Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

2
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda:
1.1. Agraar - ehk põllumajandusühiskond:

Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine.
Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast.
Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks.
Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast.
Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere .

1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned:

Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil.
Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ).
Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:

Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal.
Kasvas tööstustööliste osatähtsus.
Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust.

Muutus linna- ja maarahvastiku suhe:

tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse.
19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon.

Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere – vanemad koos oma alaealiste lastega.

1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned:

Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil.
Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus.
Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses.
Kasvas vajadus haritud tööjõu järele.
Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass.
Elatustaseme üldine tõus.
Masstootmine ja massikultuuri kujunemine.
Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet ).

1.4. Info- ja teadmusühiskond:

Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni.
Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades.
Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile otsitakse kapitalile piirideüleselt paremaid investeerimisvõimalusi: soodsat investeerimiskliimat, häid kommunikatsioonivõimalusi, odavat energiat ja oskustööjõudu jne.
Majanduse globaliseerumine kasvatas võõrtööliste hulka (tänapäeval sajad miljonid), kes leiavad tööd võõrsilt ning kes toetavad koduseid rahaliselt (2006.a saatsid migrandid kodumaale üle 300 miljardi USA dollari).
Aja jooksul saadi aru, et oluline pole mitte ainult kogutud informatsiooni hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile.
Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks.

2. Heaoluühiskond:
2.1. Heaoluühiskonna kujunemine:

Agraarühiskonnas oli:

riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine.
kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega.

Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi:

tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes .
mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena.
lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi.

18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid.
Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi – heaoluühiskonna väljakujunemise.

Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja : P.Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 20 allalaadimist

Erinevad ühiskonnamudelid-Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda #1

Erinevad ühiskonnamudelid-Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lizo4kacute Õppematerjali autor

Erinevad ühiskonnamudelid Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda teadmusühiskond Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades väikepere linnastumine urbaniseerumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskond ja selle areng

osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. · Infoühiskonnas maailma majandus globaliseerus ehk tänu kogutud informatsioonile

Ühiskond

docx

Ühiskonna uurimine

linnatsivilisatsioon *Muutus traditsiooniline leibkonnamudel 3.Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: *kujunes välja 20.saja *kasvas teenindussektori e tertsiaarsektori osatähtsus *Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses 'kasvas vajadus haritud tööjõu järele *elatustaseme üldine tõus *masstootmine ja massikultuuri kujunemine *massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas(raadio, televisioon) 4.Info- ja teadmusühiskond *üha suuremat tähtsust hakkas omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. *info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks elu aluseks majanduses ja teistes valdkondades. *maailma majandus globaliseerus . *kasvab võõrtööliste hulk *ühiskonda kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nim. Teadmusühiskonnaks. Küsimused . 1.mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, tööstusühiskonnas,

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Vajadused. Pluralism Huvide paljusus. Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. Riik võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda. Erinevad ühiskonnamudelid: 1. Agraar-ehk põllumajandusühiskond kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli

Ühiskond

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. On vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelvalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kuid kõigil neil on mõningad ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: Kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)

Ühiskonnaõpetus

pdf

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid