Tehnloloogia projekteermise alused (4)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
?

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE

Ainetöö

Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“

TE.0006
Tootmistehnika eriala
TA BAK 3
Üliõpilane: “…..“………………2010.a …………………………?
Juhendaja : “…..“………………2010.a. ………………….....…… Viljo Viljasoo
Tartu 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 4
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 5
3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 6
4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 7
5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 9
6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED 16
KOKKUVÕTE 19
19
KIRJANDUS 20
LISAD 21

SISSEJUHATUS

Veiste pidamine on Eestis perspektiivne , sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk. 4].
Farmi rajamiseks on vaja: kvalifitseeritud ja ettevõtlikku peremeest, ressursse või soodsa laenu saamise võimalust, kvaliteetsete söötadega varustamise võimalust, eeldusi veistega komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine , asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5].
Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid.
Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm .
Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded:

Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine.

Materjalide vajaduse ja varu arvutamine.

Sööda-, allapanu - ja sõnnikuhoidlate valimine.

Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine.

Peamiste tehnilis -majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine.

Kokkuvõtte tegemine.

1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV

Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 300 tinglooma.
Tingloomad 300
Lüpsiveised 300 · 0,75 = 225
Kinnisveised 300 · 0,18 = 54
Poegivad veised 300 · 0,12 = 36
Tiined mullikad 300 · 0,12 =36
Ternesvasikad 300 · 0,06 = 18
Veiste arv on esitatud tabelis 1.1.
Tabel 1.1. Karja struktuur 300 tinglooma korral
Veiste rühm
Tegur
Veiste arv (tk)
Lüpsiveised
0,75
225
Kinnisveised
0,18
54
Poegivad veised
0,12
36
Tiined mullikad
0,12
36
Ternesvasikad (kuni 20 päeva vanad)
0,06
18
Kokku
369
Kokku on karjas 369 looma, nendest 351 lehma ja 18 vasikat.

2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL

2.1. Üldnõuded pidamisviisile

Loomi tuleb pidada nii, et nad oleksid terved, väärindaksid sööta toodanguks minimaalsete kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul , farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27].

2.2. Veiste pidamisviis

Pidamisviisiks on valitud lõastamata pidamine. See pidamisviis on viimasel neljakümnel aastal intensiivselt arenenud ja kiiresti levinud. Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda , lehmi lüpstakse lüpsikojas või –kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29].
Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine.

2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused

Eelised:
1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim.
2. Hea võidelda udarahaigustega.
3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur.
4. Ühele loomale vajaminev pind väike.
Puudused:
1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress .
2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik.

3.VEISEFARMI RISTLÕIGE

3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine

Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]. Kombilatritega lehmalauda ristlõige on esitatud lisas A, joonisel A.1.

3.2. Veisefarmi mõõtmed

Veisefarm on projekteeritud 351 looma jaoks. Farmis on üks laut , mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks. Laut on neljarealine, kahe sööda- ja kolme sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks . Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1.

4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU

4.1. Söödatarve

Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta.
Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on
920 : 365 = 2,5 kg. (4.1)
Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53]
mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2)
kus mf – ööpäevane söödatarve;
z – loomade arv;
mi – ühe looma ööpäevane söödatarve.
351 loomale vajaminev aastane juurvilja kogus on
877,5 · 365 = 320,3 tonni. (4.3)
Farmi söödatarve 351 veise kohta ööpäevas on 877,5 kg ning aastane juurvilja kogus 351 looma kohta on 320,3 tonni.

4.2. Söödahoidla

Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Juurvilja mahumass on 570 kg/m3. 320,3 tonni juurvilja maht Vj on
Vj = m : γ = 320300 : 570 = 562 m3, (4.4)
kus m – aastane vajalik juurvilja kogus, kg;
γ – silo mahumass, kg/m3.
Juurvilja säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 562 m3.

4.3. Allapanutarve

Allapanuks on kasutusel turvas, mida kulub ühele loomale päevas 3,0 kg [5, lk. 7].
Kogu lauda ööpäevane tarve on
351 · 3 = 1053 kg. (4.5)
351 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on
1053 · 365 = 384345 kg.
351 veist vajavad aastas allapanuks 385 tonni turvast .

4.4.Allapanuhoidla

Allapanuhoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku turba mahtu. Turba mahumass on 450 kg/m3. Eespool välja arvutatud aastase allapanutarve kogus oli 384345 kg, mis on ligikaudu 385 tonni. 385 tonni turba maht VT on arvutatud valemiga
Vr = 385 : 0.450 = 856 m3, (4.6)
Allapanu hoidmiseks on vaja hoidlat, mis mahutab vähemalt 856 m3 turvast.

4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus

Ühelt veiselt saadava sõnniku ööpäevane kogus on 35 kg. Farmist saadav ööpäevane sõnnikukogus on
35 · 351 = 12285 kg. (4.7)
Farmist saadav aastane sõnnikukogus on
12285 · 365 = 4484 tonni. (4.8)
Poole aastaga farmis tekkiv sõnniku kogus on
4484 : 2 = 2242 tonni. (4.9)
Poole aastaga toodab veisefarm ligikaudu 2242 tonni sõnnikut.

4.6. Sõnnikuhoidla

Sõnnikuhoidlat tühjendatakse kahel korral aastas. Seega peab sõnnikuhoidla mahutama pool lehmade aastasest sõnnikukogusest. Sõnniku mahumass on 800 kg/m3 [1, lk. 15] .
2242 tonni sõnniku maht on leitud
VS = 2242000 : 800 = 2802,5 m3. (4.10)
Loomadearvule vastav sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 2803 m3 sõnnikut.

5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED

5.1. Söötmine

Söödajaoti on haakes liikuv seade KTY – 10 [3, lk 217]. KTY-10 tehnilised andmed on antud tabelis 5.1.
Tabel 5.1. Söödajaoti КТУ - 10 tehnilised andmed
Näitaja
Andmed
Kandevõime kg
3500
Sööda maht veokastis m3
10
Pikkus mm
6175
Laius mm
2300
Kõrgus mm
2440
Väljalaadimiskõrgus mm
800
Väljalaadimisnorm kg/m
10…25
Kiirus jaotamisel m/s
0,45…0.8
Kiirus transportimisel m/s
6,9
Pöörderaadius m
6,5
Agregaadis
МТЗ
Mass kg
2250
Minimaalne söödakäigu laius m
2,0
Farmi ööpäevane söödatarve oli 920 kg, sellest 460 kg hommikul ning 460 kg õhtul. Antud seade KTY - 10 sobib oma tööpõhimõtte poolest kõige paremini projekteeritavasse veiselauta, sest juurvilja on teiste seadmetega keerulisem ette anda.
Sööda jaotile laadimiseks on valitud universaalne pöördlaadur ПЭ-0,8 Б [3, lk 210]. Laaduri ПЭ-0,8 Б tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.2.
Tabel 5.2. Pöördlaaduri ПЭ-0,8 Б tehnilised andmed.
Näitaja
Andmed
Tõstevõime kg
800
Maksimaalne jõudlus kg/s
9,0
Haardesügavus m
2,5
Pikkus mm
8700
Laius mm
3500
Kõrgus mm
5750
Täituri maht m3
1,2 ( Haarats )
Täituri laius m
1,3 (Haarats)
Agregaadis traktoriga
МТЗ
Töötsükli kestus s
20
Mass kg
1586
Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts arvutatakse valemiga [2, lk. 229]
tts = tl + tse + tk + tj + tt + tm , (5.1)
kus tl – laadimisaeg s;
tse – segamisaeg s;
tk – koormaga sõidu aeg s;
tj – jaotamisaeg s;
tt – tühisõiduaeg s;
tm – manööverdusaeg s.
Laadimisaeg tl on arvutatud valemiga [2, lk. 229]
tl = mj : ql = 460 : 9,0 = 51,1 s, (5.2)
kus mj – jaotile laaditava sööda mass kg;
ql – laaduri jõudlus kg/s.
Juurvilja segama ei pea, seega segamisaega tse ei kulu.
Koormaga sõidu teepikkus Sk on leitud farmi asendiplaanilt. Selleks on ligikaudu 100 meetrit. Koormaga sõidu aeg tk on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
tk = Sk : vk = 100 : 3,3 = 30,3 s , (5.3)
kus tk – koormaga sõidu aeg s;
Sk – koormaga sõidu teepikkus m;
vk – koormaga sõidu kiirus (söödajaoti kiirus transportimisel) m/s.
Söödajaotiga on vaja läbida kaks söödakäiku. Söödajaoti väljalaadimisnorm tuleb seadistada nii, et iga loom saaks 2,5 kg juurvilja. Söödajaoti kiirus sööda jaotamisel on 0,38 m/s. Kahe söödakäigu pikkus kokku on 60 meetrit.
Jaotusaeg kahele loomareale on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
s , (5.4)
kus mj – jaotile laaditava sööda mass kg;
b – ühe looma söötmisesine m;
vj – jaoti kiirus jaotamisel m/s;
m – ühele loomale ühel söötmiskorral antava sööda mass kg.
Tühisõidu teepikkus on ligikaudu 20 meetrit. Tühisõiduaeg tt on arvutatud valemiga
[2, lk. 231]
s , (5.5)
kus St – tühisõidu teepikkus m;
vt – tühisõidu kiirus m/s.
Manööverdamiseks kuluv teepikkus on ligikaudu 30 meetrit. Manööverdusaeg on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
s , (5.6)
kus Sm – manööverduse teepikkus m;
vm – jaoti manööverduse kiirus m/s.
Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on
s.
Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 387,3 sekundit ehk 6 minutit ja 27,3 sekundit.

5.2. Sõnnikukoristus

Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor МТЗ-50 koos lauplaaduriga КУН-10.
Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255].
Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4.
Tabel 5.3. Traktori МТЗ-50 tehnilised andmed
Näitaja
Andmed
Pikkus mm
3815
Laius mm
1970
Kõrgus mm
2485
Liikumiskiirus m/s
I
II
III
IV
V
VI
0,46
0,78
1,55
1,9
2,26
2,65
Tabel 5.4. Lauplaaduri КУН-10 tehnilised andmed
Näitaja
Andmed
Tõstevõime, kg
500
Jõudlus, kg/s
Maksimaalne
12,0
Silo
7,8
Kuivsilo
3,8
Jõusööt
0,8
Laadimiskõrgus, m
3,5
Pikkus, mm
6420
Laius, mm
2930
Kõrgus, mm
2485
Tabel 5.4. järg
Täituri maht, m3
0,75
Agregaadis traktoriga
МТЗ
Töötsükli kestus, s
60
Mass, kg
561(Hanguga)
Sõnnikut koristatakse laudast kaks korda ööpäevas, enne hommikust ja enne õhtust talitust . Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg on leitud valemiga
[2, lk. 255]
, (5.7)
kus z – loomade arv hoones ;
mi – ühelt loomalt ööpäevas saadava sõnniku mass kg;
mtk – ühe töökäiguga koristatava sõnniku mass kg;
tts – ühe töötsükli aeg s.
Töötsükli aeg arvutatakse valemiga [2, lk. 255]
s , (5.8)
kus sk – töökäigu pikkus m;
vk – traktori liikumiskiirus töökäigul m/s;
K – manööverdamisele ja sõnniku virnastamisele kuluvat aega arvestav tegur
(võetakse 0,25…0,40);
st – tühisõidu pikkus m;
vt – liikumiskiirus tühisõidul m/s.
Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg
s.
Ööpäevas kulub traktoriga sõnniku koristamiseks ligikaudu 210 minutit.

5.3. Allapanulaotus

Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 3,0 kg turvast. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti РММ-5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5.
Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77]
Näitaja
Andmed
Kandevõime, kg
1750
Veokasti maht, m3
5,0
Jõudlus väljalaadimisel, kg/s
0,8…10,5
Liikumiskiirus töötamisel, m/s
0,2…0,8
Liikumiskiirus transpordil, m/s
1,7…4,5
Pikkus, mm
5260
Laius, mm
1870
Tabel 5.5. järg
Kõrgus, mm
1920
Mass, kg
1370
Vajalik söödakäigu laius, m
1,40
Agregaadis traktoriga
T-25
Allapanuks kulub turvast ööpäevas 1053 kg, mille maht on arvutatud valemiga
m3.
Allapanu jaotamisele kuluv aeg ta on arvutatud valemiga
, (5.9)
kus z – loomade arv;
at – allapanu tarve ühe looma kohta kg;
ja – masina jõudlus allapanu jaotamisel kg/s.
s.
Allapanu laotamiseks kulub 12 minutit.

5.4. Lüpsmine

Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16.

Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.

Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme УДА-16 tehnilised andmed [2, lk. 286]
Tüüp
Kalasaba
Lehmakohtade arv
2 x 8
Tarbimisvõimsus
11,3
Lüpsjate arv
1
Seadme jõudlus lehma/h
Piirid
70 – 75
Keskmine
72
Lüpsiaparaatide arv
16
Lüpsja jõudlus lehma/h
70 – 75
Lüpstavate lehmade arv
400 – 600
Ühe lehma lüpsmisele kuluv aeg on ligikaudu 1 minut. Valitud lüpsiseadmega
УДА-16 on võimalik korraga lüpsta 16 lehma. Aparaadi tsükliaeg on arvutatud valemiga [5, lk. 33]
, (5.10)
kus tt – aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga s;
tm – aeg, mille vältel aparaat lüpsab s;
ts – seisuaeg s.
Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga
, (5.11)
kus ta – allapanekuaeg s;
tav – altvõtuaeg s;
tmu – muud ajakulud s.
Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt:
s;
s;
s.
Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga
s.
Aparaadi seisuaeg on arvutatud valemiga
s. 5.12)
Aparaadi tsükliaeg
s.
Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 351 lehma lüpsmiseks kulub seega 146 minutit, mis tähendab 22 lülitust masinaga . Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima.

5.5. Piima esmatöötlus

Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2.

5.6. Farmi veevarustus

Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid.
Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48]
, (5.13)
kus n – loomarühmade arv;
zi – loomade arv rühmas;
mi1 – veetarbimisnorm.
Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7.
Tabel 5.7. Veiste ööpäevased veetarbimisnormid [3, lk 6]
Veiserühm
Ühe veise veetarve ööpäevas, l
Lüpsilehmad
100
Tiined mullikad
60
Kinnislehmad
60
Vasikad
20
Farmi ööpäevane keskmine veetarve:
liitrit.
Farmi ööpäevane keskmine veetarve on 3642 liitrit

5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud

Veisefarmi tööaja graafikud on esitatud tabelis 5.8.
Tabel 5.8. Farmiseadmete tööaja graafikud
Jrk.
nr.
Protsess
Seadme
nimetus
Seadme
mark
Elektri-
mootori võimsus
kW
Kellaaeg
algus
lõpp
algus
lõpp
1.
Sõnniku koristamine
Lauplaadur
КУН-10
06:40
06:50
17:40
17:50
2.
Allapanu laotamine
Allapanujaoti
РММ-5,0
06:55
06:56
17:55
17:56
3.
Lüpsmine
Kojaslüps
УДА-16
11,3
07:00
08:20
18:00
18:20
4.
Söötmine
Söödajaoti
KTY-10
08:25
08:30
19:25
19:30
Sõnniku koristamiseks kasutatava lauplaaduri tööaeg on ligikaudu 10 minutit, allapanu laotamine võtab aega 1 minutit, lüpsmine torusselüpsiseadmetega võtab aega 20 minutit ja söötmine söödajaotiga võtab aega 5 minutit.

6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED

6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu

Farmi ööpäevane elektrienergia kulu löp on arvutatud valemiga [5, lk. 29]
(6.1)
kus P – elektrimootori võimsus kW;
t – tööaeg ühe lülituse vältel h;
z – lülituste arv ööpäevas.
kWh.
Farmi aastane elektrienergia kulu la on arvutatud valemiga
, (6.2)
kus t – päevade arv aastas.
kW·h.
Farmi elektrienergia maksumus aastas on arvutatud valemiga
, 6.3)
kus Hen – energia üksushind EEK/kWh.
EEK.
Seadmetele kulutatud elektrienergia aastane maksumus on 2828 krooni.

6.2. Farmi vedelkütuse kulu

Veisefarmis on kasutusel kaks traktorit ja kaks muud masinat. Masinate keskmine tunni kütusekulu on 20 l. Kütuse ühikuhind on 10,90 EEK/l. Kütuse aastamaksumus arvutatakse valemiga [2, lk 99]
, (6.4)
kus n – kütusetarbijate arv;
kül – kütuse tunnikulu l/h;
t – tööaeg ööpäevas h;
Hkü – kütuse ühikuhind EEK.
EEK.
Tööd tehakse masinatega kokku ligi 4 tundi ööpäevas. Mis teeb ööpäevas 80 liitrit ja selle maksumus on 87 Eesti krooni. Aastas kulub kütuse peale 31 755 Eesti krooni

6.3. Töötajate töötasu

Veisefarmis töötab 2 traktoristi, 4 lüpsjat ja 1 juhataja. Kõigile on ette nähtud kindel kuupalk 12000 krooni. Töötasu aastas T on arvutatud valemiga
, (6.5)
kus z – tööliste arv;
T1 – tööliste kuupalk EEK.
EEK.
Töötajatele makstavad palgad aastas on kokku 1 008 000 krooni.

6.4. Allapanu maksumus

Allapanu aastane maksumus Am on arvutatud valemiga
, (6.6)
kus ma – allapanu kogus päevas t;
ha – allapanu hind EEK/t.
EEK.
Veisefarmi aastane allapanu maksumus on 809 531 krooni.

6.5. Sööda maksumus

Juurvilja aastane maksumus on arvutatud valemiga
, (6.7)
kus m351 – juurvilja kogus aastas 351 lehma kohta t;
hs – juurvilja hind EEK/t.
EEK.
Veisefarmi aastane jõusööda kogus maksab 160 150 krooni.

6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta

Veisefarmi aastased kulud piima tootmiseks on arvutatud valemiga
Aastas kulub piima tootmiseks 2 012 264 krooni.

6.7. Veisefarmi piimatoodang

Veisefarmi aastane piimatoodang on 2 117 000 liitrit piima. Piima müügihinnaks on 3,03 krooni liitri eest, seega aastane tulu on 6 414 510 krooni.
Farmi kasum aastas on
6 414 510 – 2 012 264 = 3 402 246 krooni.
Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad on esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad

Jrk. nr.
Näitaja nimetus
Mõõtühik
Väärtus
1.
Farmi suurus
kohti
400
2.
Lehma aasta piimatoodang
kg
3000
3.
Farmi piima aastatoodang
t
2117
4.
Aastatoodang realiseerimishindades
tuh. EEK
6414
5.
Söötade maksumus
tuh. EEK
160
6.
Töömasinate elektrienergia maksumus
tuh. EEK
3
7.
Töötasud
tuh. EEK
1008
8.
Allapanu maksumus
tuh. EEK
809
9.
Kütuse maksumus
tuh. EEK
32
10.
Töötajate arv
tk
7
11.
Farmi kulud
tuh. EEK
2012
12.
Tulud
tuh. EEK
6114
13.
Kasum
tuh. EEK
3402
Farmis on 351 veist. Ühe veise aastane piimatoodang on 3000 kg, farmi aastane piimatoodang on 2 117 000 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 6 414 510 krooni. Söödale kulub 160150 krooni, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 2828 krooni, seitsme töötaja töötasuks kulub 1 008 000 krooni, allapanu maksumuseks on 809 531 krooni, kütuse maksumus on 31 755 krooni ning farmi kulud kokku on 2 012 264 krooni. Veisefarmi kasum on 3 402 246 krooni.

KOKKUVÕTE

Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni:
1. 351 veisele vajaminev juurviljakogus aastas on 320,3 tonni.
2. 351 veisele vajaminev aastane allapanu kogus on 385 tonni. Allapanu hoidla peab mahutama vähemalt 856 m3 turvast.
3. Poole aastaga farmist saadav sõnnikukogus on 4484 tonni, mille mahutamiseks vähemalt 2803 m3 sõnnikut, mida tühjendatakse vähemalt kaks korda aastas.
4. Veisefarmis kasutusel olevad seadmed on kõik Nõukogude Liidu päritolu.
5. Veisefarmi ööpäevane keskmine veetarve on 3642 liitrit.
6. Veisefarmis on 351 veist ja 18 vasikat. Aastane piimatoodang on 1053 tonni. Veisefarmis on 7 töötajat. Farmi kulud aastas on 2 012 264 krooni, aastane kasum on 3 402 246 krooni.
7. Lõastamata lehmalauda ristlõige, farmi asendplaan ja lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist.

KIRJANDUS

Veinla , V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend . Eesti
Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. – 119 lk.

Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. – 124 lk.

Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine . Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk.

Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. – 216 lk.

Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. – 262 lk

LISAD

Lisa A. Veisefarmi ristlõige

Joonis A.1. Veisefarmi ristlõige

Lisa B. Veisefarmi asendiplaan

Joonis B.1. Veisefarmi asendiplaan: I – laut; II – lüpsiplokk; III – sõnnikuhoidla;
IV – allapanuhoidla; V – juurviljahoidla; VI – kütusehoidla

Lisa C. Piimatootmise tehnoloogiaskeem

Piima toomine
Jootmine
Söötmine
Lüps
Sõnnikueemal-dus
Allapanulaotus
Hoidlas laadimine
Lüps
Aparaadi altvõtmine
Aparaadi pesu
Piima transportimine
Kurnamine
Jahutamine
Säilitamine
Pumpamine
Aparaadi ettevalmistus
Asemelt eemaldamine
Hoidlas laadimine
Säilitamine
Laudas kogumine
Udara pesu ja ettevalmistus
Lauta vedu
Lauta vedu
Lauta juhtimine
Hoidlasse laadimine
Loomadele jaotamine
Aparaadi allapanek
Loomadele jaotamine
Loomadele jaotamine
Säilitamine
Joonis C.1. Piimatootmise tehnoloogiaskeem
Lisa C. Piimatootmise tehnoloogiaskeem
Joonis C.2. Lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem: I – piimatoru; II – piimakogur; III – piimavann; IV – paakauto; 1 – lüpsiaparaadid; 2 – rühmamõõturid; 3 – vaakumagregaat; 4 – piimapump; 5 – torukurn; 6 – plaatjahuti ; 7 – piimapump; 8 – külmuti
26