Loomade karjatamine (0)

Loomade karjatamine
Loengu konspekt
Lehmade karjatamine
Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha.
Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised . Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites.
Ööpäevaringset režiimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C – alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid.
Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva.
Noorloomade karjatamine
Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist.
Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal - või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta.
Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit.
Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva.
Vasikate karjatamine
Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas.
Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva.
Hobuste karjatamine
Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste , vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist.
Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel. Turvasmuldadel ja mätasterohkel rohukamaral karjatamise korral on hobustel mitmesuguseid jalgade vigastusi. Täiskasvanud hobustele arvestatakse karjamaapinda 0,4-0,5 ha, noorhobustele 0,2-0,3ha. Hobustele eraldatud karjamaa jagatakse 8-18 kopliks, kus karjatamise kestus ühes koplis on 3-4 päeva. Karjamaarohtu arvestatakse hobuse kohta noorhobustele 30-40kg ja täiskasvanud hobustele ja varssadega märadele 50-60 kg. Karjamaarohuga kaetakse hobuste söödatarve täielikult. Hobuseid karjatatakse järgmiste karjatamisrühmadena : a) varssadega märad, b) noorhobused, c) vabad märad ja d) täkud.
Joogivett tarvitavad täiskasvanud hobused 40-60 ja noorhobused 20-30 liitrit päevas. Vesi peab olema eelsoojendatud ja puhas.
Hobuste karjatamisperioodi pikkus on 140-160päeva.
Lammaste karjatamine
Lambad söövad peaaegu kõiki kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning paljusid rohundeid. Lammastele sobivad alusheinterohked kultuurkarjamaade või looduslike karjamaade rohukamarad. Lammaste karjamaad peavad paiknema parasniisketel või kuivemapoolsetel mineraalmuldadel. Märgadel muldadel lambad haigestuvad.
Karjamaapinda arvestatakse täiskasvanud lamba kohta 0,1 ha. Lammaste karjamaa jagatakse püsi- ja elektritaraga 10-15 kopliks, kusjuures ühes koplis karjatatakse 2-3 päeva.
Karjatamisperioodi algul moodustatakse lammastest järgmised karjatamisrühmad : a) talledega uted , b) vabad uted ja noorlambad, c) jäärad.
Karjamaal võivad lambad olla ööpäevaringselt. Peab aga arvestama, et kui karjamaa ei paikne lautade läheduses, siis tuleb ehitada varjualused.
Joogivett vajab lammas karjatamisperioodil ööpäevas 10-12 liitrit, see peab olema eelsoojendatud. Lisasöötadest vajavad lambad karjatamisperioodil peamiselt mineraalsöötasid, mis peaksid olema neile kättesaadavad varjualustes iga päev.
Lammaste karjatamisperiood on 160-200 päeva.
Sigade karjatamine
Sigade karjatamine on rakendatav noorsigade ja sugusigade korral. Sead söövad meelsasti suhteliselt kiuvaeset karjamaarohtu, kus ristikute osatähtsus on kuni 70% ja aasnurmikat ning harilikku aruheina 30% piires. Karjamaarohtu arvestatakse sea kohta päevas 5-15 kg. Sigade karjamaad peavad paiknema sigalate lähedal parasniisketel viljakatel muldadel. Karjamaapinda arvestatakse ühele põrsastega emisele 0,18-0,2 ha, noorseale 0,1 ha. Sigade karjamaa jagatakse 8-10kopliks. Ühes kolis karjatatakse 3-4 päeva. Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies 10-105 cm. Alt esimese ja teise traadi võib asendada laudadega .
Karjatamisrühmad sigade puhul : a) põrsastega emised , b) vabad emised, c) noorsead ja d) kuldid.
Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva.
Lindude karjatamine
Kanad , kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele .
Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks.
Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta.
Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva.