Meie Päike kuulub hiiglasuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse galaktikaks ehk eesti keeles linnuteeks. 3. Kui suur on tähtede arv Galaktikas? Tähtede arv selles on 100 150 miljardit. 4. Millised on galaktika mõõtmed? Selle ketta läbimõõt on umbes 100 000 valgusaasta ja paksus 12 000 valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist , Pluutot ei loeta enam planeediks, vaid ta on kääbusplaneet. 8. Miks on Maa pöörlemine ümber oma telje tähtis? Maa pöörlemisega ümber oma telje on tingitud öö
kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003 aastal avastati, peeti seda planeediks, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud
Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele koondub kõigepealt "kivi", siis "jää" ja lõpuks "gaas" - kui see viimane üldse koondub. Ja nüüd jääb vaid üle planeedisüsteemi tekkimine füüsika valemite ning arvutusmasina abiga "maha mängida". 6 Päikest ümbritsev tolmu-gaasirõngas peab pöörlema: vastasel juhul ta polekski rõngas, vaid Päikest ümbritsev gaasipilv
nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Päikesesüsteemivälised planeedid Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003, võeti teda planeedina, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon teda aga planeediks ei
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
kraadine kuumus. Päike on Päikesesüsteemis ainuke soojuseallikas. Päikeseenergia koosneb põhiliselt valgusest ja sellest tulenev soojus kiirgab lakkamatult ümbritsevasse ruumi. Millest osa jõuab ka meile Maale. Maa on samuti üks Päikese perekonna liikmetest ning on Päikese ümber tiirelnud umbes 4,5 miljardit aastat. Igal aastal 356 päeva jooksul teeb Maa päikese ümber ühe tiiru. Päikese perekonnas on veel teisi liikmeid, suuremaid neist nimetatakse planeetideks. Ka Maa on üks neist. Kõik planeedid kes on päikese perekonnas tiirlevad ümber päikese. Päikese suures perekonnas ehk Päikesesüsteemis käib palju külalisi. Kõige rohkem käib seal komeete ehk teistmoodi nimetades sabatähti. Kui komeet peaks Päikesele liiga lähedale sattuma muutub see auruks, ja aurust oma korda tekib komeedile saba. 1 Päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (mis on sama hea, kui 109 korda Maa
PLANEEDID LOODUSÕPETUSE TUND IV KLASSILE Kui palju on Päikesesüsteemis planeete? Päikese ümber tiirleb palju taevakehi, suuremaid neist peetakse planeetideks Päikese ümber tiirleb 8 planeeti Planeedid on oma nime saanud Rooma ja Kreeka jumalate järgi Alustades Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise
tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Veel Päikesesüsteemi planeetide liigitusi Päikesesüsteemi planeete saab liigitada järgmiselt: Avastamise ajaloo Suuruse Kauguse järgi Päikesest Asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajalugu Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suurus Suuruse järgi - väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kaugus Päikesest Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd.
Aatomi planetaarmudel. Sarnaneb päikesesüsteemiga. ,,Päikeseks" on aatomituum ja ,,planeetideks" on tuuma ümber tiirlevad elektronid. Mis jõud on planetaarmudelis mõjuvaks kesktõmbejõuks? Positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel olev elektrilised tõmbejõud. Mida väljendab laenguarv Z ? Laenguarv Z näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber. Aatomi mõõtmed. Aatomi mõõtmed on suurusjärgus 10-8 cm, tuuma omad 10-13cm Planetaarmudeli puudused. Planetaarmudel ei selgita aatomite püsivust. Kuidas (ainult nii) võib muutuda aatomi energia? Ergastamise teel. 1) kiiritada aatomeid valgusega 2) lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3) ainet kuumutades Millise valemiga leida valguse võnkesagedus, kui elektron langeb kõrgemalt energiatasemelt madalamale? hf= E2 E1 , kus E1 ja E2 on vastavate tasemete energiad. Millised arvud määravad Balmer-Rydbergi valemis spektrijoonte lainepikkuse? Täisar...
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21
ööpäeva; *telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatkse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Planeedid tähistaevas Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Varjutused Et Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) Lisaks
mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 4.iseloomusta Maa-rühma planeetise atmosfääri ja pinda. 5.milliseid taevakehi nim. planeetideks. Planeet tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). 6.millest sõltub planeetide aastaaegade ja öö-päeva vaheldumine? Aastajad vahetuvad kuna, planeedid pöörlevad päikese suhtes nurga all ja öö-päev selle pärast, et ma pöörleb ümber oma telje. 7
Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam- vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9 ("Easterbunny"), 2003UB213 ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks. Kui Sedna 2003 aastal avastati, peeti seda planeediks, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon
astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu
Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö. 55 Cancri sisemus koosneb kuuma temperatuuri tõttu vedelatest metallidest. Pealispind on kivine ning võib oletada, et seal on ka nii öelda teemant vulkaane. Arvatavasti koosneb õhk süsinikust. Ilma täheta planeete nimetatakse Pettur planeetideks. Oletatakse, et kosmoses uitab Pettur planeete rohkemgi kui ümber tähe keerlevaid planeete. Nendel planeetidel võib samuti olla elu, kuigi neil pole energiat andvat tähte. Planeedile võib toiteks olla planeet ise, kui ta maha jahtub. Energiat võib anda planeedi elementide radioaktiivne lagunemine. Lisaks toodavad energiat tohutute pindaladega ookeanide looted. Kõigil planeetidel on vett. Planeedid mis asuvad kaugel oma tähest on kattunud jääga, neid kutsutakse Jää maailmaks
Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks".
seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam- vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Tänan tähelepanu eest ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
SISEPLANEEDID 5-8 VÄLISPLANEEDID 9-10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt
Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele koondub kõigepealt "kivi", siis "jää" ja lõpuks "gaas" - kui see viimane üldse koondub. Kasutatud kirjandus: 1) ENE 2) Taskuteatmik A ja O. 3) Google otsing ,,päike", ,,tähed", ,,kuu"
paksu atmosfäärikihiga ja pöörlevad kiiresti. Neil on palju kaaslaseid. Suuruse järgi: 1. Väiksed planeedid : Merkuur, Veenus, Maa, Marss and Pluuto. Väikeste planeetide läbimõõt ei ületa 13000 km. 2. Suured planeedid: Jupiter, Saturn, Uraan and Neptuun. Suurte planeetide läbimõõt ületab 48000 km. Merkuur and Pluuto liigitatakse harilikult pisiplaneetide hulka Suuri planeete nimetatakse vahel ka gaasilisteks suurteks planeetideks. Asukoha järgi Päikese suhtes: 1. Siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa and Marss. 2. Välisplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun and Pluuto. Asukoha järgi Maa suhtes: 1. Sisemised planeedid: Merkuur and Veenus. Nad asuvad Päikesele lähemal, kui Maa. Sisemistel planeetidel võime näha faase nagu Kuulgi, kui vaatame neid Maalt. 5 2. Välimised planeedid: Teised planeedid, alates Marsist.
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb ,,vurrile". Kujunemine 1. Millest tekkisid planeedid? V: Vesiniku plahvatus- Päike paiskab enda ümber gaasitolmu ketta(koosnen väikestest kivides, gaasisit ja tolmust)- aine jäi tiirlema ümber Päikese. Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas- külmem, jää ja gaas kondenseerusid, tekkisid vedelad planeedid. Ülejäänud tükid mis ei ühinenud tiirlevad asteroididena ringi. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? V: vaata esimest!!!!!!!!!!!!!! 3. Mis on Oorti pilv? V: Selle kohta, mis asub väljaspool Pluuto ja Neptuuni orbiite, võib teha oletusi komeetide abil. Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv
3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale 4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,,gaas`` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele 5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Pärast Päikese plahvatamist jäid ,,kivist`` koosnevad kehad Päikesele lähemale, nad ühinesid ningtekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto) 3. Mis on Oorti pilv? Asub väljaspool Päikesesüsteemi, on Päikesest järele jäänud gaasi ja jää tükkidest koosnev
.......................................................................8 LISAD..............................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Planeedi mõiste tähenduse üle on vaieldud palju, kuid päris selguseni pole jõutud. On lepitud kokku, et planeetideks loetakse kehi, mis on piisavalt massiivsed, et omaenda gravitatsiooni mõjul omandada ümar kuju, kuid mitte nii massiivsed, et toimuksid termotuumareaktsioonid, mis on omased tähtedele. Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidudeks loetakse nelja järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan.
moodustavate osakeste paiknemisse tekitavad. Äsja avastatud kuukesed moodustavad vaheastme umbes sentimeetrist kümnekonna meetrini ulatuvate mõõtmetega rõnga osakeste ja mõnest kilomeetrist tuhandete kilomeetriteni küündivate läbimõõtudega kaaslaste vahel. Nii ühed kui teised koosnevad peamiselt vee-jääst. Juba pikemat aega vaieldakse selle üle, milliseid ümber Päikese tiirlevaid taevakehi võib planeetideks nimetada. Pärast äsjast avastust tekib sarnane küsimus Saturni puhul kui suur peab selle ümber tiirutav jäätükk siis ikkagi olema, et kanda kuu (kaaslase) nime? NASA automaatjaam Cassini on jäädvustanud hulgaliselt pilte Saturnist, sealhulgas on ka vaatlused virmalistest Saturni polaaraladel. Siintoodud valevärvides pildid on kokku pandud lähisinfrapunases lainealas tehtud vaatlustest. Piltidel on rohelise värviga kujutatud
kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele
seejuures paiskub komeedist välja ka tolmu. Päikesevalgust peegeldav gaas ja tolm tekitavad komeedi saba. Komeedist väljuvad osakesed annavad Päikesesüsteemi siseosades meteoorkehade hulgale arvestatava panuse. Kokkuvõte Päikesesüsteem tekkis umbes 5miljardit aastat tagasi. Planeedid liiguvad ümber Päikese. Planeedid on kindlas järjekorras: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad Maa-tüüpi planeetideks ja hiidplaneetideks. Eriline nende hulgas on Maa ainus teadaolev planeet, millel on elu jaoks vajalikud tingimused. Sarnaseim Maale on Marss. Planeedid peegeldavad Päikese valgust. Meie Päikesesüsteemis oli 9, nüüd on 8 planeeti. Planeedid on erineva suurusega. 11 Kasutatud kirjandus Eesti entsüklopeediakirjastus. 2003. A ja O taskuteatmik. Tallinn TEA Kirjastus. 2008. Tea laste- ja noorte entsüklopeedia. Tallinn Lõhmus, J. Pärtel, E
tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujut...
objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi[viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased".
3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? 4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. 6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alls pärast H rekombineerumist? ≈ Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. ≈ Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. ≈ Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. ≈ Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. ≈ Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on
astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn,
Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku. 3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale 4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,,gaas`` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele 5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Pärast Päikese plahvatamist jäid ,,kivist`` koosnevad kehad Päikesele lähemale, nad ühinesid ningtekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto) 3. Mis on Oorti pilv? Asub väljaspool Päikesesüsteemi, on Päikesest järele jäänud gaasi ja jää tükkidest
moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Neli väiksemat siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikesesüsteemi suurim ,,rike" on Maa ja Jupiteri vahel, kus korrlikku planeeti polegi tekkinud on vaid suhteliselt väike Marss ning palju asteroide. 11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur.
See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine, mis tähendab üleminekut ringorbiitidele. Ringorbiitidel liikuvate osakeste kogunemine planeetideks on tingitud nendevahelisest külgetõmbest. Gravitatsioonilise haarde raadius (maksimaalne kaugus, kust vaadeldav osake suudab külge tõmmata teisi osakesi) avaldub valemiga kus on osakese raadius, paokiirus osakese pinnal ning v osakeste suhteline kiirus. See valem paneb paika planeetide omavahelised kaugused ning määrab planeedisüsteemi kujunemise kiiruse. (1:50)
planeetidest palju väiksem, siis oli ta kokku pandud jääst ja mitte gaasist või kivimitest. Orbiit on tal tugevalt elliptiline ning märgatavalt kaldu teiste planeetide orbiitide suhtes. 20. sajandi viimastel ja 21. sajandi esimestel aastatel hakkasid astronoomid avastama hulgaliselt Pluuto-sarnaseid objekte sealpool Neptuuni orbiiti ja leidsid objekti, mis oli isegi suurem, kui Pluuto, mistõttu kerkis küsimus, kas nimetada need teised leitud objektid Pluuto järgi samuti planeetideks? Lõplik otsus tehti 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomialiidu peaassableel ( RAL). Kõigepealt sõnastati esimest korda tehniline planeedi definitsioon, mille kohaselt on Päikesesüsteemis ainult kaheksa planeeti Merkuurist Neptuunini. Pluuto asetub uude kääbusplaneetide kategooriasse. Siin on määratlus sarnane täis-planeedi omaga, aga kahe erandiga-orbiiditsoon pole vaba võistlevaist objektidest ja kääbusplaneet pole ise mõne teise keha kaaslane ehk kuu
3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale 4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,,gaas`` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele 5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks. 57. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Pärast Päikese plahvatamist jäid ,,kivist`` koosnevad kehad Päikesele lähemale, nad ühinesid ning tekkisid kiviplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), kergemad, jäätükid, lendasid plahvatuse mõjul kaugemale ning tekkisid jääplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). 58. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist, kaugus Maast on 150 miljonit
Et end mitte liialt siduda, võetakse keskkond kolmekomponendilisena. Need oleks: gaas, mis tähistab väikese molaarmassiga ning selle tõttu halvasti kondenseeruvaid aineid (põhiliselt vesinik ja heelium); jää, millega tähistatakse raskemaid molekule (hapnik, lämmastik, vesi ja teised keemilised ühendid Mendelejevi tabeli teisest perioodist), ning kivi, mis tähistaks raskeid aatomeid ja molekule, nagu raua, mangaani ja räni ühendid. Aine kogunemine klompideks ja sealt edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele koondub kõigepealt "kivi", siis "jää" ja lõpuks "gaas" -- kui see viimane üldse koondub. (1) 19 KOKKUVÕTE Enne referaadi tegemist ei olnud ma kunagi eriti mõelnud selle peale, mis peale suure Maa veel Universumis leiduda võib. Tegelikult ei ole aga Maa üldse nii suur, kui ma arvata
ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks. Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd.
Isegi metalle seostati alkeemias taevakehadega ja vastavate kaitsejumalatega: kuld vastas Päiksele (Apollole), hõbe Kuule (Dianale), vask Veenusele, raud Marsile, plii Saturnile, tina Jupiterile ja elavhõbe Merkuurile. Jumalike tähenduste ja tegevuste maailmale tuginedes usutigi, et taevakehad on seotud metallidega ja keskajal kujunes sellest seisukohast koguni omaette teaduslik süsteem. Selle kohaselt metalle pidi olema 7, täpselt niisama palju kui planeetegi. Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Alkeemikud arvasid, et metallid sünnivad maasügavuses neile vastavate planeetide mõjul ning täiustuvad aegamööda. Kõige täiuslikumaks metalliks peeti kulda, mida seostati tema värvuse ja helgi tõttu Päiksega ja tähistati ringiga, mille keskel on täpp. Hõbeda sümboliks on tuhandeid aastaid olnud kuusirp (mitte täiskuu), sest hõbedat peeti kuujumalanna metalliks
aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas. Rändavate tähtede keeruline ja raskesti ennustatav liikumine oli sajandite vältel suureks stiimuliks mitte üksnes astronoomia, vaid ka füüsika ja matemaatika arengule.
tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkuvarisemisest 4.568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, ammooniaak ja metaan. Neid nimetatakse tihti eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele
8. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel 29 kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse
Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel. Iga selline väljapaise tekitas ühe planeedi. Kaasaegseid hüpoteese on mitmesuguseid, kuid pole jõutud ühisele arvamusele. 12. Meteoriidi mõiste ja põhiklassid: kivi-, raud- ja segameteoriidid. Kondriidid. Widmanstätteni figuurid Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi (taevakeha) pinnale. Enamus
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
