Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kosmoloogia (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
  • Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
  • Millised on selle rühma tunnused?
  • Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide Jupiteri rühma?
  • Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
  • Millised on planeetide orbiidid?
  • Kuidas nad paiknevad?
  • Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
  • Millal ja kus võib vaadelda Veenust?
  • Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
  • Millal on kõige parem vaadelda Marssi?
  • Mis on välisplaneet?
  • Mida on teada elust Marsil?
  • Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
  • Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
  • Kuidas Jupiter pöörleb?
  • Kust on andmed pärit?
  • Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
  • Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
  • Kuidas avastati Neptuun?
  • Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
  • Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
  • Mis on asteroid?
  • Mida nimetatakse meteooriks boliidiks meteoriidiks?
  • Millest tekkisid planeedid?
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
  • Mis on Oorti pilv?

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi , sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet.
  • Loetlege 9 suurt planeeti.
    Veenus , Marss, Maa, Merkuur, Jupiter , Pluuto , Neptuun , Uraan
    3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Veenus , Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid.
    4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
    Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan – suured ja väikese tihedusega planeedid
    5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
    Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit , mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte.
    6. Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
    On ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
    1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri?
    Merkuuri on Maalt halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval.
    2. Iseloomustage Merkuuri liikumist.
    Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev – 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta ).
    1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust?
    Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida , sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis.
    2. Iseloomustage Veenuse liikumist.
    Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem.
    3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
    Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool.
    4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest?
    Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid ( graniit , basalt).
    1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
    On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel ). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel.
    2. Mis on ,,välisplaneet``?
    Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. (Mitte Maa ja Päikese vahel).
    3. Võrrelge Maad ja Marssi.
    Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke.
    Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad ). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
    Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid . Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``).
    Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist; oranžid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust.
    4. Mida on teada elust Marsil?
    Elu sellistes vormised nagu Maal Marsil ei ole, kuid kui arvestada eluvormide suurt kohanemisvõimet, võib seal leiduda mikroobe, mis kannatavad välja Marsi karmi kliima.
    5. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
    Tal on kaks kaaslast : Phobos – tiirleb 6000 km kõrgusel, ühe ööpäevaga umbes 3 tiiru ümber Marsi, Marsi liikumisele vastpidises suunas; Deimos – 2000km kõrgusel, tiirleb veidi pikema perioodiga kui Marsi ööpäev.
    1. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
    Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem – see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu .
    2. Kuidas Jupiter pöörleb?
    Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik .
    3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit?
    Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga ) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi
    4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär?
    Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik . Ülejäänust on enamus heelium , keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang.
    1. Kirjeldage Saturni välisilmet.
    Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad.
    2. Kirjeldage Saturni rõngast.
    Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt – Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid – pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest.
    3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
    Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 – sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan.
    1. Kirjeldage Uraani pöörlemist.
    Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades ``). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) – kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda.
    1. Kuidas avastati Neptuun?
    Tema asukoha arvutas 1846a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle .
    2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
    Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.
    2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
    Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti – Sedna. Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid .) Vöö ümbritseb Päikesesüsteemi üpris ühtlaselt.
    Mis on asteroid ?
    Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
    2. Kirjeldage asteroidide liikumist.
    Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused.
    3. Mis on komeet ?
    Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad. Nad ilmuvad ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna.
    4. Kirjeldage komeetide liikumist.
    Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandistes ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli.
    5. Mida nimetatakse meteooriks , boliidiks, meteoriidiks?
    Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% Fe, hapnik, Si, Mn. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb.
    1. Millest tekkisid planeedid?
    gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik
  • pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe- eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku.
  • Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale
  • Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,, gaas `` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele
  • Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks .
    2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
    Pärast Päikese plahvatamist jäid ,,kivist`` koosnevad kehad Päikesele lähemale, nad ühinesid ningtekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto)
    3. Mis on Oorti pilv?
    Asub väljaspool Päikesesüsteemi, on Päikesest järele jäänud gaasi ja jää tükkidest koosnev pilv, mis pärast plahvatust hakkas liikuma järjest kaugemale. On väga suure massi ja mõõtmetega. (umbes sama, mis Päikese mass)
    Kepleri seadused:1.planeedi liikumistee on ellips ille fookuses on päike. 2.planeedi raadiusvektor võtbb võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 3.planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid
  • Kosmoloogia #1 Kosmoloogia #2 Kosmoloogia #3 Kosmoloogia #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor goyaka Õppematerjali autor
    Kosmoloogia

    Sarnased õppematerjalid

    Kosmoloogia
    8
    doc

    Kosmoloogia

    Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks öö

    Füüsika
    Kosmoloogia
    2
    doc

    Kosmoloogia

    1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelikult gaasipilv. 6. Kirjelda

    Füüsika
    Päikesesüsteemi ülevaade- Küsimused Vastused
    3
    doc

    Päikesesüsteemi ülevaade [ Küsimused+Vastused]

    1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planee

    Füüsika
    Päikesesüsteem ja tema planeedid
    6
    doc

    Päikesesüsteem ja tema planeedid

    1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on

    Füüsika
    Päikesesüsteem
    3
    doc

    Päikesesüsteem

    Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kui

    Füüsika
    Taevakehad ja planeedid
    4
    docx

    Taevakehad ja planeedid

    Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest ­ Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest erineb Pluuto teistes

    Astronoomia ja astroloogia
    FÜÜSIKA-astronoomia
    15
    docx

    FÜÜSIKA: astronoomia

    Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega taevakeha ei saa olla täiesti tahke: tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk meile

    Füüsika
    Päikesesüsteemi kordamisküsimused ja vastused
    2
    rtf

    Päikesesüsteemi kordamisküsimused ja vastused

    Füüsika kordamine · Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. · Loetlege 9 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. · Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. · Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. · Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Tal on piklik ja tugevasti kaldu orbiit, ta on palju väiksem ja tema ümber on terve hulk sama tüüpi objekte. · Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuur

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    Xloaded profiilipilt
    Hunt Kriimsim: poolik!

    Pooled küsimused vastamata ja sassis.



    kuni 1-11 punkt on enamvähem korralikult vastatud.

    Kuna vastatud on alla poole siis hind küll 50 punkti väärt ei ole!

    Mingi 20 punkti maksimum võiks küsida selle eest!
    17:12 12-03-2013
    kristike5 profiilipilt
    kristike5: väga hea
    23:05 23-09-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun