Tehnloloogia projekteermise alused | Tehnoloogia - Tehnoloogia projekteerimise alused -

56

docx

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL.................................

Tehnoloogia projekteerimise alused

58

docx

SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE

S kp   6 H s 1,5 m2, (2.16) kus Skp – suhkrupeedi punkri alune pindala m2; Vkm – suhkrupeedi mahuti ruumala m3; H - suhkrupeedipunkri sügavus m. Lõssipaagi aluse pindala, suhkrupeedi punkri aluse ja söödahoidlate aluse pindala arvutustulemused on toodu tabelis 2.10. Tabel 2.10. Söödahoidlate alused pindalad Söödahoidla Pindala, m2 Lössipaak 1,6 18 Suhkrupeedi 6,0 punker Kokku 7,6 Valemis (2.12) liidetavad S2 ja S3 on leitud graafilisel meetodil. Seadmed paigutati üksteise suhtes arvestades ülal esitatud põhimõtteid. Jooniselt mõõdeti seadmetest ja mahutitest vaba pindala e. suuruste S2 ja S3 summa

Tehnoloogia projekteerimise alused

24

doc

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

16. Konveierite tööaeg ööpäevas on esitatud tabelis 1.1. 17. Sahtkuivati kütusekulu ööpäevas on 510,95 kg. 18. Sahtkuivati kütusekulu kogu koristusperioodi vältel on 3576,68 kg. 19. Teraviljakompleksi tasuvusaeg on antud algandmete järgi 0,74 aastat. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Annus H. Teraviljakasvatus Eestis. Valgus. Tallinn 1981. 9 lk. 2. Viljasoo V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu 2000. - 49 lk. 3. Äriklientide hinnapaketid. Kättesaadav: http://www.energia.ee/index.php? id=1642 (04.12.08). 4. Eksar-Transoil kütuse hulgimüük. Kättesaadav: http://www.eksar.ee/?show= article&group=13&PHPSESSID=14037e57613948ca90611e62c725d5e8 (04.12.2008). 5. Üleriigiline alampalga määr alates 01.01.08. Kättesaadav: http://www.rmp.ee/ma ksud/maksud_yldiselt/6612?HL=alampalk (04.12.08). 6

Tehnoloogia projekteerimise alused

20

docx

Agrologistika ainetöö „Sööda teekond sigalasse”

EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.........................................................................4 2.TERAVILJA KA

Agronoomia

37

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

80

pdf

Vineeri tootmine

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Ehitus

40

doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................

Puiduõpetus

45

doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus