Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rohumaade kasutamine ja silo (0)

1 Hindamata
Punktid
Rohumaade kasutamine ja silo #1 Rohumaade kasutamine ja silo #2 Rohumaade kasutamine ja silo #3 Rohumaade kasutamine ja silo #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Debussy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) ­ tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) ­ tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne ­Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% piires, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Alaliselt märjad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. 7) Soostunud leetmullad a)gleistunud kamarleetmuld (Lkg) ­ moodustub leetumise ja soostumise protsessiga. Pindmine huumus e. külvikiht (A1), siis leetkiht (A2), milles rooste ja gleipesad. pH 4-5, huumust 2-3%, N <0,1%, P ja K <10 mg. Need on märjad põllu või rohumaa mullad. Vajavad väetamist.

Önoloogia
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Hooldustööde paremaks läbiviimiseks on soovitav kasutada tehnoradasid Kasvufaasid 1. Tõusmete ilmumine 2. ,,Kuusekese faas" 3. Õlipungade moodustumine 4. õitsemine 5. valmimine 34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet Rapsi ja rüpsi agrotehnika Rapsi ja rüpsi sordid Eestis kasvatati rapsi ja rüpsi haljassöödaks ja silo tooraineks juba 1970. aastal Nende seemnete õlis oli kõrge eruukahappe ja glükosinolaatide sisaldus Maailmas kasutati nende sortide õli ja õlikooki piiratult Rapsiõlist valmistati määrdeaineid vedurite ja aurulaevade silindrite jaoks Uute rapsisortide seemnetes on ebasobivate ainete sisaldus oluliselt madalam Rapsiseemneid võib kasutada nii toiduõli kui ka söödaproteiini tootmiseks 0-, 00- ja 000-tüüpi sordid 0-sordid

Taimekasvatus
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas)

Taimekasvatus
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Loodusrütmide seose miinused Pullide koormus paaritusperioodil suur (keskmiselt 40 päeva kestab); Suuremates karjades tuleb pidada rohkem pulle, mis nõuab enam vahendeid; Vajalik täpne ja korralik karjaarvestus, millega kaasneb suur tööajakulu; Lihatootmisel suurem sesoonsus; Probleem emasloomade mittetiinestumisel: müüa lihaks; pikendada poegimisvahemikku??? Lihaveisekasvatuse eesmärk Kasumi saamine (tõuloomade müük); Talupere elatamiseks; Lihaveised head rohumaade hooldajad; Tööjõukulu väiksem (üks inimene tuleb toime 100 ja enam loomaga); Ei ole vajalik kapitaalsete lautade olemasolu; Kasvatatakse sageli lemmikloomadena Viisid lihaveisekasvatuse alustamiseks Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine, nende kasvatamine14...18 kuu vanuseks ja seejärel turustamine; Osta poolveresed lehmvasikad või lehmikud, need sobivas paaritada lihatõugu pulliga, saadud

Veisekasvatus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või

Agronoomia
thumbnail
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2 k

Lambakasvatus



Lisainfo

Rohumaade kasutamine ja silo

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun