Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
?

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE


30 KOHALISELE FARMILE

Ainetöö

Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“


TE.0006
Tootmistehnika eriala
TA BAK 3
Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………?
Juhendaja : “…..“………………2015.a. …………………........... dots .
Tartu 2015
SISUKOR
SISSEJUHATUS 5
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 6
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 7
2.1. Üldnõuded pidamisviisile 7
2.2. Veiste pidamisviis 7
2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused 7
3.VEISEFARMI ANDMED 8
3.1. Veiste lõas pidamine 8
3.2. Veisefarmi mõõtmed 8
4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 9
4.1. Söödatarve 9
4.2. Söödahoidla 9
4.3. Allapanutarve 9
4.4.Allapanuhoidla 10
4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus 10
4.6. Sõnnikuhoidla 10
5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 11
5.1. Söötmine 11
5.2. Sõnnikukoristus 13
5.3. Allapanulaotus 14
5.4. Lüpsmine 15
Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16. 15
Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. 15
5.5. Piima esmatöötlus 16
5.6. Farmi veevarustus 16
5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud 18
6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED 19
6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu 19
6.2. Farmi vedelkütuse kulu 19
6.3. Töötajate töötasu 20
6.4. Allapanu maksumus 20
6.5. Sööda maksumus 20
6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta 20
6.7. Veisefarmi piimatoodang 20
Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis -majanduslikud näitajad 22
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24
LISAD 25
Lisa A. Veisefarmi plaan 26
Lisa B. Veisefarmi asendiplaan 26
Lisa C. Veisefarmi ristlõige 27
Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem 28
SISSEJUHATUS 4
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 5
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 6
2.1. Üldnõuded pidamisviisile 6
2.2. Veiste pidamisviis 6
2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused 6
3.VEISEFARMI ANDMED 7
3.1. Veiste lõas pidamine 7
3.2. Veisefarmi mõõtmed 7
4.
Vasakule Paremale
VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #1 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #2 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #3 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #4 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #5 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #6 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #7 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #8 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #9 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #10 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #11 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #12 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #13 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #14 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #15 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #16 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #17 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #18 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #19 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #20 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #21 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #22 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #23 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #24 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #25 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #26 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #27 VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriss20 Õppematerjali autor
Arvestatud töö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Tehnloloogia projekteermise alused

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
58
docx

SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
37
doc

Konspekt

järgmise sissekande. Passi tagaküljele tuleb märkida veise karjatoomise kuupäev, ehitise registrinumber, millesse karjatoodud loom paigutati ning loomapidaja nimi ning aadress. Kõik nimetatud andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleks uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks. Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja

Veisekasvatus
thumbnail
20
docx

Agrologistika ainetöö „Sööda teekond sigalasse”

EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.........................................................................4 2.TERAVILJA KA

Agronoomia
thumbnail
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna `Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil veel loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi volitatud veterinaararst. Veisepass peab alati loomaga kaasas käima. Kui

Loomakasvatus
thumbnail
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.

Veisekasvatus
thumbnail
24
doc

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS.....................................................................9 2.1. Seadmete tööajad..................................................................................................

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

Kodustatud vorm: india veepühvel Liik: filipiini pühvel Kodustatud vorm: puudub 3. Perekond: aafrika pühvlid (Syncerus) Liik: kahverpühvel Kodustatud vorm: puudub Pärisveislaste sugukond jaguneb kolmeks perekonnaks: 1. veis (Bos) 2. aasia pühvel (Bubalos) 3. aafrika pühvel (Syncerus) Veiste perekond on arvukas ja neist on paljud kodustatud. Koduveiste ulukeellaseks peetakse ürgveist ehk tarvast (Bos taurus primigenius). Viimased tarvad surid välja 17 sajandil. Tarvas oli levinud laial territooriumil ja teda kodustati mitmes kohas. Ta oli suurt kasvu (turja kõrgus 140-150 cm), raske pea, tugeva massiivse kaela ja sügava rinnaga, pika kerega, sirge seljaga ja jämedate jalgadega

Põllumajandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun