50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mtaavi
Õppematerjali autor
Gallovei Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast Algul kasvatati piima tootmise eesmärgil, hiljem liha tootmiseks Suuruselt keskmised Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune Sarvedeta Aluskarv tihe ja pealiskarv pikk Pikaealised Lehmal palju piima Iseloomult vaikne ja kuulekas Võib olla aastaringselt karjamaal, külmakarmatud Sobib ristamiseks Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlane 32. Eesti piimaveisetõud eesti maatõug, eesti punane, eesti holstein Eesti maatõug Ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega Vähenõudlik ja haigustele vastupidav Väikekasvuline 250300 kg Väikese piimatoodanguga 1000 kg Põhiliseks aretuskomponendiks läänesoome tõug, kuid on ka kasutatud dzörsi tõugu ja punasekirjut holsteini Värvus varieerub helebeezist punaseni Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus Kuulub hävimisohus olevate tõugude nimekirja
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang
Alates 1920. aastast hakati tõugu täiustama lihatootmise suunas. Levinud peaaegu kogu maailmas. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulga. Kiirekasvuline, peetakse suurekasvuliseks- lehmad 700...950 kg, pullid 1200...1400 kg.Head söödakasutajad. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Rahulikud. Ristata nii piima- kui ka lihatõugu veistega. Head karjamaasööda kasutajad. Loomad ei rasvu ka suure jõusöödakoguse olemasolul ratsioonis. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine ja madal liha kvaliteet. Esimesed heade jõudlusnäitajatega SAROLEEd toodi Eestisse 2000. Aastal Simmental *Pärineb Sveitsist, Saksamaal- Fleckvich, Prantsusmaal Pie Rouge, Itaalias Peseto-Rosa. Levinud kogu maailmas. Skandinaaviamaadesse toodi alles möödunud sajandi 70ndatel aastatel. Suurekasvuline. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasuguses kliimas. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini,
Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas 30-39 lammast 9,8% Karjas 50-99 lammast 13,6% Karjas üle 100 lamba 58,8% Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom – Euroopa, Uus-Meremaa, USA ida osariigid. Villalambad – meriino lambad; peenvilla –Austraalia, Lõuna-Ameerika. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Piimakasvatus 2) Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958.a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Nende lambatõugude väljakujunemisel eristatakse 4 perioodi: 1) Kohalike jämevillaliste maalammaste parandamise katsed peenvilla lammastega. 2) Peenvilla lammaste kasvatamise periood 19. saj esimesel poolel. 3) Lihalammaste kasvatamise periood 19 saj teisel poolel. 4) Kohalike lihavillalammaste aretamine aastatel 1926.-1958.
Piimatootmine koondub jätkuvalt suurtootjate majapidamistesse , kus üldjuhul on tootmise efektiivsus kõrgem kui väiketootmises. Kuigi piimatootjatest 86%-l on väikesed karjad (1-9 lehma), kuulub siiski neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8 VEISEKASVATUS 31. märtsil lõppenud 2006/2007 kvoodiaastal tarnisid Eesti piimatootjad kokkuostjatele ja turustasid otse lõpptarbijale 600,4 tuh t piima ning täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kinnitatud kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus kvoot 12,9 tuh t. Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus.
william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks
Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid