50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lizo4kacute
Õppematerjali autor
osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. · Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile
linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond *üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. *info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *maailma majandus globaliseerus . *kasvab võõrtööliste hulk *ühiskonda kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nim. Teadmusühiskonnaks. Küsimused . 1.mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, tööstusühiskonnas,
Vajadused. Pluralism Huvide paljusus. Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. Riik võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1. Agraar-ehk põllumajandusühiskond kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli
Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2
et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada
Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. On vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelvalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kuid kõigil neil on mõningad ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: Kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid