Päikesesüsteem ja tema tekkimine (1)

xxx Gümnaasium

Päikesesüsteem ja

tema tekkimine

2009

Sisukord

Päikesesüsteem ja 1
tema tekkimine 1
Sisukord 2
2
Päikesesüsteem 3
Päikesesüsteemi mudel 4
PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS 5
PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 6
1.Merkuur 6
2. Veenus 6
3.Maa 7
4.Marss 7
5. Jupiter 7
6. Saturn 7
7. Uraan 8
PÄIKESESÜSTEEMI TEKE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas ).
Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun ja Pluuto .
Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja.
Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini . Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid , asteroidid ja meteoriidid.
Erinevad erinevad taevakehad moodustavad osa päikesesüsteemist alljärgnevalt:

• Päike: 99.85%
  
• Planeedid: 0.135%
  
• Komeedid: 0.01%
  
• Satelliidid: 0.00005%
  
• Asteroidid: 0.0000002%
  
• Meteoriidid: 0.0000001%
  
• Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001%
  

Päikesesüsteemi mudel

Et inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest (Maa-kesksest) vaatekohast, ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi liikuvalt Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad. Nõnda nõudis adekvaatne arusaamine Päikesesüsteemist teoreetilisi ja tehnilisi saavutusi.
Kõige esimene ja põhjapanevam neist saavutustest oli Mikołaj Koperniku teooria, Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudel, mille järgi kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringikujulistel orbiitidel. Kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. Teiseks suuremaks saavutuseks on Kepleri seaduste formuleerimine (planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite ) ja Isaac Newtoni gravitatsiooniteooria kasutuselevõtt, mis võimaldas juba väga täpselt arvutada planeetide asukohti taevas. Tähtede märkimisväärse aastaparallaksi puudumine (tingitud Maa liikumisest orbiidil) näitas, et nad asuvad väga kaugel

PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS

Päikesesüsteemi liigitatakse koostise, suuruse, asukoha järgi päikese ja maa suhtes ja ajaloolise liigituse alusel.
Koostise järgi:

Maasarnased ehk kivised planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, and Marss
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivist ja metallidest. Nad on suure tihedusega ja neil on tahke pind ning nad pöörlevad aeglaselt. Sellistel planeetidel on vähe satelliite.

Gaasilised planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan, and Neptuun:
Gaasilised planeedid koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Nad on hõredad, paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid.
Suuruse järgi:

Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto.
Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km.

Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun.
Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km.
Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks.
Asukoha järgi Päikese suhtes:

Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss.

Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto.
Asukoha järgi Maa suhtes:

Sisemised planeedid: Merkuur and Veenus.
Nad asuvad Päikesele lähemal, kui Maa. Sisemistel planeetidel võime näha faase nagu Kuulgi, kui vaatame neid Maalt.

Välimised planeedid: Teised planeedid, alates Marsist .
Ajalooline liigitus:

Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, and Saturn.
Klassikalisi planeete tuntakse juba väga ammusest ajast,sest neid võib vaadelda palja silmaga.

Moodsad planeedid: Uraan Neptuun, Pluuto.

PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID

Päikesesüsteemi kuuluvad üheksa planeeti.

Merkuur

Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem.
Rääkides Merkuurist, tuleks kindlasti rääkida tema temperatuurist. Nimelt on selle kõikumised Merkuuril kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni

Veenus

Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.
Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub , et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase

Maa

Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest
Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.

Marss

Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks

Jupiter

Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega, nii nagu ongi kohane roomlaste peajumala nime saanud planeedile. Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit (9, 5 a.ü.), tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam.Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas

Uraan

Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas ( diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun.
Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal , esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa.
Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil 1781 . aastal; algul ta arvas , et see oli komeet . Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte.
Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. ja tiirlemisperiood 84 aastat. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem.

Neptuun
Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan.
Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi.
Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris.

Pluuto
Pluuto on kaugeim planeet Päikesest (tavaliselt) ja kaugelt väikseim. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa, Ganymede, Callisto , Titan ja Triton).
Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. Varsti pärast Neptuuni avastamist ilmnes , et ainult tema poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks. Kõige tõsisemalt tegelesid selle probleemiga ameerika astronoomid Percival Lowell (1855-1916) ja William Pickering (1858-1938), kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis ( Arizona ) "Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks.

PÄIKESESÜSTEEMI TEKE

Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti . Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena – Päikesena.
Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.annaabi.com/

http://et.wikipedia.org/

http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm#P%C3%84IKESES%C3%9CSTEEM

http://images.google.ee

http://www.bradley.edu/las/phy/solar_system.html
10