Nimetu (0)

1 Hindamata

Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded

Referaat õppeaines: “Veisekasvatus”

LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane:
“ 14 ” aprill 2008. a …………………….Enika Hommuk
Juhendaja :
“…..” ………….. 2008. a ………………… Heli Kiiman

Tartu 2008

Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................lk 3

Lüpsmine ..............................................................................................................lk 4
1. 1. Ettevalmistused lüpsiks..............................................................................................lk 4
1. 2. Eellüps........................................................................................................................lk 5
1. 3. Lüpsimasina allapanek................................................................................................lk 5
1. 4. Lüpsiaeg......................................................................................................................lk 6
1. 5. Lüpsi lõpp...................................................................................................................lk 6
1. 6. Nisakannude eemaldamine..........................................................................................lk 6
1. 7. Nisade hooldus .............................................................................................................lk 7
1. 8. Mullikate lüpsmine.......................................................................................................lk 7
1. 9. Pärast lüpsi....................................................................................................................lk 8
1. 10. Piima jahutamine ........................................................................................................lk 8
1. 11. Udarapesulappide pesemine........................................................................................lk 9
2. Masinlüpsile esitatavad nõuded...................................................................................lk 10
2. 1. Nõuded masinlüpsile.....................................................................................................lk 10
Kokkuvõte.............................................................................................................................lk 11
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................lk 12
Sissejuhatus
Aastatuhandeid on inimesed loomi kasvatanud ning nendelt toodangut saanud. Tähtsaimaks toodanguks on piim, et seda saada, on vaja lüpsta. Lüpsmine on füsioloogiline protsess, mida lüpsja peab täielikult mõistma ja oskuslikult ära kasutama. Lüpsjaks ei kõlba juhuslikud ja mitteteadlikud inimesed. Viimast hakataksegi käsitlema referaadis õiges järjestuses ja samas tuuakse ära ka masinlüpsile esitatavad nõuded.
1. Lüpsmine
Tähtsaimad lüpsireeglid, mida tuleb täita: 1) udara ettevalmistus olgu piisava kestusega 2)aparaadi allapanekuga ei või hilineda 3)vältida kuivlüpsi 4)lüpsisedmed puhtad.
Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on kaasasündinud ehk tingimatu refeks, mille esilekutsemiseks ei ole vaja erilisi asjaolusid peale udara närvilõpmete ärritamise. Töö käigus kujunevad tingrefleksid. Sõõrdumisele on need väga tähtsad. Tuleb arvestada, et lehm harjub kõigega(ka ebasoovitavaga)kiiresti, kuid omandatud harjumusest lahti saada on väga raske. Seepärast tuleb igal juhul vältida lehmale mittesoovitavate harjumuste õpetamist.
Katsetega on kindlaks tehtud, et puudulik ja lühiajaline udara ettevalmistus ei kutsu esile intensiivset sõõrdumist. Seetõttu aga ei lüpsa lehm udarat tühjaks, sest jääkpiim ei tule alveoolidest välja ja jääbki kätte saamata. Selle ostseseks tagajärjeks ongi lubamatult pikk järellüps ja toodangu järkjärguline alanemine. /1/

1. Ettevalmistused lüpsiks
Hügieenikäru: 1)pang 2)tilgakruus 3)tropid

Nisalapid pannakse puhtasse ja kuuma vette; kasutatud lappidele tehakse teise pange kuum männiseebivesi
Enne lüpsmist pestakse käed
Rahutule lehmale pannakse löögitõke
Udar puhastatakse sooja vette kastetud, poolkuivaks väänatud lapiga
Iga looma jaoks on oma puhas lapp
Kasutatud lapid pannakse sooja männiseebivette
Nisade päid eriti hoolikalt puhastada /5/

Lehma lüpsiks ettevalmistamine hõlmab udara puhastamist, stimuleerimist ja eellüpsi tegemist eellüpsinõusse.
Tähtis on lehma korralik lüpsiks ettevalmistamine(20...25 sek.), et piima sõõrdumine algaks mõni sekund pärast lüpsimasina allapanekut.
Hea lüpsiks ettevalmistus:

lühendab lüpsiaega
kindlustab udara tühjakslüpsi
vähendab lüpsimasina poolt põhjustavate udaravigastuste riski

Nisade puhastamiseks tuleb kasutada korralikku kuivaksväänatud lappi. Peamine tähelepanu tuleb suunata piirkonnale, mis ümbritseb nisade algust ja nisale endale.

2. Eellüps
Eellüpsi tegemisel tuleb kindlasti kasutada eellüpsinõud. Kasutada korralikku pigistuslüpsi ja eemaldada igast nisast vähemalt kaks piimajuga. Kui mõnda veerandit on raske tühjaks lüpsta, siis tuleb lüpsta sellest veerandist eellüpsi ajal mõned piimajoad rohkem.
Ebanormaalse välimusega piim sisaldab tavaliselt palju somaatilisi rakke ja selline piim tuleb segupiimast eraldada.
Eellüps eellüpsinõusse:

võimaldab lüpsjal näha, kas piim on normaalne
väldib esimeste, palju baktereid sisaldavate, piimajugade sattumist piimajahutustanki
ergutab piima sõõrdumist
loob eeldused udara tühjakslüpsiks
väldib piima sattumist lauda põrandale

3. Lüpsimasina allapanek
Lüpsimasin tuleb alla panna hoolikalt, et õhk ei pääseks süsteemi. Alusta allapanekut nisakannust, mis asub allapanevast käest kõige kaugemal.
Hoia nisakannu selliselt , et pöial ja nimetissõrm oleksid vabad juhtimaks nisa õigele kohale. Pärast allapanekut tuleb lüpsiriist ettevaatlikult käest lahti lasta vältimaks lehma ärritamist või vigastamist. Piimavool peab algama mõned sekundid peale lüpsiaparaadi allapanekut ja sõõrdumine peab jätkuma. Enne lehma juurest lahkumist tuleb veenduda, et lüpsiaparaat on korralikult alla pandud. Mõnikord on otstarbekas kasutada spetsiaalset voolikute hoidjat.

4. Lüpsiaeg
Lehmale tuleb tagada lüpsi ajaks rahu ja vaikus . Kontrollida tuleb, et piimavool oleks ühtlane.
Lüpsiaeg sõltub:

lehma pärilikest omadustest
lüpstava piima kogusest
laktatsiooni järgust
laktatsiooni aastast
udara ettevalmistusest lüpsiks

5. Lüpsi lõpp
Vältida tuleb tühja lüpsi. Udara tühjenemist on parem kontrollida kompamisega kui piimavoolu vaatlemisega kollektoris.
Udara tõhus ettevalmistus, lüpsiaparaadi korralik allapanek ja selle asendi jälgimine lüpsi ajal tagavad enamiku lehmade tühjakslüpsi.
Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist.
Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud.
Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda „raskesti lüpstavate lehmadega“. Need on tavaliselt lehmad , kellel on, või on olnud mastiit . Sellised lehmad on otstarbekas lüpsta lüpsi lõpus.

6. Nisakannude eemaldamine
Kui lehm on tühjaks lüpstud, tuleb nisakannud hoolikalt eemaldada:

sulgeda kollektori piimakraan
lase vaakumil nisa otste all ühtlustuda
hoia lüpsiriista kinni, kui see vajub nisadele oma raskuse mõjul
vältida kiiret vaakumi ühtlustamist

Selliselt tegutsedes väldid mastiiditekitajate levikut ja piima liigset aeratsiooni.

7. Nisade hooldus
Nisade pind peab olema sile, pehme ja elastne. Kui nisa pind muutub kuivaks või karedaks, tuleb põhjus kõrvaldada.
Kasutada võib nisakreem või nisade pritsimiseks ja kastmiseks ettenähtud aineid:

kasutada ainult lubatud aineid
kasutada neid soovitud koguses
valmistada igaks lüpsiks värske lahus

8. Mullikate lüpsmine
Esmapoeginud lehmade lüpsmisega tuleb rajada hea alus kõrgele toodangule ja õigetele lüpsiharjumustele. Esmapoeginud lehmi peab harjutama piima tootma ja piima andma.
Lüpsja meelelaad, kannatlikkus ja suhe lehmaga on otsustava tähtsusega hea tulemuse saavutamisel.
Tingimused, mis võivad teha lüpsi kergemaks:
Enne poegimist:

viia mullikas kolm nädalat enne oletatavat poegimist lehmade keskkonda.
Puudutada udarat ja nisasid ning hõõruda või pigistada nisasid
Harjutada mullikat uute helidega ja uute tingimustega

Pärast poegimist:

Väga hea lüpsihügieen
Lüpsimasin peab olema puhas ja tehniliselt korras
Vältida tühilüpsi
Vältida jõu kasutamist
Hoida nisade nahk korras

9. Pärast lüpsi
Pärast lüpsi:

loputada ja puhastada lüpsiaparaadi välispind
tühjendada piimaliin, kogur ja piimapumba piimavoolik piimajääkidest vett kasutamata
eemaldada piimapumba piimavoolik jahutustankist ja ühendada pesemisseadmega
asetada lüpsiaparaadid pesemisasendisse
alustada pesemist

10. Piima jahutamine
Piima jahutamine ei asenda põhjalikku pesemist ja hügieeni, kuid aitab säilitada head tulemust. Temperatuur, milleni piim jahutatakse, sõltub sellest, kas piima veetakse iga päev või üle päeva.
Kontrollida regulaarselt:

et jahutamine algaks, kui järgmise lüpsi soe piim jõuab jahutustanki
et jahutamine lõppeks mitte hiljem kui kolm tundi pärast lüpsi lõppu
et segisti töötaks jahutamise ajal ja vähemalt kaks korda tunnis lüpside vaheajal

Jahutamise aeg võib pikeneda:

kui kondensaatorit ei hoita puhtana
kui ventilatsioon on halb
kui külmutusmasin vajab külmutusagensit
kui piimatanki regeneratsiooni süsteemis on vee temperatuur liiga kõrge

11. Udarapesulappide pesemine
Lüpsi ajal panna kasutatud udarapesulapid sooja veega ämbrisse koheseks loputamiseks, mis teeb nende hilisema pesemise kegemaks.

Loputada lapid hoolikalt leiges vees
Pesta soojas pesemisvahendite lahuses
Loputada lapid vähemalt kahes puhtas vees /2/

2. Masinlüpsile esitatavad nõuded
2. 1. Nõuded masinlüpsile

masinlüpsiks on sobilik vannikujuline tihedalt keha külge kinnituv näärmerikas udar, mis ei sisalda palju side-ja rasvkudet
udar peab asetsema maast vähemalt 40-50 cm kõrgusel
hea masinlüpsiudara veerandid on ühtlaselt arenenud ning enam-vähem võrdse piimatoodanguga
masinlüpsiks on sobivaimad 7-10 cm pikkused, üksteisest võrdsel kaugusel asetsevad 2, 2-2, 6 cm läbimõõduga nisad /4/

Kokkuvõte
Enne, kui lüpsja või oskamatu inimene hakkab lüpsma, peab ta tundma lüpsireegleid ning nõudeid, mida läheb vaja hügeeniliseks, samas ka õigeks lüpsiks. Kui udara ettevalmistus on puudulik, siis võib see lehmade piimatoodangut vähendada. Udara puuduliku ettevalmistuse tagajärjel pikeneb ka järellüps mitmekorra ja ka lüpsja tööaeg.
Kasutatud kirjandus
1. H. Ollino , U. Muld , E. Otti 1988, Tallinn „Valgus“ „Lüpsitarkusi“ lk 50-51 ja lk 74, 76
2. M. Henno, A. Leola , A. Olkonen 1998 „Lüpsmine ja piima kvaliteet“ lk 5-6
3. A. Olkonen 2001 Tartu „Greif“ „ Piimanduse käsiraamat“ lk 47-48
4. H. Older 1997 Saku „AS Rebellis“ „Piimakarjapidaja ja konsulendi käsiraamat“ lk 225
5. www.vak.fi/vsakky/liitetiedostotot/editori_materjali
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 22 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-07-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketter Õppematerjali autor

referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Veisekasvatus

Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaist

Loomakasvatus

odt

Piimakarjakasvatus

Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valg

Põllumajandus

docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

docx

Veisekasvatus

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuul

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

docx

Loomakasvatuse konspekt

1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjat

Loomakasvatus

Rohkem sarnaseid