Nimetu (0)

Varia - Kategoriseerimata

1 Hindamata

UDAR , PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE

UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima.
Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda
Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras
Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon
Piima moodustamisest udaras võtab kaudselt osa kogu organism
Piimavalk moodustub vereplasma globuliinist ja vabadest aminohapetest
Osa valke läheb verest üle piima keemiliste muutusteta
Piimasuhkur tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest
Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped
Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks
Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima.
Piimasekretsiooni reguleerib neurohormaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil
Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin .
PIIM koosneb vedelast faasist ehk veest ja selles leiduvatest aineoskakestest ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest.
Piima koostisele avaldab suurimat mõju laktatsioonijärk.
Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal.
Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine.
Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal.
Ternespiima rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal.
Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem kui normaalpiimas; mineraalained aga rohkem
Ternespiimas on rkkalikult B2-,B3 ja A- vitamiini ning karotiini
Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisaldus korral isegi punakas vedelik
Normaalpiim on valge, nõrgalt magusa maitse ja meeldiva aroomiga
Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid , lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne)
Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu .
Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti
Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid.
Vesi on toitaine , mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana.
Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud , mineraalsoolad, vitamiinid.
Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud .
Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil.
Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi
Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut.
Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3.6-4.3 & rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%. piimarasvast moodustavad triglütseriidid 96-98%, diglütseriide on kuni 1,6%. Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks . Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu.
Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud , küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid.
Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas.
Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut.
Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks
Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast , loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale , konsistensile a säilivusele.
Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin - ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel.
Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid , seda pehmem on või.
Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid.
Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin , B- karoteen , mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse.
Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku
Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks.
Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/ 100g , kaseiin moodustub 80% piimavalgust.
Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B-laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest
Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B
Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D
B-laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50% vadakuvalkude kogumassist.
Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos , taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist.
Laktoos eraldati vadakust 1633 a ja 19 saj kasut seda meditsiinitööstuses ravimite täiteainena.
Laktoos sünteesitakse piimanäärmes vere glükoosist.
Piima osmootne rõhk
Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 g mineraalaineid
Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid , vesinikkarbonaadid.
Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast
Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid
Üheks tähtsamaks elemendiks piima on Ca, mida on keskmiseelt 1,2g liitris piimas
Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaalium
Mikroelementidest on piimas vask, raud, kobalt, molübdeen , tsink, mangaan , jood, floor , boor, kroom , nikkel, seleen , räni
Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem kui talvel.
Piima happelisusust iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 kraadi juures on 6,7. normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb laktatsiooni kestel, kinnijääjate lehmade piimas on see 6,9. Ternespiima pH võib olla 6,0.
Piima tiitritav happelisus sõltub valkude, soolade ja gaaside sisaldusest. Äsja lüpstud piima happelisus on 16...19 Thörneri kraadi.
Piima tiitritav happelisus peegeldab piima tehnoloogilisi omadusi: happelisuse tõusuga suureneb piimahappesisaldus ja häirub piima kaseiini püsiv kolloidsusteem, mistõttu piim võib kuumutamisel kalgenduda. Piima, mille happelisus on üle 18 Th, ei kasutata pulbrite valmistamiseks
Piima tiheduse all mõistetakse teatud mahuga piima massi suhet temperatuuril 20 kraadi niisama suure mahuga vee massi temperatuuril 4 kraadi
Piima tihedus sõltub selle koostisest, sest valgud, laktoos ja solad suurendavad tihedust, rasv vähendam
Pima tihedust määratakse spetsiaalse areomeetriga temperatuuril 20 kraadi. Keskmine tihedus on 1,029
Piima külmumistäpp on -0,520 kraadi, võides varieeruda -0,51...-0,55 kraadi. Külmumistäpp läheneb ühele, kui piimale lisada vett.
Külmumistäpi määramine aitab avastada piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödud muudavad külmumistäppi vähe.
Piima somaatiliste rakkude arv (SRA) kasutatakse peamiselt piima kvaliteedi näitajana.
Somaatilised rakud on keharakud, mida leidub normaalses piimas madalal tasemel.
kui piima somaatiliste rakkude arv järsult suureneb, siis harilikult on sellisel puhul mastiidiga
peamised rakud, mida nimetatakse somaatilisteks rakkudeks, on leukotsüüdid
samuti kuuluvad somaatiliste rakkude koosseisu udara näärmekoe rakud
epiteelrakud on organismi normaalse funktsioneerimise tulemusel kehas olema, mil vanad rakud asenduvad uutega.
Vere valgeliblede hulk kasvab järsult siis, kui organismil tuleb asuda võitlusesse haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist
Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50000 /ml või vähem
Lehma nakatumisel mastiiti võib sra tõusta 500000ml ja enam
Kliinilise mastiidi korral on esinenud juhtumeid, kus somaatiliste rakkude arv kontsentratsiooni piimas on tõusnud isegi 50 miljonini milliliitris. Sellisel puhul on udarakoe kahjustus tõsisem .
Mastiidi korral on 90...95% somaatilistest rakkudest laukotsüüdid.
Vastavalt sellele, kui äge on haiguse kulg, suureneb ka vere valgeliblede arv. Subkliinilised mastiidid põhjustavad piima tootvate rakkude hävimist, mille tulemusena omakorda piimatoodang väheneb.
Seega muutused piima somaatiliste rakkude arvus toimuvad just leukotsüütide tasandil
SRA suurenemine põhjustab järske muutusi ka piima koostises.
Kaseiin, fosfor ja kaalium vähenevad ning albumiin , naatriumkloriid ja vabad rasvhapped suurenevad
Vabade rasvhapete suurenemine piimad põhjustab rääsumist ja sellest tulenevad vastuvõetamatut maitset.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Brandon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang ·

Veisekasvatus

docx

Söötmisõpetus

September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülejäänud vesi o

Söötmisõpetus

docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piiman

Piimatoodete tehnoloogia

docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

110

docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

Toidukaubaõpetus

Rohkem sarnaseid