on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan;päikesesüstm kujunemine-Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi: 1) Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest, 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar teooria a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid.
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. =====
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. =====
Päikesesse langes täht või komeet, tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid (Georges Buffon´i poolt 1776 a). Selle idee surus kõrvale nebulaarhüpoteesi võidukäik (Kant 1775, Laplace´I 1830).Hiljem, kui nebulaarhüpoteesil tekkisid raskused Päikesesüsteemi liikumishulga lahtiseletamisega tekkisid uued katastroofihüpoteesid, milledes seletati, et planeetide aines rebiti Päikesest teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus
e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog) tõttu suunatud Päikesest eemale. 11. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus? Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast
annaabi.ee 
