VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
?

VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE

30 KOHALISELE FARMILE

Ainetöö

Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“

TE.0006
Tootmistehnika eriala
TA BAK 3
Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………?
Juhendaja : “…..“………………2015.a. …………………........... dots .
Tartu 2015
SISUKOR
SISSEJUHATUS 5
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 6
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 7
2.1. Üldnõuded pidamisviisile 7
2.2. Veiste pidamisviis 7
2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused 7
3.VEISEFARMI ANDMED 8
3.1. Veiste lõas pidamine 8
3.2. Veisefarmi mõõtmed 8
4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 9
4.1. Söödatarve 9
4.2. Söödahoidla 9
4.3. Allapanutarve 9
4.4.Allapanuhoidla 10
4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus 10
4.6. Sõnnikuhoidla 10
5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 11
5.1. Söötmine 11
5.2. Sõnnikukoristus 13
5.3. Allapanulaotus 14
5.4. Lüpsmine 15
Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16. 15
Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. 15
5.5. Piima esmatöötlus 16
5.6. Farmi veevarustus 16
5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud 18
6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED 19
6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu 19
6.2. Farmi vedelkütuse kulu 19
6.3. Töötajate töötasu 20
6.4. Allapanu maksumus 20
6.5. Sööda maksumus 20
6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta 20
6.7. Veisefarmi piimatoodang 20
Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis -majanduslikud näitajad 22
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24
LISAD 25
Lisa A. Veisefarmi plaan 26
Lisa B. Veisefarmi asendiplaan 26
Lisa C. Veisefarmi ristlõige 27
Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem 28
SISSEJUHATUS 4
1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV 5
2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL 6
2.1. Üldnõuded pidamisviisile 6
2.2. Veiste pidamisviis 6
2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused 6
3.VEISEFARMI ANDMED 7
3.1. Veiste lõas pidamine 7
3.2. Veisefarmi mõõtmed 7
4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 8
4.1. Söödatarve 8
4.2. Söödahoidla 8
4.3. Allapanutarve 8
4.4.Allapanuhoidla 9
4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus 9
4.6. Sõnnikuhoidla 9
5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED 10
5.1. Söötmine 10
5.2. Sõnnikukoristus 12
5.3. Allapanulaotus 13
5.4. Lüpsmine 14
Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16. 14
Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6. 14
5.5. Piima esmatöötlus 15
5.6. Farmi veevarustus 15
5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud 16
6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED 17
6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu 17
6.2. Farmi vedelkütuse kulu 17
6.3. Töötajate töötasu 18
6.4. Allapanu maksumus 18
6.5. Sööda maksumus 18
6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta 18
6.7. Veisefarmi piimatoodang 18
Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21
KASUTATUD KIRJANDUS 21
LISAD 22
Lisa A. Veisefarmi plaan 23
Lisa B. Veisefarmi asendiplaan 24
Lisa C. Veisefarmi ristlõige 25
Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem 26

SISSEJUHATUS

Veiste pidamine on Eestis perspektiivne , sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk 4].
Farmi rajamiseks on vaja: kvalifitseeritud ja ettevõtlikku peremeest, ressursse või soodsa laenu saamise võimalust, kvaliteetsete söötadega varustamise võimalust, eeldusi veistega komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: külvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk , vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime , pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk 5].

1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV

Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 25 tinglooma.
Tingloomad 25
Lüpsiveised 25 · 0,75 = 18
Kinnisveised 25 · 0,18 = 4
Poegivad veised 25 · 0,12 = 3
Tiined mullikad 25 · 0,12 = 3
Ternesvasikad 25 · 0,06 = 1
Veiste arv on esitatud tabelis 1.1.
Tabel 1.1. Karja struktuur 400 tinglooma korral
Nr.
Veiste rühm
Tegur
Veiste arv (tk)
1.
Lüpsiveised
0,75
18
2.
Kinnisveised
0,18
4
3.
Poegivad veised
0,12
3
4.
Tiined mullikad
0,12
3
5.
Ternesvasikad (kuni 20 päeva vanad)
0,06
1
6.
Kokku
29
Kokku on karjas 29 looma, nendest 28 lehma ja 1 vasikas .

2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL

2.1. Üldnõuded pidamisviisile

Loomi tuleb pidada nii, et nad oleksid terved, väärindaksid sööta toodanguks minimaalsete kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul , farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27].

2.2. Veiste pidamisviis

Pidamisviisiks on valitud lõaspidamine. Sel pidamisviisil on igal lehmal eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Seal looma söödetakse, joodetakse ja ka lüpstakse. Loom võib olla allapanul või ka ilma selleta. Meie vabariigis, kus allapanu on pisavalt, tuleks lehmi pidada allapanul. [1, lk 29].

2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused

Eelised:
1. Loomade rahulik puhkus on tagatud
2. Saab individuaalselt talitada
3. karast on hea ülevaade
4. Pikaajalised kogemused
Puudused:
1. Loomade liikumisvõimalus on piiratud
2. Rakendatud transpordiseadmed on kohmakad ja suurte mõõtmetega
3. Lüpsja töötingimused on rasked

3.VEISEFARMI ANDMED

3.1. Veiste lõas pidamine

Igal lehmal on eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Sellel loom puhkab, saab sööta ja joogivett. Asemel võib olla allapanu. Lauda kõige tähtsamaks tehnoloogiaelemendiks on looma ase. See peab olema niisugune, et oleks tagatud veise rahulik ja mugav puhkus, veis enamiku ajast puhkab, ta saaks sööda hõlpsasti ja kadudeta kätte, oleks puhas nind töid oleks võimalik teha mugavalt väikese energia- ja ajakuluga. [2, lk 22].

3.2. Veisefarmi mõõtmed

Veisefarm on projekteeritud 29 looma jaoks. Farmis on üks laut , mis on täpselt mõeldud 30 looma tarbeks. Laut on kaherealine, ühe sööda- ja kahe sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 15 looma. Üks koht on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 19m. Lauda laius on 15m, pikkus 25m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1.

4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU

4.1. Söödatarve

Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [1, lk. 35]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta.
Jõusööda aastane tarve ühele lehmale on 2499kg. Ööpäevane jõusööda vajadus ühe lehma kohta on
2499 : 365 = 6,9 kg. (4.1)
Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53]
Mf = z · mi = 28 · 6,9 = 193,2 kg , (4.2)
kus mf – ööpäevane söödatarve;
z – loomade arv;
mi – ühe looma ööpäevane söödatarve.
28 loomale vajaminev aastane jõusööda kogus on
193,2· 365 = 70,5 tonni. (4.3)
Farmi söödatarve 28 veise kohta ööpäevas on 193,2 kg ning aastane jõusööda kogus 28 looma kohta on 70,5 tonni.

4.2. Söödahoidla

Söödahoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku sööda mahtu. Jõusööda mahumass on 500 kg/m3. 70,5 tonni jõusööda maht Vj on
Vj = m : γ = 70500 : 500 = 141 m3, (4.4)
kus m – aastane vajalik jõusööda kogus, kg;
γ – jõusööda mahumass, kg/m3.
Jõusööt säilitatakse hoidlas, mille vajalik maht on 141 m3.

4.3. Allapanutarve

Allapanuks on kasutusel saepuru , mida kulub ühele loomale päevas 2,0 kg [5, lk. 7].
Kogu lauda ööpäevane tarve on
28 · 2 = 56 kg. (4.5)
28 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on
56 · 365 = 20440 kg. (4.6)
28 veist vajavad aastas allapanuks 20,5 tonni saepuru.

4.4.Allapanuhoidla

Allapanuhoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku saepuru mahtu. Saepuru mahumass on 250 kg/m3. Eespool välja arvutatud aastase allapanutarve kogus oli
20440 kg, mis on ligikaudu 20,5 tonni. 20,5 tonni saepuru maht VT on arvutatud valemiga
Vr = 20,5 : 0.250 = 82 m3, (4.7)
Allapanu hoidmiseks on vaja hoidlat, mis mahutab vähemalt 82 m3 saepuru.

4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus

Ühelt veiselt saadava sõnniku ööpäevane kogus on 35 kg. Farmist saadav ööpäevane sõnnikukogus on
35 · 28 = 980 kg. (4.8)
Farmist saadav aastane sõnnikukogus on
980 · 365 = 357,8 tonni. (4.9)
Poole aastaga farmis tekkiv sõnniku kogus on
357,7 : 2 = 178,9 tonni. (4.10)
Poole aastaga toodab veisefarm ligikaudu 179 tonni sõnnikut.

4.6. Sõnnikuhoidla

Sõnnikuhoidlat tühjendatakse kahel korral aastas. Seega peab sõnnikuhoidla mahutama pool lehmade aastasest sõnnikukogusest. Sõnniku mahumass on 800 kg/m3 [1, lk. 15] .
179 tonni sõnniku maht on leitud
VS = 179000 : 800 = 223.75 m3. (4.11)
Loomadearvule vastav sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 224 m3 sõnnikut.

5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED

5.1. Söötmine

Söödajaoti on haakes liikuv seade KУТ – 3,0А [3, lk 217]. KTY-10 tehnilised andmed on antud tabelis 5.1.
Tabel 5.1. Söödajaoti КТУ – 10 tehnilised andmed
Nr.
Näitaja
Andmed
1.
Kandevõime kg
3000
2.
Sööda maht veokastis m3
3
3.
Pikkus mm
4160
4.
Laius mm
2550
5.
Kõrgus mm
2040
6.
Väljalaadimiskõrgus mm
500
7.
Väljalaadimisnorm kg/m
3...5
8.
Kiirus jaotamisel m/s
0,8…1,5
9.
Kiirus transportimisel m/s
16,0
10.
Pöörderaadius m
6,5
11.
Agregaadis
МТЗ
12.
Mass kg
1600
13.
Minimaalne söödakäigu laius m
2,0
Farmi ööpäevane söödatarve oli 193,2 kg, sellest 96,6 kg hommikul ning 96,6 kg õhtul. Antud seade KУТ–3,0А sobib oma tööpõhimõtte poolest kõige paremini projekteeritavasse veiselauta, sest masin annab efektiivselt ette jõusööta ning täidab vajalikud kandenõuded hästi suuruse kohta.
Sööda jaotile laadimiseks on valitud universaalne pöördlaadur ПЭ-0,8 Б [3, lk 210]. Laaduri ПЭ-0,8 Б tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.2.
Tabel 5.2. Pöördlaaduri ПЭ-0,8 Б tehnilised andmed.
Nr.
Näitaja
Andmed
1.
Tõstevõime kg
800
2.
Maksimaalne jõudlus kg/s
9,0
3.
Haardesügavus m
2,5
4.
Pikkus mm
8700
5.
Laius mm
3500
6.
Kõrgus mm
5750
7.
Täituri maht m3
1,2 ( Haarats )
8.
Täituri laius m
1,3 (Haarats)
9.
Agregaadis traktoriga
МТЗ
10.
Töötsükli kestus s
20
11.
Mass kg
1586
Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts arvutatakse valemiga [2, lk. 229]
Tts = tl + tse + tk + tj + tt + tm , (5.1)
kus tl – laadimisaeg s;
tse – segamisaeg s;
tk – koormaga sõidu aeg s;
tj – jaotamisaeg s;
tt – tühisõiduaeg s;
tm – manööverdusaeg s.
Laadimisaeg tl on arvutatud valemiga [2, lk. 229]
Tl = mj : ql = 96,6 : 9 = 10,8 s, (5.2)
kus mj – jaotile laaditava sööda mass kg;
ql – laaduri jõudlus kg/s.
Jõusööta segama ei pea, seega segamisaega tse ei kulu.
Koormaga sõidu teepikkus Sk on leitud farmi asendiplaanilt. Selleks on ligikaudu 30 meetrit. Koormaga sõidu aeg tk on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
Tk = Sk : vk = 30 : 5,9 = 5,1 s , (5.3)
kus tk – koormaga sõidu aeg s;
Sk – koormaga sõidu teepikkus m;
vk – koormaga sõidu kiirus (söödajaoti kiirus transportimisel) m/s.
Söödajaotiga on vaja läbida kaks söödakäiku. Söödajaoti väljalaadimisnorm tuleb seadistada nii, et iga loom saaks 3,45 kg jõusööta Söödajaoti kiirus sööda jaotamisel on 0,8 m/s. Kahe söödakäigu pikkus kokku on 38 meetrit.
Jaotusaeg kahele loomareale on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
(5.4)
kus mj – jaotile laaditava sööda mass kg;
b – ühe looma söötmisesine m;
vj – jaoti kiirus jaotamisel m/s;
m – ühele loomale ühel söötmiskorral antava sööda mass kg.
Tühisõidu teepikkus on ligikaudu 20 meetrit. Tühisõiduaeg tt on arvutatud valemiga
[2, lk. 231]
(5.5)
kus St – tühisõidu teepikkus m;
vt – tühisõidu kiirus m/s.
Manööverdamiseks kuluv teepikkus on ligikaudu 30 meetrit. Manööverdusaeg on arvutatud valemiga [2, lk. 231]
s , (5.6)
kus Sm – manööverduse teepikkus m;
vm – jaoti manööverduse kiirus m/s.
Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on
(5.7)
Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 70,3 sekundit ehk ligikaudu 2 minutit.

5.2. Sõnnikukoristus

Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor МТЗ-50 koos lauplaaduriga КУН-10.
Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255].
Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4.
Tabel 5.3. Traktori МТЗ-50 tehnilised andmed
Nr.
Näitaja
Andmed
1.
Pikkus mm
3815
2.
Laius mm
1970
3.
Kõrgus mm
2485
4.
Liikumiskiirus m/s
I
II
III
IV
V
VI
0,46
0,78
1,55
1,9
2,26
2,65
Tabel 5.4. Lauplaaduri КУН-10 tehnilised andmed
Nr.
Näitaja
Andmed
1.
Tõstevõime, kg
500
2.
Jõudlus, kg/s
3.
Maksimaalne
12,0
4.
Silo
7,8
5.
Kuivsilo
3,8
6.
Jõusööt
0,8
7.
Laadimiskõrgus, m
3,5
8.
Pikkus, mm
6420
9.
Laius, mm
2930
10.
Kõrgus, mm
2485
Tabel 5.4. järg
11.
Täituri maht, m3
0,75
12.
Agregaadis traktoriga
МТЗ
13.
Töötsükli kestus, s
60
14.
Mass, kg
561(Hanguga)
Sõnnikut koristatakse laudast kaks korda ööpäevas, enne hommikust ja enne õhtust talitust. Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg on leitud valemiga
[2, lk. 255]
, (5.8)
kus z – loomade arv hoones ;
mi – ühelt loomalt ööpäevas saadava sõnniku mass kg;
mtk – ühe töökäiguga koristatava sõnniku mass kg;
tts – ühe töötsükli aeg s.
Töötsükli aeg arvutatakse valemiga [2, lk. 255]
(5.9)
kus sk – töökäigu pikkus m;
vk – traktori liikumiskiirus töökäigul m/s;
K – manööverdamisele ja sõnniku virnastamisele kuluvat aega arvestav tegur
(võetakse 0,25…0,40);
st – tühisõidu pikkus m;
vt – liikumiskiirus tühisõidul m/s.
Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg
288,8s (5.10)
Ööpäevas kulub traktoriga sõnniku koristamiseks ligikaudu 5 minutit.

5.3. Allapanulaotus

Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 2,0 kg saepuru. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti РММ-5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5.
Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77]
Nr.
Näitaja
Andmed
1.
Kandevõime, kg
1750
2.
Veokasti maht, m3
5,0
3.
Jõudlus väljalaadimisel, kg/s
0,8…10,5
4.
Liikumiskiirus töötamisel, m/s
0,2…0,8
5.
Liikumiskiirus transpordil, m/s
1,7…4,5
6.
Pikkus, mm
5260
7.
Laius, mm
1870
Tabel 5.5. järg
8.
Kõrgus, mm
1920
9.
Mass, kg
1370
10.
Vajalik söödakäigu laius, m
1,40
11.
Agregaadis traktoriga
T-25
Allapanuks kulub saepuru ööpäevas 56 kg, mille maht on arvutatud valemiga
(5.11)
Allapanu jaotamisele kuluv aeg ta on arvutatud valemiga
, (5.12)
kus z – loomade arv;
at – allapanu tarve ühe looma kohta kg;
ja – masina jõudlus allapanu jaotamisel kg/s.
(5.13)
Allapanu laotamiseks kulub ligikaudu 38 sekundit.

5.4. Lüpsmine

Farmis on kasutusel kojaslüpsseade. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Lüpsiseadmeks on valitud УДА-16.

Seadme tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.6.

Tabel 5.6. Torusselüpsiseadme УДА-16 tehnilised andmed [2, lk 286]
Nr.
Näitajad
Andmed
1.
Tüüp
Kalasaba
2.
Lehmakohtade arv
2 x 8
3.
Tarbimisvõimsus
11,3
4.
Lüpsjate arv
1
5.
Seadme jõudlus lehma/h
6.
Piirid
70 – 75
7.
Keskmine
72
8.
Lüpsiaparaatide arv
16
9.
Lüpsja jõudlus lehma/h
70 – 75
10.
Lüpstavate lehmade arv
400 – 600
Ühe lehma lüpsmisele kuluv aeg on ligikaudu 1 minut. Valitud lüpsiseadmega
УДА-16 on võimalik korraga lüpsta 16 lehma. Aparaadi tsükliaeg on arvutatud valemiga [5, lk 33]
kus tt – aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga s;
tm – aeg, mille vältel aparaat lüpsab s;
ts – seisuaeg s.
Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga
, (5.14)
kus ta – allapanekuaeg s;
tav – altvõtuaeg s;
tmu – muud ajakulud s.
Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt:
s;
s;
s.
Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga
s. (5.15)
Aparaadi seisuaeg on arvutatud valemiga
s. (5.16)
Aparaadi tsükliaeg
s. (5.17)
Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 28 lehma lüpsmiseks kulub seega 14 minutit, mis tähendab 2 lülitust masinaga . Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 231 liitrit piima.

5.5. Piima esmatöötlus

Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1.

5.6. Farmi veevarustus

Farmi veeallikaks on puurkaev . Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid.
Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48]
, (5.18)
kus n – loomarühmade arv;
zi – loomade arv rühmas;
mi1 – veetarbimisnorm.
Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7.
Tabel 5.7. Veiste ööpäevased veetarbimisnormid [3, lk 6]
Nr.
Veiserühm
Ühe veise veetarve ööpäevas, l
1.
Lüpsilehmad
100
2.
Tiined mullikad
60
3.
Kinnislehmad
60
4.
Vasikad
20
Farmi ööpäevane keskmine veetarve:
l (5.19)
Farmi ööpäevane keskmine veetarve on 2420 liitrit

5.7. Farmiseadmete tööaja graafikud

Veisefarmi tööaja graafikud on esitatud tabelis 5.8.
Tabel 5.8. Farmiseadmete tööaja graafikud
Nr.
Protsess
Seadme
nimetus
Seadme
mark
Elektri-
mootori võimsus
kW
Kellaaeg
algus
lõpp
algus
lõpp
1.
Sõnniku koristamine
Lauplaadur
КУН-10
06:40
06:45
17:40
17:45
2.
Allapanu laotamine
Allapanujaoti
РММ-5,0
06:50
06:51
17:50
17:51
3.
Lüpsmine
Kojaslüps
УДА-16
11,3
07:00
07:14
18:00
18:14
4.
Söötmine
Söödajaoti
KTY-10
07:25
07:27
18:25
18:27
Sõnniku koristamiseks kasutatava lauplaaduri tööaeg on ligikaudu 5 minutit, allapanu laotamine võtab aega 1 minutit, lüpsmine torusselüpsiseadmetega võtab aega 14 minutit ja söötmine söödajaotiga võtab aega 2 minutit.
Tabel 5.9 Farmiseadmete tööaja graafik.

6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED

6.1. Veisefarmi seadmete elektrienergia kulu

Farmi ööpäevane elektrienergia kulu löp on arvutatud valemiga [5, lk. 29]
(6.1)
kus P – elektrimootori võimsus kW;
t – tööaeg ühe lülituse vältel h;
z – lülituste arv ööpäevas.
(6.2)
Farmi aastane elektrienergia kulu la on arvutatud valemiga
, (6.3)
kus t – päevade arv aastas.
(6.4)
Farmi elektrienergia maksumus aastas on arvutatud valemiga
, (6.5)
kus Hen – energia üksushind EUR/kWh.
(6.6)
Seadmetele kulutatud elektrienergia aastane maksumus on 733 eurot.

6.2. Farmi vedelkütuse kulu

Veisefarmis on kasutusel kaks traktorit ja kaks muud masinat. Masinate keskmine tunni kütusekulu on 20 l. Kütuse ühikuhind on 1 EUR/l. Kütuse aastamaksumus arvutatakse valemiga [2, lk 99]
, (6.7)
kus n – kütusetarbijate arv;
kül – kütuse tunnikulu l/h;
t – tööaeg ööpäevas h;
Hkü – kütuse ühikuhind EEK.
(6.8)
Tööd tehakse masinatega kokku ligi 2 tundi ööpäevas. Mis teeb ööpäevas 40 liitrit ja selle maksumus on 40 Eurot. Aastas kulub kütuse peale 14 600 Eurot.

6.3. Töötajate töötasu

Veisefarmis töötab 1 traktorist, 2 lüpsjat ja 1 juhataja. Kõigile on ette nähtud kindel kuupalk 800 Euri. Töötasu aastas T on arvutatud valemiga
, (6.9)
kus z – tööliste arv;
T1 – tööliste kuupalk EUR.
(6.10)
Töötajatele makstavad palgad aastas on kokku 75 600 Euri.

6.4. Allapanu maksumus

Allapanu aastane maksumus Am on arvutatud valemiga
, (6.11)
kus ma – allapanu kogus päevas t;
ha – allapanu hind EUR/t.
(6.12)
Veisefarmi aastane allapanu maksumus on 1959 Euri.

6.5. Sööda maksumus

Kuivsilo aastane maksumus on arvutatud valemiga
(6.13)
kus m351 – jõusööda kogus aastas 28 lehma kohta t;
hs – jõusööda hind EUR/t.
(6.14)
Veisefarmi aastane jõusööda kogus maksab 1552 Euri.

6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta

Veisefarmi aastased kulud piima tootmiseks on arvutatud valemiga
733+ 14600+ 38400+ 1959+ 1552= 57 244 € (6.15)
Aastas kulub piima tootmiseks 94 444 Eurot.

6.7. Veisefarmi piimatoodang

Veisefarmi aastane piimatoodang on 168630 liitrit piima. Piima müügihinnaks on 0,4 eurot liitri eest, seega aastane tulu on 67 452 eurot.
Farmi kasum aastas on
67 452 – 57 244 = 10208 €. (6.16)
Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad on esitatud tabelis 6.1.

Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad

Nr.
Näitaja nimetus
Mõõtühik
Väärtus
1.
Farmi suurus
kohti
30
2.
Lehma aasta piimatoodang
kg
6000
3.
Farmi piima aastatoodang
t
168,63
4.
Aastatoodang realiseerimishindades
tuh. EUR
67
5.
Söötade maksumus
tuh. EUR
1,5
6.
Töömasinate elektrienergia maksumus
tuh. EUR
0,7
7.
Töötasud
tuh. EUR
38,4
8.
Allapanu maksumus
tuh. EUR
2
9.
Kütuse maksumus
tuh. EUR
14,6
10.
Töötajate arv
tk
4
11.
Farmi kulud
tuh. EUR
57,3
12.
Tulud
tuh. EUR
67,5
13.
Kasum
tuh. EUR
10,2
Farmis on 28 veist. Ühe veise aastane piimatoodang on 6000 kg, farmi aastane piimatoodang on 168 630 kg. Aastatoodangu realiseerimiseerimine on 67 000 euri. Söödale kulub 1500 euri, töömasinale kuluva elektrienergia maksumus on 700 eurot, nelja töötaja töötasuks kulub 38 400 euri, allapanu maksumuseks on 2000 euri, kütuse maksumus on 14 600 euri ning farmi kulud kokku on 57 300 euri. Veisefarmi kasum on
10 200 euri.

KOKKUVÕTE

Veisefarmi tehnoloogia ja majandusarvutustes jõuti järgmiste tulemusteni:
1. 28 veisele vajaminev kuivsilo kogus aastas on 70,5 tonni.
2. 28 veisele vajaminev aastane allapanu kogus on 20,5 tonni. Allapanu hoidla peab mahutama vähemalt 82 m3 saepuru.
3. Poole aastaga farmist saadav sõnnikukogus on 179 tonni, sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 224 m3 sõnnikut, mida tühjendatakse vähemalt kaks korda aastas.
5. Veisefarmi ööpäevane keskmine veetarve on 2420 liitrit.
6. Veisefarmis on 28 veist ja 1 vasikas. Aastane piimatoodang on 168.63 tonni. Veisefarmis on 4 töötajat. Farmi kulud aastas on 57 300 euri, aastane kasum on 10 200 euri.
7. Lõastamata lehmalauda ristlõige, farmi asendplaan ja lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist.

KASUTATUD KIRJANDUS

Veinla , V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti
Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. – 119 lk.

Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. – 124 lk.

Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine . Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk.

Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. – 216 lk.

Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. – 262 lk

LISAD

Lisa A. Veisefarmi plaan

Joonis A. 1. Veisefarmi plaan 30 looma lõaspidamiseks.

Lisa B. Veisefarmi asendiplaan Joonis B. 1. Farmi asendiplaan

Lisa C. Veisefarmi ristlõige Joonis C. 1. Veisefarmi ristlõige

Lisa D. Piimatootmise tehnoloogiaskeem

Piima toomine
Jootmine
Söötmine
Hoidlas laadimine
Lüps
Sõnnikueemal-dus
Allapanulaotus
Säilitamine
Kurnamine
Piima transportimine
Aparaadi pesu
Lüps
Pumpamine
Asemelt eemaldamine
Hoidlas laadimine
Aparaadi ettevalmistus
Säilitamine
Laudas kogumine
Udara pesu ja ettevalmistus
Lauta vedu
Lauta vedu
Hoidlasse laadimine
Lauta juhtimine
Loomadele jaotamine
Aparaadi allapanek
Loomadele jaotamine
Loomadele jaotamine
Säilitamine
Aparaadi altvõtmine
Jahutamine
Joonis D.1. Piimatootmise tehnoloogiaskeem