Eesti majandusest, kalandusest ning metsandusest (0)

Q: Mida kasutame kütteks on kuuskmänd kask kasetoht?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti majandusest, kalandusest ning metsandusest

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida kasutame kütteks on kuuskmänd kask kasetoht?

Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest.
Eesti
Põllumajandus – Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb:

Haritav maa 25% – põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa).

Looduslik rohumaa 7% – on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17%
Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur – 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides.
Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt:

Talud

Riigiettevõtted

Ühistud
Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus – teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet ) + Loomakasvatus – veisekasvatus , seakasvatus, lambakasvatus , linnukasvatus , hobusekasvatus , muud harud(karusloomad, mesilased ). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud.
Kalandus – Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel , sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ning turustamine. Eesti kalandussektor jaguneb püügipiirkondade alused: püük Läänemerest ( traal ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine , kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest
Metsandus – Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab metsa umbes 2,3mln hektaril, millest majandatavaid metsi on umbes 70% ehk 1,5mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitserežiimidega metsad . Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk . Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus.
Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis:
Majanduslik – mets kui tuluallikas
Sotsiaalne – mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief)
Ökoloogiline – mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja
Kultuuriline – mets kui osa Eesti kultuurist
Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki:

Säästlik – ühtlane, pidev ja mitmekülgne/ metsade majandamine sellisel viisil mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse ja ökosüsteemi kahjustamatuse

Metsade efektiivne majandamine
Metsa on istutatud keskmiselt 5800ha aastas 69%kuusk 18%mänd ja 12% kask
Samamoodi populaarsemad püüd mida kasutame kütteks on: kuusk/mänd + kask (kasetoht?)
+ võimalik igasugu ehteid , aksessuaare puidust valmistada....
+ Kask = Kasemahl ( hea stressi, väsimuse, peavalu vastu ; ergutab neerude tööd, leevendab turseid ja parandab vereloomet/ kiirendab ainevahetus ja lahustab tselluliiti)

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 9 allalaadimist

Eesti majandusest-kalandusest ning metsandusest #1

Eesti majandusest-kalandusest ning metsandusest #2

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k0hv3n Õppematerjali autor

Lühike kokkuvõte Eesti majandusest, kalandusest ning metsandusest. 10. klass Geograafia

eesti kalandus metsandus majandus geograafia

Sarnased õppematerjalid

odt

Metsandus, põllumajandus ja kalandus.

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM LILY KRASSOVSKI 10 BH METSANDUS,PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS REFERAAT Juhendaja: Reet Sai Tarmo Oidekivi Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid,

Eesti loodus- ja majandusgeograafia

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2

Loomakasvatus

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise

Keskkonnakaitse ja säästev areng