Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas)
kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata
valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha Külviaeg: Juuli lõpp Kaasliigid: Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides.
nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profulaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine
endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on selleks saepuru, mis hoiab niiskust, on hele ja seetõttu soojeneb ise vähe ning lagunemisel tüsendab taimeümbruse orgaanilist kihti. Samasugust tegevust on vaja niisketel ja märgadel liivsavi- ja turvasmuldadel, et kaitsta väiksemaid puutaimi külmakohrutuse eest kevadel ja sügisel. Kuna sellistel muldadel on hea rohukasv, saab siin selleks kasutada kuluheina. Kohrutusohtlikel muldadel ei tohi taimeümbrust kobestada. Mitmed loomaloogid ohustavad kultiveeritud taimede tüvesid koorimise, hõõrumise ja närimisega ning võrseid kärpimisega. Selliste märkimisväärsete kahjude suuremastaabilisteks ennetusabinõudeks on ulukite arvu reguleerimine koos nende söödabaasi täiendamisega.
Näiteks lämmastiku (N) puudusel lehed on kahvaturohelised, hiljem kolletuvad, varred ja võrsed peened, kasv aeglustub või seiskub. Lämmastikuliia puhul on taim tumeroheline, üleloomulikult lopsakas, vajub maha, õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini?
Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse
liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, kuiv, tahe(värske), niiske, märg, vesine. niiskusest(kuivendus astmest) (liivmullal 22- Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, 32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%, mille poolet muld erineb viljatust kivimist. turvasmuldadel 0-25%) Avaldub taimede erinevas rahulsamises Difusioon- kokkupuutuvate gaaside teineteisesse kasvutingimuuste suhtes. Eristatakse looduslikku tungimine ilma valise mõjuta. Määratakse: viljakust(määravad tema bioloogilised, otseselt(vahetuva õhu hulga kaudu), kaudselt keemilised, füüsikalised jne omadused koos eralduva CO2 kaudu(isel ka mulla boil aktiivsust)
Noortel mugulatel võib olla lausa peiteline. Haigus kahjustab ainult mugulate epidermist. Tõrje: 1. Hoidlate puhastamine ja desinfitseerimine ( sest haigustekitajad talvituvad mugulatel ja taimejäätmetel mullas) 2. Mulla hoidmine fütosanitaarselt puhtana 3. Seemne uuendamine ( kasutada hõbekärnata seemnekartulit) 4. Viljavaheldus ( haigustekitaja võib püsida mullas elujõulisena 9-10 kuud) 5. Ei soovitata kasutada turbakomposte, kasvatada turvasmuldadel 6. Hoidlas õhuniiskus kuni 85% ja temperatuur 3,5 – 4,5oC 7. Koristusjärgselt saak kohe kuivatada ja välistada kondensatsioonivee teke 8. Keemiline tõrje (koristusjärgne mugulsaagi vahetu puhtumine) (Emergence of silver scurf, Canada) Helminosporium solani tektajat saab tõrjuda mitmeil erineval moel. Kuna tegu on siiski säilitushaigusega, peavad olema hoidlad alati puhastatud ja desinfitseeritud, kuna haigustekitaja talvitub mugulatel ning mullal
kevadel kompleksväetised(hea lahustuvus) kaalium · Aktiveerib ainevahetust · Soodustub süsivesikute kogunemist -tõstab külmakindlust - 1t teravilja viib mullast ära ~15kg/ha K - 1t rapsi viib mullast ära ~25kg/ha K - Algallikaks mineraalid -aastas vabaneb 5-7kg/ha - Üldsisaldus mullas väga suur(kuni 8000kg/ha), sellest 1-3%omastatav - Kadu mullast(väljauhtumine) on suurem kergetel muldadel ja turvasmuldadel -väljauhutud K jääb pidama künnikihi alla sisseuhtehorisonti NB ! N P k Teraviljad 1 : 0,15 : 0,4 Raps 1 : 0,25 : 0,6 Kartul 1 : 0,43 : 1,25 Taimed omastavad toitaineid hästi ~15cm sügavuselt Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine
Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja ebaühtlast valmimist, sest kaer on võrsumisvõimeline kogu kasvu ajal. Oma tugevalt arenenud juurestiku tõttu sobib kasvatamiseks mitmesugustel muldadel, sest on teistest teraviljadest vähenõudlikum. Paremini õnnestub happelistel muldadel, s.h. kuivendatud turvasmuldadel. Teravilja ülekaaluga külvikordades on kaer nn. fütosanitari rollis, aidates leevendada saastumist taimehaigustega. Sobivaimad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, seejärel kaunviljad, ristik, põldhein. Kaera esivanemaks on ka praegu meie põlde risustav tülikas kõrreline tuulekaer Raps Brassica napus Raps, ehk õlikaalikas on väliselt üsna sarnane kapsasrohu perekonda kuuluvate teiste kollaseõieliste taimedega nagu must sinep, sarepta sinep ja õlinaeris.
painutamisel sagarateks mittejaguneva pöörispeaga hõredapuhmikuline pealishein. Põldtimuti läbilöövus segudes on esimestel aastatel tugev, hea saagivõimega põldheinas ja niidul. Kasutuskestus 5-6 aastat ja kauemgi. Hea söödavusega ja kõrge toiteväärtusega. Kasutusaastatel hakkab kasvama vara, kuid areneb aeglaselt, mistõttu õitsema hakkab alles juuli alguses. Põldtimut kasvab hästi soodsa niiskusrezhiimiga saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadel ning keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel. Põldtimutit ei tohiks niita kõrsumise faasis enne lipulehe ilmumist. Selles kasvufaasis on taime toitainete varud väga väikesed ning seetõttu on äralakasv väga aeglane ning samuti võib taimik hõreneda.Põldtimut on meil üks sagedamaid põldudel kasvatatavaid kõrstaimi. Päris ammustel aegadel teda meie looduses ilmselt ei kasvanudki. Inglismaale toodi ta XVIII sajandi keskel Ameerikast. Sealt levis ta kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Nüüdseks on põldtimut laialt tuntud
Tugevasti mõjutab rohukamaraid roojahunnikud , nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profülaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene
Muld- lõimis raske (savi, liivsavi); mikroreljeef tugevasti mätlik; põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani; esineb kuni 30cm tüsedune toorhuumusekiht; muld happeline. Puistu- kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik- liigivaene; iseloom tugev sammalkate; puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Levinud Kirde-Eestis, 0,2% metsadest. SOOMETSAD Kasvavad turvasmuldadel, kestvalt liigniisked, turba tüsedus üle 30cm, liigniisked. Soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis 23,2%, metsas 36,7%, haritaval maal 7,9%. Esineb kolme toitumise põhitüüpi: 1. toitumine põhjaveest. Põhjavesi võib olla liikuv või seisev, taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel
Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. 1.2. Soometsad 1.2.1. Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp - valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud. Kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets liigirikas. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. Samblarinne katkendlik. Madalsoo kasvukohatüüp - mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Valdava osa moodustavad sookaasikud. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.2.2. Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Ülekaalus on männikud
3 Rohusaak 40-45 päeva hiljem ja 4 rohus mis saadakse keraheinalt ja hübriid lutsernilt tuleb korist mitte hiljem kui Okt alguses. Rohu niitmise kõrgus suve esimesel poolel 6-10 cm maapinnast. Suve teisel poolel peab olema niidu kõrgus 10-14 cm. Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem
Eriti tundlikud valgusepuudusele on noored taimed. Varjatud kasvukohas, ülemäära tiheda seisu korral või tihedas umbrohus kasvades venivad taimed välja, jäävad nõrgaks ega anna korralikku saaki. Porgandi kasvatamiseks eelistatumad on huumusrikkad saviliiv- või kerged liivsavimullad. Ka liivmuldadelt, kus need saavad küllaldaselt niiskust, võib korraliku väetamise korral saada üsna head porgandisaaki. Samuti kasvab porgand hästi kuivendatud hästilagunenud turvasmuldadel. Rasked savimullad aga pole porgandi kasvatamiseks sobivad, sest need paatuvad kergesti ja neil tekib väga kergesti mullakoorik, mis on eriti ohtlik tärkamise ajal. Rasketel muldadel kasvanud porgandid on nii välimuse kui ka maitse poolest tunduvalt kehvemad kui kergetel muldadel kasvanud. Ei kõlba ka kivised ja rähksed mullad, nendes arenevad enamasti moondunud kujuga ja harunenud juurviljad. Liialt happelise reaktsiooniga mullal ei kasva porgand samuti normaalselt
Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra taimed ei takistaks alla külvatud heintaimede kasvu. Kattevilja ei tohi kasutada nende heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel. Keskmise ja suurema suurusega seemnetel 1,5-3 cm. Reavahe laius peaks olema 7-8 cm. Külviaeg min muldadel- ideaalne varakevda ja see võib kesta parasniiske suve korral kuni juuli teise pooleni
soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on see kõrbetes ja poolkõrbetes (suur temperatuur). TUNDRAVÖÖNDI MULLAD. Karmis lähispolaarses kliimas valitseb aastaringselt väga madal temperatuur, mistõttu maapind külmub läbi ja tekib igikelts. Viimane jääb isegi suvel mulla alaossa püsima ning kõik protsessid saavad mullas toimuda ülessulavas osas. (Kõige sügavam sulamispiir on liivadel, kõige kõrgem turvasmuldadel). Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked. Tundravööndis on mullateke väga aeglane (bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi kliima tingimustes väga aeglane. Külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes horisontides gleistumine
Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestikus võhumõõk, kanarbik, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, metskõrkjas jne. Samblarinne katkendlik. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, vähesel määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid
lubjata) V- küllastusaste 5 FÜÜSIKA-HÜDROFÜÜSIKA-MEHHAANILISED OMADUSED 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel raamat- (Mahukaal- 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.) 2) Tahkefaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld
15-20% karjamaad võib jääda rooja alla. Vaja laiali ajada, karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega. Ei vigasta rohukamarat. Eriti oluline valge risiku puhul. Mutid kahjulikud, maa muutub mätlikuks hunnikute tõttu , see takistab tehnikaga töötamist. Aitab äestamine, st mitmekülgne tähendus, mutimulla hunnikud aetakse lajali, ja eemaldadakse kulu, veab rammu laiali: Karjamaa rullimine- pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, külmakergitused ja vajalik rullimine, vajutab üleskerkinud taimed mulda tagasi. Mineraalmuldadel vajalik kivide pinnase vajutamine. Karjamaade kasutamist võib raskendada loomade haigestumine, tuleks kinnipidada karjatamise korrast, enamik haigustektajaid hukkub 25- 30 päeva jooksul päikese kiirte käes. Kui haigus peal jätta karjatamine pooleks aastaks. Umbrohu tõrje Umbrohud- mittekülvatavad taimed, mis 1.loomade tervist ja toodangut võivad kahjustada, 2
nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm sügavuses 2 korda suurem (2...8 %) võrreldes hästi kuivendatud alaga.
Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,57,5, ideaalne aga 5,56,0. Juurestik areneb kasvuperioodi alguses üsna kiiresti, mistõttu talub taim üsna hästi kevadist põuaperioodi, samas on vajalik piisav niiskus enne pealoomist, vastasel korral jääb saak kesiseks. · Maailma kogutoodang 2009
mõjulkujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Nende pealmine kiht on vähemalt 30cm paks turbahorisont. Nad on kujunenud elementide rikka, liigniiskust tekitava toitva vee abil. Madalsoomuldi jaotatakse tüseduselt kolmeks: 30-50cm – väga õhukesed (M’); 50-100cm – õhukesed (M’’); üle 100cm – tüsedad (M’’’) (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid T2 – C. Lõimise valem on t2 28/r1 l2 72+. Huumusprofiili valemit turvasmuldadel ei koostata. Lähtekivimiks osutus rähkne liiv. T2 – 0-28/28 : Selgelt välja kujunenud turvastunud horisont. Tegemist oli halvasti lagunenud horisondiga. Struktuursus oli väga õhuline ja plastiline. Muld oli kerge ning ülemisene osa oli hästi juurestatud. Antud horisondis kivisus täielikult puudus. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk ning pH oli 5,6. C – 28-100+/72+ : Lähtekivim, kus struktuursus muutus väga järsult tihedamaks. Selles horisondis oli
30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel 31. Mulla poorsus Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind
Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt
Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (mds) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, vähesel määral kuusikuid - 4%. Puistud vähese tootlikkuse ja väikese täiusega, IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat
Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud võrseid, millel pead ei kujune, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja alandada tera kvaliteeti. Eriti tundlik on kaer niiskuse puuduse suhtes 10...15 päeva enne loomise algust. Oma hästi arenenud juurestiku tõttu on kaer mullastiku suhtes leplikum kui teised teraviljad (v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik
sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla - Orgaaniline aine: satub mulda, muundub mullas, laguneb (mineraliseerub), eraldub mullast CO 2-na. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise vahekorrast. Mulla orgaanilise aine allikad-Alustaimestikuta metsas varisest moodustub metsakõdu.
Kõrgus 20-25m. Külma- ja varjukindel, ei talu seisvat vett. Okkad poolviltu ettepoole, neljakandilised, hallikasrohelised. Pungad helepruunid, vaiguta. Käbid väikesed 3-6cm. Puit pehme. Kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses, muusikainstrumentide valmistamiseks ja jõulupuuna. Ilutaimena parkides ja aedades ning tuuletõkke hekkidena. Must kuusk: Picea mariana Levinud Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 10-20m. Kasvab märgadel ja happelistel turvasmuldadel. Külma- ja varjukindel. Ei talu kuiva. Okkad neljakandilised, sinakasrohelised. Pungade alused soomused teritunud tipuga mis ulatuvad üle punga. Käbid tumepruunid, munajad 2-3cm. Puit kerge, helekollane. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja tselluloosi valmistamiseks. Jõulupuuna ja parkides ja aedades ilupuuna. Okastest valmistatakse eeterliku õli. Eristamise tunnused: kõrgus, pungad, käbid 7. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk: Picea pungens Pärit USA lääneosast
Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks
2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused 1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm 3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel näite ülesanne konspektis 2) Tahkebaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) 9 3) Üldine boorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne boorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides
Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) – mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel, võrreldes loduga on: üleujutused pikemaajalised, turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud, bon IV-V. Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest.
Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri. Mõnedel liikidel on pungad kaetud vaiguga või kattesoomustega, mõnel esineb tihe karvasus, mis külma eest kaitseb. Lehtpuudel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini,
Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri päevased maksimumid madalamad, öised miinimumid aga kõrgemad kui sama tüüpi kuivadel muldadel. Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad soojenevad aeglaselt ja ka jahtuvad aeglasemalt kui minreaalmullad (turvasmuldadel on suurem ruumerisoojus ja väiksem soojusjuhtivus). Läbiligunenud turbad on väga suure soojusmahutavusega ja soojeneb aeglaselt. Soojadel muldadel hea kasvatada sellist kultuuri, mis annavad maapealset saaki, külmadel aga maaalust saaki. Liivmuldades on O 2 sisaldus suur, savil väike. Kui turbamullas palju H2O, siis sarnane savimullale. Frondid - nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida
Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm. Rannikul on suurem tuule kiirus. Rannikualadel päikesekiirgust rohkem. Rannikul väiksem madalpilvisus. Vähem udu, kui sisemaal, kõige enam talvel ja kevadel. Tuiskude minimum. Kõige vähem äikest. Vähem rahet, jäidet, härmatist. · 2 km kaugusel merest lõpevad öökülmad 10 päeva ja 7 km kaugusel 15 päeva hiljem kui rannikul · Sügisesed öökülmad algavad kõige varem turvasmuldadel 12. septembril, kõige hiljem rannikul 14. oktoobril 30. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (Temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Lumikate kestab max 120-130 päeva. Paksus kuni üle 40 cm. Kaob hiljem, kui mujal. Kõrgustikel on päikesekiirgust vähem. Kõige rohkem äikest Kagu-Eestis. Rohkem rahet, jäidet, härmatist. Tuiskude maksimum. Kõrgustiku mõju öökülmadele Võrumaal Kevadel lõpevad öökülmad:
taime edasises kasvus ja arengus Mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused Mullaviljakus jaguneb: 1) Looduslik mullaviljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud 2) Kunstlik mullaviljakus kujuneb loodusliku viljakus baasil inimese elutegevuse tulemusena * Mulla mehhaaniline koostis ehk mulla lõimis. * Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0
saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel, aga ka turvasmuldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil
lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10-15%, turvasmuldadel 30- 40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI- VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks.
neid laiali ei aja, siis kattuvad nad heintaimedega juba samal vegetatsiooniperioodil ja karjamaa muutub künklikuks. Ebatasane pind takistab tehnikaga töötamist. Mullamutihunnikud tuleks laiali ajada kevadel. Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus, lisaks mutimullahunnikute laotamisele eemaldatakse ka kulu. Eriti vajalik siis, kui sügisel on jäänud järelniitmine tegemata. Üleskergitatud kulu kuivab ja laguneb kiiremini. Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, kus talvel esineb külmakergitusi(mullas olev vesi paisub ja tõstab pinna kõrgemale), see võib rebida taimejuured katki. Kevadel kui muld sulab, siis juured jäävad välja. Rullimisega vajutatakse üleskergitatud taimed mulda tagasi. Mineraalmullal on rullimine vähemvajalik, küll aga surub see väikesed kivid pinnasesse, soodustab niidukite töötingimusi. Karajmaade kasutamist võib raskendada ka loomade haigestumine, mistõttu karjamaa muutub haiguskoldeks
1m, M??? >1m, M1 - halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood - M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed. Turba füüsikalised omadused erinevad oluliselt mineraalsooladest: veemahutavus, halvasti lagunev -20, hästi lagunevad 3-7 korda kaalulised, Wnärb min.muldadel kuni 10- 15%, turvasmuldadel 30-40%. Ülesharimisel sobivad paremini kultuurniitudeks. Boniteet: hästi lagunenud M IV-V klass, keskmiselt lagunenud V-VI klass, halvasti lagunenud VI-VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??
Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Öösel need savimullad ei jahtu aga nii tugevasti kui liivmullad. Niisketel muldadel on temperatuuri päevased maksimumid madalamad, öised miinimumid aga kõrgemad kui sama tüüpi kuivadel muldadel. Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad soojenevad aeglaselt ja ka jahtuvad aeglasemalt kui minreaalmullad (turvasmuldadel on suurem ruumerisoojus ja väiksem soojusjuhtivus). Jne jne... 15) Mulla külmumine (ja sulamine?) Pikemaajalisel temperatuuri püsimisel alla 0 C° külmub pinnases leiduv vesi ja liidab pinnase tahked osad kompaktseks kõvaks massiks külmunud pinnaseks. Et pinnase vesi ei ole destilleeritud, vaid moodustab mitmesuguste soolade ja hapete lahuse, siis pinnas külmub alla 0 C° juures. Pinnase külmumine sõltub koha kliimast, ilmast,
De=2,67-0,03x, kus x on huumusesisaldus (%). Mulla lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm. Lasuvustihedus on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem lasuvustihedus on struktuursetes muldades. 1...1,3 g/cm3 ideaalselt hea põllumuld 3 1...1,9 g/cm tavaliselt mineraalmullas üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 0,2...0,4 g/cm3 turvasmuldadel Mulla paisumise tulemusena kevadel lasuvustihedus väheneb ja suvel mulla kuivades see suureneb. Tingitud mulla kolloididest ja ibeosakestest, mis seovad vett. Suurem on lasuvustiheduse muutumine savides ja tunduvalt väiksem kergema lõimisega muldades. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Arvutatakse mulla tahke faasi tiheduse ja lasuvustiheduse abil järgnevalt:
teisejärgulise tähtsusega."58 ,,Metsa põlema pannud inimesed ei kujuta ette, mis saab metsast pärast tulekahju. Metsa kooslus on hävinud. Alustaimestik, sammal ja metsakõdu on ära põlenud. Tulest kahjustatud puud kuivavad, osa nendest kohe pärast tulekahju, osa aga hääbub pikkamööda, sest on nii nõrgestatud, et ei suuda vastu panna kahjurputukate rüüstetele. Metsakoosluse taastumine võtab väga kaua aega, näiteks turvasmuldadel 80 aastat ja enamgi."59 ,,Tulekahjud on mõjutanud maailma metsi igal ajastul ning need on jätkuvalt olulised tegurid ökosüsteemide dünaamikas, eriti põhjapiirkonna metsades. Boreaalsed metsad on kujunenud välja perioodiliste tulekahjude tulemusena."60 ,,Põhjapiirkondade metsad kasvavad reeglina kontinentaalse kliima ja lühikese suve tingimustes. Põlevained kuhjuvad aja jooksul ning metsamuldadele on sageli iseloomulik paks turbakiht.
600-700 m 3 /ha Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks loomsete jäänuste lagunemissaadustest. tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana lagunemisastme alusel: Erinevalt mullateadusest mõistetakse V bon. puistu tagavaraga 50 m 3 /ha. 01 varisekiht- on lagunemata või lagundajate metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse märgadel muldadel on tormikahjustuste oht metsakõdu osa, tüsedus enamustes massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel suurem. Samuti on paepealsed puistud väga okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte on sageli väga raske vahet teha. tormikartlikud
maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja haabituse tõttu on vanemad madalakasvulised maarjakased ka väga dekoratiivsed ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses. · Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased lehed · Noorte puude ja vesivõsude lehed ja võrsed on viltjalt hallikarvased ning tugevalt
liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mulla viljakusest. Eestis üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes on h. tamm. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus – sõltuvad väga suurel määral mullast. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus
annaabi.ee 
