne)
      • kultuuri kestmine

  • Riik
    • Riik on institutsioonide kogu, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke.
    • Riigivalitsemise vorme:
      • Vabariik
      • Monarhia
    • Riigikorralduse vorme:
      • Unitaarriik
      • Föderatsioon ( alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu – nn autonoomiad)
    • Riigi tunnused
      • Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu.
      • Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
      • Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle.
      • Riigi institutsioonid on avalikud – nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.

  • Riigiasutuse tunnused
      • On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga
      • On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks
      • Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest
      • Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)

  • Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud
    • Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal
      • Ülemkiht (vabrikuomanikud)
      • Alamkiht (töölised)
    • Max Weber 'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt...
      • majandusressurssidest
      • elulaadist
      • poliitikasse sekkumisesest
    • Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt...
      • isikuomadustest (nt kompetents )
      • sotsiaalse rolli täitmisest
      • omandist (nii materiaalsest kui vaimsest)

  • Mõisteid sotsiaalsest staatusest
    • Sotsiaalne stratifikatsioon – inimeste järjestumine kihtidesse sõltuvalt nende objektiivsetest (tegevusaladega seonduvatest) ja subjektiivsetest (väärtushinnangute ja kultuuritasemega seonduvatest) sotsiaalsetest parameetritest
    • Sotsiaalne straatum – sarnaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste võimalustega inimeste grupp.
    • Sotsiaalne staatus – inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest
    • Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt

  • Ühiskonna kolm sektorit
    • Avalik sektor
      • Raviasutused
      • Enamus ülikoole
      • Nõo Reaalgümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool
      • Julgeolekut tagavad struktuurid
      • Maksu- ja tolliamet jne
      • Haldusasutused (linna- ja vallavalitsused)
    • Erasektor
      • FIE
      • OÜ
      • AS
    • Kodanikuühiskond
      • MTÜ
      • SA
      • Seltsingud

  • Ühiskonnaõpetuse konspekt-Ühiskonna areng #1 Ühiskonnaõpetuse konspekt-Ühiskonna areng #2 Ühiskonnaõpetuse konspekt-Ühiskonna areng #3 Ühiskonnaõpetuse konspekt-Ühiskonna areng #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sirje L Õppematerjali autor
    Tööstusühiskond, teenindusühiskond, heaoluriik, demokraatia, inimõigused, kodanikuõigused, jätkusuutlikkus, riigi tunnused, riigiasutuse tunnused, sotsiaalne kihistumine, ühiskonna sektorid

    Sarnased õppematerjalid

    Nüüdisühiskonna mõisted
    4
    docx

    Nüüdisühiskonna mõisted

    survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. 13. Avalik sektor-ehk esimene sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist(tulundussektorist);

    Ühiskond
    Ühiskonna Kt kordamine-Nüüdisühiskond
    6
    doc

    Ühiskonna Kt kordamine: Nüüdisühiskond

    Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta.  19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
    4
    docx

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

    Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused tugineksid teaduslikele uuringutele. Heaoluriik-Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna arvestus
    12
    doc

    Ühiskonna arvestus

    regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ­ ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ­ ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ­ ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ­ ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav ­ loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti ­ majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT
    8
    docx

    N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

    Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium
    40
    docx

    Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium

    Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond

    Ühiskond
    Ühiskonna uurimine
    14
    docx

    Ühiskonna uurimine

    *Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskond
    7
    doc

    Nüüdisühiskond

    Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun