Päikesesüsteem referaat (0)

Kuressaare Põhikool
Päikesesüsteem
Referaat
Risto Kask 9b.
2010/2011 õ.-a
Kuressaare 2011-05-15

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Päikesesüsteem 4
Sisemine Päikesesüsteem 6
Maa-tüüpi planeedid 6
Asteroidivöö 8
Välimine Päikesesüsteem 9
Päikesesüsteemi teke 11
Teised planeedisüsteemid 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud Kirjandus 14

Sissejuhatus

Referaat räägib Päikesesüsteemist, ja sellega seonduvast. Referaadis on selgitus päikesesüsteemi tekkimisest, sisemisest- ja välisest päikesesüsteemist ning üldiselt päikesesüsteemi olemas olust .

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsioonijõuga seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid hiiglasliku molekulaarpilve kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks.
Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte“), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid . Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur,  Veenus , Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti  on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja  Saturn , koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat,  Uraan  ja  Neptuun , koosnevad põhiliselt erinevat Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak . Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv.
Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad siseplaneedid alati kas hommikul või õhtul Päikese lähedal.
Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt , et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim , sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku.
Päikesesüsteemi planeetide asetus . ( Pluuto ei ole enam planeet)
Fakte Päikesesüsteemi kohta:
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega.
Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas.

Sisemine Päikesesüsteem

Maa-sarnased planeedid ja asteroidid on saanud üldise nimetuse sisemine Päikesesüsteem. Ehituselt on nad põhiliselt erinevatest metallidest ja silikaatidest. Kehad sisemises Päikesesüsteemis on suhteliselt ligidal Päikesele. Terve Sisemine Päikesesüsteemi raadius on väiksem kui Jupiteri ja Saturni vaheline kaugus.

Maa-tüüpi planeedid

Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd ( mantlid ), ja metallid, nagu raud ja nikkel , mis moodustavad nende tuumad . Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt mõjuvõimas atmosfäär, et ilma tekitada. kõigil neil on kaatrid ning tektoonilised nähtused (orud, vulkaanid).
Maa sarnased planeedid

Merkuur

Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Merkuuril puuduvad looduslikud kaaslased ja ainukeseks geoloogiliseks nähtuseks planeedil peale kaatrite on kaljud, mis on tõenäoliselt tekkinud kunagi planeedi kokkutõmbumise ajal. Merkuuri puudub peaaegu atmosfäär, kuid mis koosneb aatomitest, mida päikesetuul pinnalt üles lennutab. Merkuuri suurt rauast tuuma ja õhukest vahevööd, ei ole suutnud teadlased veel täielikult seletada. Oletatakse, et välimised kihid pühiti minema hiiglasliku kokkupõrkega millegagi või siis noore Päikese energia ei lasknud sellel korralikult välja areneda.

Veenus

Veenus asub Päikesest 0,4 astronoomilise ühiku kaugusel ja on massi poolest Maale kõige sarnasem planeet (0,815 Maa massi). Nagu Maalgi, on ka Veenusel paks silikaatidest vahevööd ning rauast tuum, paks atmosfäär ning maapinnas toimuvad geoloogilised protsessid. Kuid ta on palju kuivem kui Maa ja tema atmosfäär on koguni 90 korda tihedam. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. See on Päikesesüsteemi kuumim planeet, tema pinna temperatuur küündib 400 kraadini, seda tänu atmosfääris suurel hulgal leiduvatele kasvuhoonegaasidele. Veenuse geoloogilisest aktiivsusest ei ole leitud kindlaid tõendeid, aga kuna tal puudub magnetväli, mis hoiaks ära atmosfääri ärakande kosmosesse.

Maa

Maa on suurim ning tihedaima koostisega planeet sisemises Päikesesüsteemis. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel hüdrosfäär on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja on ainus planeet, kus on täheldatud laamade liikumisi . Maa atmosfäär on väga erinev teiste omast, koosnedes 21% hapnikust. Maal on üks looduslik kaaslane Kuu, mis on suurim kaaslane maa-tüüpi planeetide hulgas.

Marss

Marss on väiksem kui Maa ja Veenus (0,107 Maa massi) ning asub Päikesest 1,5 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsihappegaasist ning atmosfäärirõhk pinnal on 0,6 Maa atmosfäärirõhku. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, koosnedes suurtest vulkaanidest ning orgudest, mis näitab, et Marss võis olla sisemiselt aktiivne kuni 2 miljonit aastat tagasi. Selle punakas värvus tuleneb raudoksiidist, mida leidub pinnases. Marsil on 2 looduslikku kaaslast : Phopos ja Deimos, need on arvatavasti gravitatsiooni poolt kinni püütud asteroidid.

Asteroidivöö

Asteroidid on väikesed Päikesesüsteemi kehad. Need koosnevad põhiliselt kivi ja metalli  mineraalidest . Peavöö asub Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, 2,3 kuni 4,9 astronoomilise ühiku kaugusel päikesest. Arvatavasti on see tekkinud Päikesesüsteemi algusaastatel, kui Jupiter oma suure gravitatsiooniga segas planeedi tekkimist. Asteroide võib leida igas suuruses, alates mikroskoopilisel tasandil kuni mitmete sadade kilomeetriteni välja. Suuremad asteroidid on liigitatud kääbus planeetide hulka.
Asteroidivöö sisaldab üle miljoni asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Asteroidid, mille suurus jääb 10 ja 0,0001 meetri vahele, kutsutakse meteoorkehadeks.

Asteroidi grupid

Asteroidid on peavöös jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, sõltuvalt nende orbiitide iseärasustele. Asteroidkuud on asteroidid, mis tiirlevad ümber suurema asteroidi. Nad ei ole nii hästi eristatavad nagu on planeetide kuud, sest mõnikord on nad sama suured kui asteroid mille ümber nad tiirlevad. Asteroidivöös on ka komeetide peavöö, millelt võisid komeedid maa peale vee tuua. Troojalased on asteroidi grupid, mis tiirlevad samal orbiidil Jupiteriga. Üks grupp on Jupiteri ees, teine aga järel.

Välimine Päikesesüsteem

Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned lühiperioodilised komeedid tiirlevad samuti selles piirkonnas. Kuna nad asuvad Päikesest kaugemal, sisaldavad nad palju lenduvaid aineid, nagu ammoonium ja metaan, kui maa-sarnased planeedid ning külmem temperatuur aitab neid tahkena hoida.
Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Hiidplaneedid
Jupiter
Jupiter on kõige massiivsem planeet (318 Maa massi). Päikesest asub ta 5,2 astronoomilise ühiku kaugusel. Põhiliselt koosneb see vesinikust ja heeliumist. Jupiteri kõrge kuumus, atmosfääri alumistes kihtides, tekitab pool-jäävaid nähtusi atmosfääris, nagu seda on suur punane laik.

Saturn

Saturn asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel ja on tuntud oma rõngaste poolest. Tal on palju sarnasusi Jupiteriga nagu atmosfääri koostis ja magnetatmosfäär. Kuigi ta moodustab 60% Jupiteri ruumalast, on ta viimasest 3 korda kergem (95 Maa massi), mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väikestest jää ja kivi osakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, kahel neist:  Titanil  ja Enceladusel on näha ka sisemist aktiivsust, vaatamata sellele, et nad on põhiosas jääst. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär.

Uraan

Uraan on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19.6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Ta erineb teistest planeetidest sellepoolest, et ta tiirleb külili. Uraani pöörlemistelje ja ekliptika tasandi nurk on üle 90 kraadi. Samuti on tal võrreldes teiste hiidplaneetidega palju jahedam tuum, mistõttu eritab ta väga vähe soojust kosmosesse. Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast.

Neptuun

Neptuun (30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest) on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teadaolevalt 13 kaaslast.

Päikesesüsteemi teke

Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekkeprotsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti . Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis täht särama – Päikese tekke
Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid ajajooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmuna ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb  kosmogoonia .

Teised planeedisüsteemid

Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke teadaolev näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlaks tegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme analüüsimine. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kauged tähed. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust . Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga vähe (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal.

Kokkuvõte

Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning gravitatsioonijõuga seotud objektidest, mis tekkisid hiiglasliku molekulaarpilve kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks.
Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte“), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma. Päikesesüsteem on esimesi planeedisüsteeme mis on avastatud, tänapäeval arvatakse ka olevat teisi planeedisüsteeme, kuid täiesti 100 % nendes arvamustes kindlad ei olda.

Kasutatud Kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCstee m

http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m

http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html
14