Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PIIMATEHNOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid
PIIMA KOOSTISOSAD
1.Piimavesi
Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud , mineraalsoolad ja vitamiinid .
Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis:
  • vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus
  • kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel
  • keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber )

2. Kuivaine
Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv , seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus.
2.1 Lipiidid
Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised.
Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks.
Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol . Rasvhapped on karboksüülhapped, mis lipiides on põhiliselt paarisarvu C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega.
Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 %
Piimasrasvast moodustuvad:
  • Trigültseriidid 98%- on piimarasva põhikomponendid
  • Diglütseriidid 1,5 %
  • Monoglüseriidid 0,1 %
  • Vabad rasvhapped 0,4 %

Piimarasva komponendid on kokkupakendatud rasvagloobuliks, mida ümbritseb membraan .
Rasvaglooguli membraan koosneb fosfolipliididest, lipoproteiinidest, valkudest, ensüümidest, mikroelementidest ja veest. 60% membraani koostisest moodustuvad lipiidid ja 40% valgud .
Piima omadused
  • maitse
  • lõhn vörskele puhtale piimale omase maitse ja lõhnaga
  • värvus- Olenevalt rasvasisaldusest piima värvus muutub
  • konsistents - ühtlane vedelik

Keemilised omadusd
  • pH - skaala on 0-14. pH on vahemikus 6,6 kuni 6,8. Piim on nõrgalt happeline lahus.

Kinnijäävate lehamade piima pH on 6,9. Ternespiima pH on 6,0, udarapõletikku põdevate lehamde piima pH 7,5.
Tiitritav happesus - Thörneri kraadides mõõdetakse.
Värske piima happesus on 16-18 kraadi tH
Valgud annavad neli kuni viis kraadi Thörnerit, mineraalainete soolad annavad 9 kuni 10 kraadi Thörnerit. Ja gaasid annavad 1 kuni 2 kraadi.
Tiitritaval happesusel on seos laktatsiooniperioodiga.
Laktatsiooniperiood - aeg, millal lehm annab piima.
Laktatsiooni alguses on happesus kõrge ( 20-22 kraadi Thörnerit)
Laktatasiooni lõpu poole happesus langeb ( 12-14 kraadi thörnerit)
Füüsikalised omadused
  • Tihedus- Tihedust mõõdetakse spetsiaalse areomeetriga( piima puhul nimetatakse seda laktodensimeetriks) temp 20 kraadi celsiust. Keskmine piima tihdeus on 1,029. Vee tihedus on 1,0

Piima koostisosad tihedus
Rasv 0,9225
Laktoos 1, 6103
Valgud 1, 3908
Mineraalainete soolad 2,8575
  • Piima külmumustäpp on miinus 0, 57. Võib kõikuda vahemikus o,51- kuni 0,55
  • Viskoossus kõigub vahemikus 0,012 kuni 0,02 P( puaas) Sõltub mineraalainete sisaldusest. Sõltub laktatsiooniperioodist.
  • Piimal on elektrijuhtivus . elektrijuhtivus on tingitud piima koostisosade erinevatest elektrilaengutest. Mineraalainete soolad võivad olla nii positiivselt kui negatiivselt laetud. Piima elektijuhtivus on 8,5 mS
  • Pindpidevus 20 kraadi juures on 49 düüni/cm kohta. Veel on 72 düüni/cm kohta.
  • Osmootne rõhk - 6,7 atmosfääri

KALGENDAMISOMADUSED
On väga oluline omadus piimal, millest valmistatkse juustu. kalgendumisomadust määratakse laapensüümi suhtes
BAKTERITSIIDSED OMADUSED
Baktertitsiidsete omaduste tõttu leidub värskes piimas väga vähe baktereid. Piima baktertsiidsed omadused sõltuvad :
  • piima jahutamis temperatuurist- see tähendab, et mida madalam on piima temperatuur, seda kauem säilivad piima bakteritsiitsed omadused
  • Piima temperatuur on alguses 38 kraadi, tuleb jahutada pluss kahe kuni pluss neljani
  • Sõltub ajavahemiku pikkusest, lüpsist kuni piima mahajahutamiseni ja see tähendab , mida lühem on ajavahemik , seda kauem säilivad bakterititsiitsed omadused
  • Kuni 2 h tunniga peab olema piim maha jahutatud, kiireimin jahutades säilib piim kauem värskena.

PIIMA KOOSTIST JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID
  • Laktatasiooni periood

  • Kogu valk langeb 14,9- 3,5
  • Kaseiin langeb 5,1- 2,5
  • albumiinid ja globuliinid lanevad 8,3- 0,5
  • Laktoos tõuseb 4,0 - 4,6
  • Rasvad langevad 6,3- 3,9
  • Happelisus langeb 53,3- 19,5
  • tihedus langeb 1,0397- 1,0298

Laktatsiooniperiood kestab lehmal tavaliselt 300 päeva. selle aja jooksul muutub piima koostis kolmel korral .
Esiteks poegimisjärgselt saadakse viiendast kuni seitsmenda päevani ternespiima, mille koostis erineb oluliselt tavalisest piimast.
10 kuni 15 päeva enne lehmade kinnijäämist saadkse kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega, soolaka või kibeda maitsega. Kinnijäävate lehmade piimakogus on alla kahe liitri ööpäevas.
Lehma tervislik seisund
Avaldab olulist mõju piima toodangule ja koostisele . Lehmade enam levinud haiguseks on udarapõletik
Lüpsmise mõju
Terve udara erinevatest veeranditest lüpstud piim on ühesuguse koostisega, kuid tagumistest veerandidest saadakse 20-30 % rohkem piima
Õhtune lüps on 10% väiksem hommikusest, õhtuse lüpsi rasvasus on 0,5 % rasvasem kui hommikul
Lehmade söötmine:
Lüpsikarja täisväärtuslik ja mitmekülgne söötmine suurendab piimatoodangut, parandab piima koostist ja sellest valmistatud piima toodete kvaliteeti.
Kõrgetoodanguliste lehmade söödaratsioon peab sisaldama kuivaines eritoite komponente
Pastöriseeritakse alates aastasts
1882
Louis Pastour
Kõrgkuumutamine ehk UHT ultra heat treated
3. Steriliseerimine hermeetiliselt suletud pakendis temp 115 kuni üle ja hoida 2 0 kuni 30 minutit
Piima terniline töötlemine toimub plaataparaaatides ehk teisi sõnu piima pastörisataator jahutaja
TOORPIIM number 6. pluss 2 kuni pluss 6 kraadi
Piim pumbatakse ja muutub 40 kraadideks
Piim väljub puhastusseparaatorisse, sealt voolab välja puhas piim
Puhas piim voolab plaataparaaadi ehk teise regeratiivosakonda
Mitte pastöriiseerimis temperatuuriline piim.
toorpiim pumbatakse ujukipaagist stabilisaatorisse, plaataparaadi esimesse , kus piim soojeneb 40 kraadini. suundub puhastusseparaatorisse, kus eemaldatske mustus. läheb teise osakonda plaataparaadidis
pastöriseerimine termorakku, esimese ja teise osakonda kus jahtub tänu külmale piimale
pastöriseeritud vee ja jääjahutuse osakonnas
Plaataparaat on peamine on soojusvahetusseade piimatööstuses
Plaataparaaat koosneb osakondades, mida on 3-6.
Osakonnad koosnevad lainelistest plaatidest, mis on paksusega o,8 kuni kuni 1,5 mm ja vahekaugusega 3 kuni 6 mm. Plaatide otstes on augud ja vahel kummitihendid
Kuumaveesõlm kindlustab piima pastöriseerimistemperatuuri, termorakk on vajalik pastöriseerimisaja pikendamiseks
automaatringvoolukapp on vajalik puudulikult pastöriseeritud piima tagasi
Mõnedel on ka ainult desotoraator
Plaataparaadid on tootlikusega 3000 liitrit tunnis, 5000 liitirit tunnis, 10 000 liitrit tunnis, 15 000 liitrit tunmnis
Villimisautomaatide võrdlus
Villimisautomaadi nimetus
Pakendi tüübi nimetus/ materjal
Pakendi moodustumise etapid
Kilesse villimise automaat
Polüetuleenkile
Kile keritakse rullilt, läbib baktertitsiidse
lambi ja vormitakse kiletoruks. Pikiõmbluse keevitusseadsises keevitatakse sellele pikiõmblus. Peale esimest ristiõmblust doseeritakse kolb dosaatori poolt kile torusse(1L) Ristiõmbluse keevitussealdis
haarab piimaga täidetud kiletoru keevitusklambrite vahele, toimetab selle paki pikkuse võrra alla poole ja sama aegselt teeb keevituse ristsuunas ning eraldab piimapaki,
mis kukub pakitransportöörile, mis viib pakib kasti.
Villimisautomaat Tetra brik
Tetra. Mitmekihiline kartong -kile
Pakendiks mitmekihiline karting-kile
laminaarne materjal, mis viiakse automaadi suunas. Pakkematerjali kest läbib dosatoori ja transporditakse edasi rullikeste vahel. Aplikaator keevitab pakkematerjali servade tugevdamiseks. Edasi liigub lint vertikaalselt alla, vormitakse toruks, tehakse pikikeevitus ja lastakse tootetorust toode sisse. Seejärel tehakse ristikeevitus ja lõigatakse pakk lahti, kinnitatakse served ja pakk kukub kastkonveierisse, mis viib selle. Kastid lähevad lattu.
Pure paki tüüpi pakkeautomaat
Kartongkarp
Pakkematerjaliks kasutatakse kartonkarpe, mis paigutatakse kokkumurtult automaadi kasettidesse. Karbid murtakse lahti ja antakse karusselile, mille südamikus toimub karbi moodustamine ja põhja kinni keevitamine
.Edasi lastakse karbid konveierile, mis viib karbid dosaatorite alla, mille kohal asetseb
piimapaak. Edasi liikumisel imetakse karbist vaht välja, toimub karbi sulgemine , kinni keevitamise teel.
Keefir
Keefir on ainuke hapupiimajook, mis sisaldab alkoholi ehk etanooli, sisaldus 0,5-1 %.
Pärineb arvatavasti Kaukaasist. Eestlastele oli keefir tuntud juba 19.sajandi lõpul. Algselt oli selle hind kolm korda kallim kui piim.
Keefiri seened on ebakorrapärase kujuga, valge värvusega, elastse konsistentsiga , spetsiifilise hapu maitsega, suurusega 1-6 mm.
Keefiri seened koosnevad mikrooganismidest( piimhappebakterid , pärmseened, äädikhappebakterid)
Mikrooganisimide vahel asuvad valgud ja polüsahhariidid, mis moodustavad terakesi.
Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine
Vasakule Paremale
PIIMATEHNOLOOGIA #1 PIIMATEHNOLOOGIA #2 PIIMATEHNOLOOGIA #3 PIIMATEHNOLOOGIA #4 PIIMATEHNOLOOGIA #5 PIIMATEHNOLOOGIA #6 PIIMATEHNOLOOGIA #7 PIIMATEHNOLOOGIA #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Salap2rane123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Piimatoodete tehnoloogia konspekt
16
docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaaajast. Mineraalainetest kõige suuremas koguses on piimas kaaliumi- 1,5 g l PIIMAS SISALDUVAD ENSÜÜMID Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva) Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas- kollaks ,,piima vesi" Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele rajale") · Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust ­ 10,5 kg piima; pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9

Piimatoodete tehnoloogia
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Väikese arvukuse tõttu kuulub ta ohustatud tõugude hulka. Sellele vaatamata on väike, nudipäine, valkjaspunane veis leidnud veisekasvatuses oma kindla koha ­ juba 1977. aastast moodustab see tõug stabiilselt 0,4% kõigist Eestis peetavatest piimaveistest. Alates 2000. a on maatõugu veiste kasvatamist riiklikult toetatud. Tegelik geneetiline toodanguvõime heades söötmis- pidamistingimustes on aga eesti maakarjal 5000-10 000 kg piima. Piim on kõrge rasva,- valgu- ja suhkrusisaldusega ja väga head laapumisomadustega. Iseloomult on maatõugu veis sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveisetõugudega koospidamisel on sageli karja juhiks. Sööda suhtes on nad valivad ja seetõttu esineb vähem ainevahetushaigusi. Tüüpilisteks omadusteks on veel vähenõudlikkus, haigustele vastupidavus (leukoos, jalahaigused) ja pikaealisus ( Eesti vanim lehm Õõda, kes elas 23

Veisekasvatus
Toidukaubaõpetuse õpimapp
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

seega meie organismile kasulikum kui tavakohv. Loomulikult on oluline ka värske maitse, sest jook on valmistatud värsketest ubadest. Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183) Caffè crema (masinakohv) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni. Müügil on Valio Alma kohvimeistrite piim, millel on väga head head vahustamisomadused. Kohvipiim ei ole kõrgkuumutatud ega sisalda lisaaineid, mistõttu sellel puuduvad kõrgkuumutatud piimale omane spetsiifiline lõhn ja järelmaitse. (Ibid)

Toidukaubaõpetus
Konspekt
37
doc

Konspekt

Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine ­ lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda,siis kui on tegemist suure lootega. Abistamiseks tuleb pesta desinfits. käed ja sünnitusabinöörid. Nöörid aset. ümber vasika kämblaluude ja tõmmatakse kuni 4inimese jõuga. Tõmmata tohib ainult siis, kui lehm väitab (pressib)

Veisekasvatus
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit

Loomakasvatus
Veisekasvatuse vastused
42
docx

Veisekasvatuse vastused

pulli; Pulli soovituslik vanus paaritamisega alustamiseks ­ 14...15 kuud Millal muretseda karja uus pull? Kui pull on mingil põhjusel karjast lahkunud (müüdud tõuloomana või lihaks, hukkunud jne); Noort pulli liiga intensiivselt ekspluateeritud; Pull liiga pikka aega karjas ­ tekkib suguluspaaritusoht; Väiksemates karjades (kuni 40 emaslooma) tuleb pulli vahetada iga kahe aasta järel; Kui samade emasloomade baasil tahetakse ristamisega üle minna teisele tõule Piimaloome · Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. · Looduslikes oludes peaks udar tootma piima vaid selles ulatuses, kui palju vajab toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda

Veisekasvatus
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus
Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun