Theodor Pool (0)

Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931 .aastal.
Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina.
1910 -1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees.
Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati põllumeeste kutse- ja nõuandeorganisatsioon Põllutöökoda (1932. a.)
Th. Pool- riigimees ja...:
Olles Pärnu maavanem , valiti Th. Pool 1919. aastal Töörahva Erakonna nimekirja järgi Asutav Kogu liikmeks. Aastal 1920-1921 oli ta valitud Riigikogu I, II ja III kooseisu. Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Oma vaimurikkuse ja elukogemustega oli valitud ja kutsutud paljude organisatsioonide juhtivtegevusse. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes - ning avaldas selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi.
Th. Pool maareform . maaseadus :
Eesti Ajutine Maanõukogu (Maapäev) ja Ajutine Valitsus Saksa okupatsiooni lõppemisel novembris 1918. a. Legaalselt tegutsema hakkasid, võtsid nad vastu mitmeid otsuseid, mis eeldasidmõisa majapidamise reformimist seadusandluse alusel väikemajapidamisteks.

• 27. novembril 1918. a. tunnistab Maapäev kõik kroonu- ja põllupanga mõisad Eesti Vabariigi omanduseks
  

Asutav Kogu 23. aprillil 1919 esmakordelt kokku tuli, sii smoodustati Th. Pooli ettepanekul 20-liikmeline komisjon maaseaduse eelnõu väljatöötamiseks
10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse 63 poolt- ja 9 vastu- ning ühe erapooletu häälega.
Piistaoja Eesti põllumajanduses: Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele. 
PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal.
POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht. Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada.
TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE:
4. augustil 1989. aastal toimus teadusnõukogu spetsialiseeritud suvepäev teemal „Piistaoja Eesti veisekasvatus “.
Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum.
19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal „Õpetatud agronoom Th. Pool – 100“.
TEENED :

• maaseaduse põhiautor
  
• fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja
  
• Eesti Hollandi- Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees
  
• ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja
  
• sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor
  
• kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks:
  
  • pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele;
    
  • rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara;
    
  • propageeris silotegemist;
    

TÄNAPÄEV:
2008. aastal alustati eraldi noorloomade ja kinnisloomade lauda ehitust. 2010. aasta suveks valmis see koos uute asfalteeritud teede ning silohoidlatega. Tänapäeval on Piistaojal 372 Eesti Holstein Friisi tõugu lüpsilehma, kes kõik on välja kasvanud seitsmest 1918. aastal Piistaoja talule ostetud lehmast. Piistaojal on palju mõeldud ka loomade heaolule. NÄITEKS:Lüpsilehmad elavad aastaringselt vaid neile mõeldud laudas; neile antakse täisratsioonilist sööta.
MÜÜK : Eesti maaülikool kinnitas Pärnumaal asuva Piistaoja Katsetalu OÜ müümiseks korraldatud avalikul enampakkumisel võitjaks ainsa osaleja OÜ Selja, ettevõtte omandas vara 2,2 miljoni eurose alghinnaga.
KOKKUVÕTE: 23-aastase (1918.-1940.) tõuaretustöö tagajärjel on Piistaoja kogu karja (28-30 lehma) keskmine piima-jõudlusvõime tõusnud 2000 kg-lt 5000-5500 kg-le lehmalt. Piima rasvasisaldus on tõusnud karja keskmiselt 3,4-3,5%-lt 3,8-4,0%-le. Piistaoja kogu karja keskmine võirasvatootmise võime ulatub seega ilma erilise forseerimiseta 190-200 kg võirasva lehmalt.
Momentide kõrval on tõuaretusel arvestatud veel:

• Lehmade üksikute kehaosade defekte(kõverad jalad, jämedad nisad )
  
• Haigustele vastu pidavust
  
• Põhisöötade kasutamisvõimet
  
• Seedimiselundite vastupidavust suurtele söödaannustele
  

Paranenud on lehmade tiinestumine.
Seoses laudatööde ratsionaliseerimisega ja masinlüpsile üleminekuga on rõhutatud:

• Lehmade kergelt lüpstavust
  
• Masinlüpsiga soostumist
  
• Hääd, rahulikku iseloomu
  
• Korrapärast udara ja nisade ehitus
  

LÕPPKOKKUVÕTE: Kokkuvõttes näeme, et maareform on Eesti ühiskonda kõige sügavamalt haaranud, tuues enesega kaasa põhjendaaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Majanduslikult pole maareform ei Eesti üld- ega põllumajandust nõrgendanud. Maareform on enesega kaasa toonud ka sügavad sotsiaalsed muudatusi. Maareform on ühtlasi Eesti iseseisvuse tulemuseks ning selle pandiks tulevikus.