Metsatulekahjud Eestis (0)

Mustvee Gümnaasium
METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS
Uurimistöö
Evelin Kütt
12. klass
Juhendaja : Maili Vaher
Mustvee, 2010/2011Sisukord
Metsatulekahjude ajalugu Eestis 5
Suurimad metsatulekahjud Eestis aastatel 1992-2008 6
Metsatulekahjude liigid 7
Pinnatuli 7
Pinnatule kategooriad 7
Ladvatuli 8
Maatuli 9
Metsatulekahjude kustutamine ja ohutusnõuded 11
Kustutamisvahendid ja nende kasutamine 12
Pinnatule kustutamine 12
Ladvatule kustutamine 12
Maatule kustutamine 13
Metsa tuleohutusega seotud õigusaktid 14
Metsa tulekaitsekava 15
Tuleohuklassid 18
Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine 18
Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem 19
Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus 20
Veevõtukohad metsas Ida-Eesti Päästekeskuse näitel 20
Metsatulekahju avastamine 22
Tekkepõhjused 23
Põlengu selgitamine ja liigitamine 23
Metsa ökosüsteem pärast tulekahju 25
Tulemused ja arutelu 27
Analüüs 1 27
Analüüs 2 29
Kokkuvõte 32
Tänuavaldused 34
Summary 37
Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks.
Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonna kaitsmiseks luuakse järjest karmimaid seadusi ja palju tõsisemalt suhtutakse seadusi rikkunud inimestesse.1
Eesti territooriumist on metsaga kaetud küllaltki suur ala, mistõttu toimub siin igal aastal märkimisväärselt palju metsatulekahjusid. Kuna inimasustus on üle Eesti küllaltki laiali, siis avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2 Kuid siiski kasvavad palju tulekahjud mõttetult suureks tuletõrje raskendatud kohale jõudmise tõttu: seda nii varasema GPS-i puudumise tõttu, kui metsateede halva korrashoiu tõttu.3
Tõsiseltvõetavaid andmeid metsatulekahjudest Eestis on olemas aastast 1921. 1921-1969 toimunud metsatulekahjude reastaja arhiivimaterjalide põhjal on hr Peeter Rõigas. Kusjuures 1940-1948 aastatel toimunud metsatulekahjude kohta puuduvad andmed. Hr Henn Alton on reastanud metsatulekahjud aastate 1970-1990 ja hr Mait Tint aastate 1991-1999 kohta. Alates 2000. aastast on metsatulekahjude kohta andmeid koondanud hr Veljo Kütt ja algandmed alates 2001. aastast pärinevad Päästeametilt.4
Eestis kujundab metsatulekahjusid peamiselt kevad- suvine ilmastik (sademete sagedus ja kogus, keskmine õhutemperatuur, keskmine õhuniiskus jmt). Olulist mõju avaldavad ka metsade külastatavus, süttinud metsatulekahjude avastamise kiirus, tuletõrjujate tegutsemise kiirus ja linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5
Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis.
Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist, Päästeametist, Riigimetsa Majandamise Keskusest ja Keskkonnaministeeriumist saadud andmete analüüsi.
Uurimistöö eesmärkideks seati:

• Analüüsida inimtegevuse ja ilmastiku mõju metsatulekahjude tekkele ja levikule.
  
• Uurida Eestis kasutatavate metsatulekahjude ennetamismeetodite tõhusust metsatulekahjude tekkele ja levikule.
  
• Selgitada metsatulekahjude poolt tekitatud majanduslikku keskkonnakahju.
  

Lähtuvalt eesmärkidele sõnastati uurimisküsimused:

• Kuidas mõjutab inimtegevus metsatulekahjude teket ja levikut?
  
• Millisel määral mõjutab ilmastik metsatulekahjude teket ja levikut?
  
• Kui tõhusad on olnud Eestis kasutatavad metsatulekahjude ennetamismeetodid metsatulekahjude tekke ja leviku ärahoidmiseks?
  
• Kui suur on metsatulekahjude poolt põhjustatud majanduslik keskkonnakahju?
  

Metsatulekahjude ajalugu Eestis

Täpseid andmeid metsatulekahjudest Eestis, on kirja pandud alates 1921. aastast. 1921.-1969. aasta metsatulekahjusid reastas hr Peeter Rõigas, kasutades arhiivimaterjale. 1940.-1948. aastate metsatulekahjudest puuduvad igasugused andmed. 1970. aastast kuni 1990. aastani koostas neil aastail kokkuvõtteid metsatulekahjudest hr Henn Alton. Temale järgnes hr Mait Tint, kes tegi seda tööd aastate 1991-1999 kohta. Alates 20. sajandi algusest on metsatulekahjude kohta andmeid kogunud hr Veljo Kütt ja alates 2001. aastast pärinevad algandmed Päästeametilt.6
„Nõukogude Liidu ajal aastatel 1970-1985 ei lubanud tolleaegse ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi juhtkond , kartes Moskva ülemuste pahameelt, tegelikku metsatulekahjude pindala näidata. Pindala vähendati mittemetsamaadel (karja- ja heinamaad, sood , rabad) olnud põlengute andmete väljajätmisega.”7
Eestis on teadaolevaid metsatulekahjusid alates 1921. aastast kuni 2010. aastani toimunud 14 505. Neist 3187 on toimunud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 4591 metsatulekahju toimus aastast 1921 kuni aastani 1939. Enim metsatulekahjusid toimus aastal 1933, kui toimus 578 metsatulekahju ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta, mil toimus 498 metsatulekahju. Sel korral oli kogupindalaks 258 ha.8
Suurima keskmise pindalaga metsatulekahjudega aasta oli 1963, kui põles korraga keskmiselt 33.2 ha metsa. Metsatulekahjusid oli sellel aastal 113, aga kogupindala oli neil 3755 ha.9 „1963. aastal oli ulatuslik metsapõleng Višnevski sõjaväemetskonnas ja Zarja kolhoosis (2000 ha + 200 ha).”10 Kogupindalalt jääb 1963. aasta alla vaid 1933. aastale.11
Keskmiselt toimus Eestis aastatel 1921-1939 ja 1948-2010 177 metsatulekahju aastas. 1921. aastast kuni okupatsioonideni toimus igal aastal keskmiselt 242 metsatulekahju. Okupatsiooni ajal toimus neid keskmiselt 160. Ning taasiseseisvunud Eestis on toimunud igal aastal keskmiselt 159 metsapõlengut.12

Suurimad metsatulekahjud Eestis aastatel 1992-2008

Tabel 1.13
Aasta
Maakond
Vald
Asukoht või nimetus
Tulekahju puhkemise kuupäev
Tulekahju kustutamise kuupäev
Pindala (ha)
1992
Harjumaa
Padise
Vihterpalu
10. juuli
24. juuli
550
1997
Harjumaa
Padise
Vihterpalu
25. august
14. september
700
1999
Ida-Virumaa
Vaivara
Vaivara
10. juuli
17. juuli
500
2002
Tartumaa
Vara
Emajõe Suursoo
3. september
16. september
504
2006
Harjumaa
Kuusalu
Mähuste
14. juuni
25. juuni
587
2006
Ida-Virumaa
Illuka
Agusalu
12. juuli
1. august
1235
2008
Harjumaa + Läänemaa
Padise + Nõva
Vihterpalu
24. mai
29. mai
804

Metsatulekahjude liigid

Metsatulekahjude korral eristatakse kolme põhilist liiki: pinnatuli, ladvatuli ja maatuli.
Pinnatuleks nimetatakse põlengut, mille korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal. Ladvapõleng on tulekahju liik, mille korral põleb puude ladvastik. Tavaliselt käib ladvatulekahjudega kaasas ka pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14

Pinnatuli

„Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem , moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal , kanarbik, sookail , põõsad, risu.
Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva - või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud.“15

Pinnatule kategooriad

Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16
Põlemise intensiivus
Tule levimiskiirus
Leegi kõrgus
Söestumise kõrgus puutüvedel
Nõrk
Kuni 1 m/min
Kuni 0,5 m
Kuni 1 m
Keskmine
1-3 m/min
0,5 – 1,5 m
1 – 2 m
Tugev
Üle 3 m/min
Üle 1,5 m
Üle 2 m
Tabel 3. Püsiv pinnatuli.17
Põlemise intensiivsus
Põlemise iseloomustus
Nõrk
Rohttaimestik hävib, ära põleb lagunemata ja nõrgalt lagunenud kõdu.
Keskmine
Põleb ka poollagunenud kõdu. Puujuurte ümbert põleb kõdu mineraalmaani.
Tugev
Kõdu põleb kõikjal mineraalmaani. Üksikud puud kukuvad ümber. Pinnatuli võtab maatule ilme.

Ladvatuli

Ladvatulekahjud moodustavad metsapõlengute koguarvust alla 5%. Eestis tuleb ladvatulekahjusid ette vaid männikutes, männi-kuuse segametsades, harvemini kuusikutes. Lehtpuistus ei ole ladvatulekahjul võimalik levida .18
Ladvatuli levib puude võrasid pidi ja sellepärast on selle esinemine harvikutes välistatud. Leegid ei ulatu kõrval asetsevate puudeni, sest puude võrade vahekaugused on harvikutes liiga suured. Kui mets on liiga tihe, on ladvatule levik takistatud. Võrad takistavad õhu liikumist. Pärast ladvatulekahjut on puud küll surnud, kuid tüved jäävad alles ning on kasutatavad.19
Tabel 4. Ladvatule kategooriad.20
Põlemise intensiivsus
Tule levimise kiirus „hüppe“ ajal
Puistu iseloom
Põlemise iseloom
Tulekahju tagajärjed
Nõrk
Kuni 4 m/min
Madala täiusega okas- või segapuistu lehtpuudega koosseisus üle 30%
Leek levib samaaegselt nii maapinnalt üles võradesse kui horisontaalselt
Kahjustuvad üksikud okaspuude grupid
Keskmine
4,1...100 m/min
Okaspuistu
Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld
Suurem osa puistust saab kannatada
Tugev
101 ja enam m/min.
Okaspuistu
Leek levib võrasid pidi horisontaalselt, ennetades pinnatuld
Puistu saab tervikuna kannatada

Maatuli

Tavaliselt tekib maatuli kas pinnatule või ladvatule tagajärjel kohtades, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Varakevadel ja pärast pikemat vihmaperioodi maatule tekkeks ohtu ei ole. Samas kui maatuli on juba turbasse tunginud, on oht, et ta elab üle suured sajud ja talve, ning kustub alles kevadiste sulavetega.21
„Maatule korral võivad ohtlikuks saada ümberkukkuvad puud. Väga ohtlikud on maa-alused, pealt vähemärgatavad põlevad turbakoopad, sest nende kohale sattunud inimene võib variseda läbi koopa lae.”22

Tabel 5. Maatule kategooriad.23
Põlemise intensiivsus
Põlemise sügavus
Tulekahju tagajärjed
Nõrk
Puujuurte alt põleb pinnas kuni 30...40 cm sügavuselt, mujal kuni 7 cm sügavuselt
Jäävad järele üksikud 3...200 m läbimõõduga põlemata laigud. Puud jäävad enamasti püsti.
Keskmine
Puujuurte alt põleb pinnas mineraalmaani või põhjaveeni, mujal kuni 25 cm sügavuselt
Vaikse ilmaga kukuvad pikali vaid üksikud puud, tormiga tuuleheiteoht
Tugev
Pinnas põleb kõikjal mineraalmaani või põhjaveeni
Massiline puude langemine

Metsatulekahjude kustutamine ja ohutusnõuded

„Tuleohutusnõuded on käitumisreeglid, mida maaomanik peab ise oma maal järgima ning mille täitmist ta võib nõuda teistelt ja mida ta võiks neile ka selgitada.“24
Tuleohutusnõuded täidavad kolme eesmärki:

• nad sätestavad, mida ollakse kohustatud tegema või mis on keelatud.
  
• nad annavad aluse nõuda kõigilt füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt määratud kohustuste täitmist ning keelatud tegevuse lõpetamist.
  
• nad annavad aluse vastutuselevõtmiseks tuleohutusnõuete eirajatele.25
  

Metsatulekahjude vältimiseks ja ennetamiseks on kehtestatud ka tuleohutusnõuded.
Keelatud on:

• suitsetamine , välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg.
  
• lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
  
• raiejäätmete või muu risu (tuleohtlikud olme- ja tööstusjäätmed, kuivanud taimestik) põletamine, välja arvatud mineraalse pinnasega alal ajal, mil maapind on vihmast märg.
  
• kulu põletamine, välja arvatud tulekahju ennetamiseks tuleohutusnõuete kohaselt tehtavad tööd.
  
• rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud päästeasutuse häirekeskust.
  
• tehnilise rikke tõttu tulekahju põhjustada võiva transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine.
  
• muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.26
  

Kustutamisvahendid ja nende kasutamine

Kui tegemist on väiksemate ja lihtsamate tulekahjudega, siis piisab kustutamiseks ka kohapealt murtud oksakimpudest või väiksemate puude latvadest. Nendega materdatakse tuld seni, kuni see vaibub. Teiseks lihtsaks võimaluseks tuld kustutada on selle lämmatamine liiva või mullaga ülepuistamise teel. Seda saab kasutada vaid juhul, kui pinnase kättesaamine on kerge ja kui pinnasetuli on nõrk või keskmise tugevusega . Ämbrite ja kastekannude kasutamine on efektiivne vaid siis, kui põlema on jäänud pärast suuremat tulekahju vaid mõned tulepesad, sest veekulu on suur.27 Suurte loodustulekahjude puhul on siiski kõige efektiivsemaks vahendiks metsakustutusauto. Neil on ainult kaks märkimisväärset viga:

• manööverdamisvõime on halb, sest rattad keeravad vähe,
  
• suur bensiinikulu.28
  

Pinnatule kustutamine

„Pinnatuld saab kustutada nii lihtsate käsikustutsvahenditega kui masinatega. Enamikel juhtudel on õigem tugineda esimesele.“29 „Pinnatule kustutamiseks materdatakse tuld luudade, okste, pikavarreliste metall -luudade või väiksemate puude latvadega (tingimata lüüa tule suunas!), visatakse tuleliinile mulda, vett, kemikaale. Kiiremini kui 1 m/min leviva tule peatamiseks kasutatakse vastupõletamist.”30

Ladvatule kustutamine

„Ladvatule korral saab enamasti rääkida vaid tule lokaliseerimisest, mitte kustutamisest. Erandiks on kustutamine helikopterite või lennukite abil või mõnedel juhtudel tuletõrjeautost antava veega… …Mida tugevam on tuul, seda kiiremini levib ladvatuli. Maapealsete vahenditega kiirelt liikuvat tuld otseselt kustutada ei saa. Küll on see võimalik kasutades kustutuslennukeid või helikoptereid. Mõeldav on puude võrade eelnev märjakskastmine tule teele ettejäävalt teelt või autoga sõidetavalt metsasihilt tsisternautode abil.
Ladvatule peatamiseks tuleb tulelt võtta võimalus saada lisaenergiat maapinnalt… …Süttimisohutu vöönd maapinnal peab olema ligikaudu kolm korda laiem pealetungiva tulefrondi sügavusest ehk teisiti öeldes hüpete pikkusest.”31

Maatule kustutamine

„Maatule kustutamine erineb kardinaalselt võitlusest pinnatule või ladvatulega. Enamikel juhtudel võiks seda pigem lugeda pinna- või ladvatulele järgnevaks järelkustutuseks. Tuli levib maa sees aeglaselt, paarikümnest sentimeetrist mõne meetrini ööpäevas, andes aega töid rahulikult planeerida ja korraldada. Mõnel juhul võib isegi kerkida küsimus maatule kustutamise majanduslikust põhjendatusest. Kui näiteks keset juba ülepõlenud ja kustutatud mineraalmaad on süttinud ka mingi turbapinnasega ala, võiks selle enamikel juhtudel jätta omapead põlema ja suuremaid vihmasid ootama. Päevi või isegi nädalaid kestvat vee pumpamist või vedamist ammu lokaliseeritud tulekahju südamesse võib mõnel juhul klassifitseerida isegi raha raiskamiseks.
Teine asi on maatulega, mis ohustab ümbruskonda. Kustutamata ei saa jätta turbamaale tehtud ja põlema jäetud lõkkeid. Ohtlikud on tulekahjud rabades, mujal turbapinnasega maadel , samuti paksu kõdukihiga mineraalmaal, kus pinna- või ladvatuli suudeti peatada enne selle väljajõudmist mineraalmaani. Lahtine leek sai seal küll summutatud, kuid turvas või kõdu hõõgub edasi ja seda ka otse tulekahju servas . Sellest võib hõlpsalt taas pinnatuli lahti minna.”32Metsatulekahjude ennetamine
Alates 2006. aastast on hakatud tuntavalt rohkem panustama metsatulekahjude vältimisele ja ennetamisele. On hakatud tegema erinevate ametkondade vahel ühiseid projekte ning investeeritakse rohkem ka tehnikasse, mis võimaldaks tulekahju kindlaks teha.33 Näiteks on loodud Internetti Euroopa Metsatulekahjude Teabesüsteem (European Forest Fire Information System), mille kaudu saab infot metsatulekahjudest, mis hetkel Euroopas lõõmavad, nende kustutamisprotsessist, kuid ka näiteks erinevatest toetustest, mida on võimalik taotleda.34
„Metsatuleohutusmeetmete eesmärk on metsatulekahjude arvu ja pindala vähendamine ja sellega ka metsaomanikele tulekahju tõttu tekkida võivate kahjude vältimine.”35

Metsa tuleohutusega seotud õigusaktid

„Metsaseaduses viidatakse metsa tuleohutusele mitmes kohas. Näiteks võib metsas viibida, korjata marju, seeni ja pähkleid tuleohutusnõudeid järgides (§ 35 lg 1 p 1) ja lõket teha selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades (§ 35 lg 1 p 2). Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitada maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks (§ 40 lg 8). Seaduses on sätestatud, et metsaomanikul on kohustus kaitsta metsa tulekahjude eest (§ 42 lg 1 p 1) ja et metsaomanik esitab metsateatise metsakahjustuste kohta peale sellest teada saamist, kui puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha (§ 41 lg 1 p 3 ja lg 2 p 4). Detailsemad nõuded metsa külastajatele ja ka metsa omanikele on sätestatud Päästeseaduse alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuetes. Riigiasutuste poolt hädaolukordade riskianalüüsile tuginevate meetmete rakendamist sätestab keskkonnaministri kinnitatud metsa tulekaitsekava.”36

Metsa tulekaitsekava

Metsa tulekaitsekava on kinnitatud keskkonnaministri 10. detsembri 2007. aasta käskkirjaga nr 1370. Metsatulekahjude kohta loodud kava on jagatud kaheks alajaotuseks – olukorra kirjelduseks ja metsa tulekaitsekava meetmeteks, esimene on omakorda jagatud kaheksaks punktiks – Eesti territooriumi jaotamine tuleohu suurust arvestades, metsatulekahjude arv ja pindala, metsatulekahjude põhjused, tuleohtlik aeg, tuleohu suuruse määramine ja inimeste teavitamine sellest, metsatulekahjude ennetustöö, metsatulekahjude avastamine ja metsatulekahjuteadete edastamine , metsatulekahjude kustutamise korraldus ja tehnilised vahendid ning järelevalve.37
Tabel 6. Metsa tulekaitsekava meetmed aastatel 2008-2013.38
Jrk
nr
Probleem
Meetmed
Piirkonnad
1.
Metsa külastajad ei ole teadlikud tuleohutusnõuetest ja ei oska looduses nii käituda, et tulekahjusid ei tekiks.
1.1 Artiklid ajakirjanduses.
Kõik maakonnad.
1.2 Videoklipid televisioonis näitamiseks
Eesti.
1.3 Kakskeelsed (eesti; vene) infotrükised
Eesti.
1.4 Info tuleohutusnõuetest ja looduses käitumisest internetis keskkonna- ja päästeasutuste kodulehekülgedel.
Eesti.
1.5 Laste õpetamine metsa tuleohutuse alal RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) looduskeskustes.
Eesti.
1.6 Metsa tuleohutusnõuete tutvustamine üldhariduskoolides.
Eesti.
1.7 Tuleohumärkide- ja plakatite paigaldamine metsadesse.
Riigimetsad, kaitsealad, erametsad , suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
2.
Metsaomanikud ei ole teadlikud tuleohutusnõuetest ja metsatulekahjude ennetustöödest.
2.1 Õppepäevad
Suure ja keskmise tuleohuga maakondades.
2.2. Rühmanõustamised
Kõik maakonnad.
2.3 Infotrükised
Eesti.
2.4 Televisiooni saatesarjas „Metsaomaniku kool” 1.
Eesti.
Jrk
Nr
Probleem
Meetmed
Piirkonnad
2.5 Info Internetis erametsa portaalis.
Eesti.
3.
Metsa tulekindluse tõstmiseks ei ole ennetavaid meetmeid piisava järjekindlusega rakendatud.
3.1 Tuletõkestusribade rajamine ja hooldamine.
Riigimetsad, erametsad, suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
3.2 Tuletõrjetiikide ja veevõtukohtade ning nende juurdepääsuteede rajamine, tähistamine ja korrashoidmine.
Riigimetsad, erametsad, suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
4.
Metsadele inimtegevusest tuleneva ohu vähendamiseks on erametsades senini vähe meetmeid rakendatud.
4.1 Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade rajamine ja tähistamine.
Riigimetsad, erametsad, suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
5.
Metsatulekahjude keskmine pindala on kasvanud, ja ligikaudu 1/3 tulekahjude puhul on nende tekkepõhjused jäänud välja selgitamata.
5.1 Parandada metsatulekahjudega seotud erinevate struktuuride ja asutuste koostööd ja infovahetust.
Tallinn, Tartu.
6.
Metsatulekahjud avastatakse siis, kui nad on levinud suurele pindalale.
6.1 Amortiseerunud tulevalvetornide võrgu asendamine elektroonse tulevalvesüsteemiga.
Suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
6.2 Jätkata tulekahjude avastamiseks seirelendude teostamist elektroonse tulevalvesüsteemiga piirkondades.
Suure ja keskmise tuleohuga maakonnad.
7.
Metsakustutustöödel tuntakse puudust metsatulekaitsekaartidest. Pääste- ja keskkonnaasutused vajavad lisaks paberkaartidele ka digitaalseid metsatulekaitsekaarte.
7.1 Valmistada metsatulekaitsekaardid paberil ja digitaalselt keskmise metsade tuleohuga maakondadele.
Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu, Valga- ja Võrumaa.
7.2 Valmistada aktualiseeritud metsatulekaitsekaardid paberil ja digitaalselt suure ja keskmise metsade tuleohuga maakondadele.
Harju-, Ida-Viru-, Tartu- ja Põlvamaa.
7.3 Tekitada metsaregistrisse metsa tulekaitserajatiste kaardikiht.
Eesti.

Tuleohuklassid

„Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi:

• I tuleohuklass – süttimisoht puudub,
  
• II tuleohuklass – süttimisoht on väike,
  
• III tuleohuklass – süttimisoht on keskmine,
  
• IV tuleohuklass – süttimisoht on suur,
  
• V tuleohuklass – süttimisoht on erakordselt kõrge.”39
  

Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine

„Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuu -metsamassiivides üksteisest isoleeritud katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseks tõke, milleks võib olla tee, kraav , jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 meetri laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba.”40 Kunstlike või looduslike tõkete nappusel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selliseid ribasid nimetatakse mineraliseeritud tuletõkestusribadeks.41
„Mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 5 meetri laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujundada, peab mõlemal pool tõket asetsema 5 meetri laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel II vanuseklassist alates on alumised oksad 1,5-2 meetri kõrguseni ära lõigatud. Tuletõkestusvööndi ülesanne on tõkestada pinnatule levikut, teatud juhtudel võib see peatada ka ladvatule. Ladvatule peatamise tõenäosust suurendab laiemate (10 m + 10 m) vööndite rajamine. Tuletõkestusvööndi hooldamine seisneb vööndi keskel oleva tõkke ehk tuletõkestusriba hooldamises, tee korrashoius, kraavi puhastamises ning tõkkest kahele poole jäävatest vöönditest okaspuude välja raiumises, maha kukkunud puude, risu ja raiejäätmete koristamises ning okaspuu järelkasvu ja alusmetsa kõrvaldamises.”42
Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin. Paraku „töötab“ selline riba vaid lühikest aega suve keskel, sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43

Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem

Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi. Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44
Digitaalkaameratel põhinev süsteem koosneb kaamera , pikse - ja ülepingekaitsmega seirejaamadest. Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter. Digikaamera teeb täistiiru oma telje optimaalse sagedusega (5-10 min) ja pildistab olukorda. Tavaliselt tehakse iga 10 kraadi kohta kolm pilti, seejärel edastatakse pildiinfo valvekeskusesse. Infot, mis tuleb seirejaamast, saab kasutada koos digitaalkaardiga. Arvutiprogramm võrdleb keskuses pilte: kui avastatakse oluline erinevus eelmise pildiga , käivitub häire. Tulekahju paremaks äratundmiseks võimaldab tarkvara luua 30-40 fotost koosnevaid panoraamfotosid. Tarkvara ning kaamera on suutelised välistama info valehäireid põhjustanud aladelt ning minimeerima valehäireid. Automaatse häire kõlamisel hindab operaator , kes jälgib seirejaamadest edastatavat infot spetsiaalsetel topeltmonitoridel, reaalset ohtu, täpsustab andmeid, suurendab kuvaril põlengukohta, ja edastab häire päästeameti häirekeskusele. Põlengukohta on võimalik määrata 10-20 meetri täpsusega.45

Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus

Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus on kehtestatud keskkonnaministri 21. veebruari 2007. aasta määruse number 14 kohaselt.46
„Määrusega kehtestatakse suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus metsatulekahjude vältimiseks rakenduvate meetmete rahastamise korraldamiseks.”47
Tabel 7. Maakondade jaotus metsatulekahjude esinemissagedust arvestades. 48
Maakond
Maakonna metsade tuleohu suurus
Harjumaa
Suue tuleoht
Ida-Virumaa
Suur tuleoht
Põlvamaa
Suur tuleoht
Lääne-Virumaa
Keskmine tuleoht
Pärnumaa
Keskmine tuleoht
Tartumaa
Keskmine tuleoht
Võrumaa
Keskmine tuleoht
Läänemaa
Keskmine tuleoht
Valgamaa
Keskmine tuleoht
Hiiumaa
Väike tuleoht
Jõgevamaa
Väike tuleoht
Järvamaa
Väike tuleoht
Raplamaa
Väike tuleoht
Saaremaa
Väike tuleoht
Viljandimaa
Väike tuleoht

Veevõtukohad metsas Ida-Eesti Päästekeskuse näitel

„Tuletõrje veevõtukohtadeks võivad olla tuletõrjetiigid ja ka looduslikud veekogud. Tuletõrjetiigid tuleb rajada kohtadesse , kus on lootust, et need veega täituvad, ja need peavad olema sellise suurusega, et suvisel ajal mahutaksid 500-1100 kuupmeetrit vett. Tuletõrjetiikide rajamiseks sobivad reljeefi madalamad osad, kus puittaimed liigniiskuse tõttu tavaliselt ei kasva. Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, mille suurus võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti peab olema piire , mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee korrashoidmiseks lisatakse teekattele kruusa või siirdekatendit või hööveldatakse teepinda. Tuletõrje veevõtukohad ja nende juurdepääsuteed tähistatakse siltide ja viitadega.” 49
Ida-Eesti Päästekeskuse veevõtukohtade kohta on loodud andmebaas , kus on kirjas kõik teadaolevad veevõtukohad. Teada on, et neist kohtadest on varasemalt saadud vett, aga nende praegustest seisukordadest ei eksisteeri mitte mingeid fakte. Kõik neist nimekirjas olevatest kohtades ei vasta nõuetele ja ei klassifitseeru nõuete järgi veevõtukohtadeks. 50

Metsatulekahju avastamine

„Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

• teatama viivitamatule häirekeskusele (hädaabinumbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele.
  
• hoiatama ohtu sattunud inimesi.
  
• võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama.
  

Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik päästetööde juhti:

• tulekahju tekkekohast ja ulatusest.
  
• võimalikust ohust inimestele või koduloomadele.
  
• muudest tulekahjuga kaasneda võivatest juhtudest (näiteks hooned).
  

Koduses majapidamises :

• lülita sisse raadio (soovitatavalt patareidega) ning seadista see kohalikule raadiokanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta.
  
• vii ära süttimisohtlikud esemed (näiteks aiamööbel ja küttepuud) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).
  
• sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas ).
  
• sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil).
  
• jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega).
  
• väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida esemete kokkupuutumist veega, kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte – uputa raskusega).”51
  

Tekkepõhjused

„Metsatulekahju põhjuseks on 99% juhtudest tuleohutuseeskirjade rikkumine inimeste poolt.”52 „Kui vaadata 2003-2007 toimunud metsatulekahjude põhjusi Eestis, siis selgub , et 0,5-2% metsatulekahjudest said alguse looduslikest faktoritest (äike) ja ülejäänud metsatulekahjud olid tingitud vähemal või rohkemal määral inimtegevusest.”53
Kuna häiringud, nagu metsapõlengud, on ökosüsteemi lahutamatu osa, siis võivad ja peavadki metsad süttima mõnikord inimese abita .54 Seesuguseid põhjuseid on väga keeruline avastada , ning juhul, kui põhjus jääb teadmata, võis metsatulekahju alguse saada ka looduslike tegurite tõttu. Tavaliselt jääb põhjus tuvastamata vähemalt 20-25% metsatulekahjudest.55 Seetõttu oletab töö autor, et tegelikkuses on inimtekkelisi metsapõlenguid aastas Eestis ligikaudu 75% kõigist juhtudest.
Näiteks 2002. aastal toimus Eestis 356 metsatulekahju. Neist 25 puhul tehti kindlaks, et tegemist oli kuritahtliku süütamisega. 14 metsatulekahju tekkis põllumajanduslike ja 8 metsamajanduslike tööde tagajärjel. Muu tööstusliku tegevuse tõttu süttis 1 metsatulekahju. 8 metsapõlengut sai alguse transpordist või elektriliinidest. 38% ehk 136 metsa süttis metsa külastajate süü läbi. Loodusliku faktori tõttu sai alguse 3 metsatulekahju. Muu põhjuse tõttu sai alguse 7 põlengut. Ja 43% juhtudest ehk 154 metsatulekahju põhjus on senini teadmata, aga looduslikud faktorid on välistatud.56

Põlengu selgitamine ja liigitamine

Süttimispõhjuste selgitamine lasub keskkonnakaitseinspektoritel, tulekustutus- ja päästetöötajatel ning politseil.
Põhjuse selgitamisel lähtutakse esimesena lähtepunktist, mis on enam-vähem määratletav põlenud ala konfiguratsiooni ja sel ajal puhunud tuule suuna järgi. Metsatulekahju alguskohast hakataksegi otsima võimalikku süttimispõhjust. Kui leitakse lõkkease läheb sellena kirja hooletu tuletegemine. Maantee äärest või metsaraja servast puhkenud põlengu põhjuseks peetakse enamasti suitsetamist, see tähendab kustutamata suitsuotsa või tiku mahaviskamist. Veduri rikkest räägivad piki raudteed seeriana puhkenud põlengud. Sarnased tulekahjud piki metsateid lubavad oletada, et sealt sõitis läbi korrast ära summutiga traktor või auto.
Kulutulekahjudel tehakse vahet kuluheina mõjuva põhjuseta süütamise ja põllumajandusliku kulupõletamise vahel. Esimest neist käsitletakse pahatahtliku tegevuse või hooletusena, teine on tootmistegevusest põhjustatud õnnetus. Tulekahjud, mis saavad alguse heakorra parandamiseks ettevõetud kulupõletamisest võidakse samuti vaadelda hooletusena.
Looduslikest teguritest on suurim metsade ohustaja äike. Eestis puhkeb metsatulekahjusid sellest harva. Igal aastal ei pruugi seda juhtudagi. Teatud määral ohustavad metsa sinna veetud jäätmehunnikud ja maapinnal vedelevad klaasikillud.57

Metsa ökosüsteem pärast tulekahju

„Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega.”58
„Metsa põlema pannud inimesed ei kujuta ette, mis saab metsast pärast tulekahju. Metsa kooslus on hävinud. Alustaimestik, sammal ja metsakõdu on ära põlenud. Tulest kahjustatud puud kuivavad, osa nendest kohe pärast tulekahju, osa aga hääbub pikkamööda, sest on nii nõrgestatud, et ei suuda vastu panna kahjurputukate rüüstetele. Metsakoosluse taastumine võtab väga kaua aega, näiteks turvasmuldadel 80 aastat ja enamgi .”59
„Tulekahjud on mõjutanud maailma metsi igal ajastul ning need on jätkuvalt olulised tegurid ökosüsteemide dünaamikas, eriti põhjapiirkonna metsades. Boreaalsed metsad on kujunenud välja perioodiliste tulekahjude tulemusena.”60
„Põhjapiirkondade metsad kasvavad reeglina kontinentaalse kliima ja lühikese suve tingimustes. Põlevained kuhjuvad aja jooksul ning metsamuldadele on sageli iseloomulik paks turbakiht. Tulekahjude sagedus varieerub vastavalt taimestiku tüübile, kuid paljudele regioonidele on iseloomulik tulekahjude kordumine umbes 100- aastaste vahemikega.”61
Ka Eesti tingimustes võivad metsatulekahjud mängida olulist rolli ökosüsteemide dünaamikas. „Tulekahju järgselt kujunevad erilised tingimused uute liikide sissetungimiseks naaberaladelt. Põlenud ala mõningatel esmaasutajatel on eelised edukaks sigimiseks ja ala hõivamiseks. Teada on rida putukaliike, keda tavaoludes kohtab harva, kuid metsatulekahjude järel üsna arvukalt.”62 „Näiteks jooksiklane Sericoda quadripunctata on tüüpiline põlendikuala asukas juba esimesest põlengujärgsest suvest alates.”63
„Uuringud näitavad inimese pikaajalist sõltuvust metsapõlengutest ja nende kasutamist inimese poolt. Metsa raadamine asulate rajamiseks ja tööstuse arendamiseks on põhjustanud ulatuslikke metsatulekahjudest tingitud kahjusid paljudes metsapiirkondades.”64

Tulemused ja arutelu

Uurimistöö käigus on kogutud andmeid ilmastiku, metsatulekahjude arvu, leviku ning asukoha, metsatulekahjude ennetamismeetodite ning metsapõlengute poolt põhjustatud majandusliku keskkonnakahju kohta. Tulemused ja arutelu on esitatud kahes etapis , esiteks analüüsiti aastaid 1997 ja 2007 ning seejärel kinnitati tulemusi 1998., 2006., 2008. ja 2010. aasta analüüsiga.

Analüüs 1

Aastal 1997 registreeriti Eestis kokku 359 metsatulekahju.65 2007. aastal oli see arv üle viie korra väiksem ehk registreeritud metsatulekahjusid oli 64.66 1997. aastal toimunud metsatulekahjude kogupindalaks oli 1146,5 ha67, samas kui 2007. aasta metsatulekahjude üldpindalaks oli 292,4 ha.68 Keskealist, valmivat ja küpset metsa põles kokku 31,1 ha. Noorendikke põles 25,1 ha, metsauuendusi oli süttinud 2,1 ha ulatuses, raiesmikku põles 3,1 ha ja mittemetsamaad ( raba , heinamaad) põles 231 hektarit.69 1997. aastal tõusis kogupindala arv nii kõrgeks ulatusliku metsapõlengu tõttu Vihterpalus, mis levis ligikaudu 700. hektaril.70 Kusjuures keskmiseks tulekahju suuruseks 2007. aastal oli 4,6 ha, mis on 0,9 ha suurem, kui taasiseseisvunud Eesti keskmine metsatulekahjude suurus. 1997. aastal oli keskmiseks tulekahju suuruseks 3,2 ha, see tulemus jäi tollal alla vaid 1992. aasta keskmisele (5,1 ha),71 mille kogusuuruse ajas samuti kõrgeks taasiseseisvunud Eesti suurim tulekahju Vihterpalus.
Analüüsides Eesti keskmist sademete hulka (lisa 2), selgus, et 1997. aasta märtsist augustini oli sademeid 270 mm, samas kui 2007. aastal oli sama näitaja 325 mm. Selline vahe ei tundu nii suur, et leida põhjus, miks metsatulekahjusid oli 1997. aastal nii palju ja 2007. aastal märgatavalt vähem. Kuid 1997. aastal oli juuli keskmine sademete hulk Eestis 55 mm ja augustis 13 mm. Sama näitaja 2007. aastal oli vastavalt 83 mm juulis ja 70 mm augustis. Kuna Vihterpalu tulekahju 1997. aastal toimus just augustis võib vähese sademete hulga märkida üheks päästetöid pärssivaks ning metsatulekahjusid soodustavaks teguriks .
Päikselisi tunde oli 1997. aasta kevad-suvisel perioodil (lisa 4) Eestis keskmiselt kokku 1611 tundi. Ning 2007. aastal oli sama näitaja 1444. Suurimad vahed tulevad eespool mainitud juulist ja augustist, kus näitajate erinevus on 118 tundi juulis ja 97 päikselist tundi augustis. Kuna päikesekiirgus võib olla suuresti üheks metsatulekahjusid soodustavaks teguriks, siis võib oletada et nii suur tundide erinevus mõjutas tulekahjude tekkimist, levikut ja kustutustöid.
Keskmine õhutemperatuur 1997. aastal (lisa 1) oli kõrgem 2007. keskmisest vaid neljal kuul – jaanuaris, veebruaris ning juulis ja augustis. Kahe suvekuu keskmiste temperatuuride vahed olid 1,8° C ja 1,1° C augustis. Pinnatemperatuuri vahed juulis oli 2,3° C ja augustis 1,2° C. Needki temperatuuride vahed toetavad ilmastiku mõju metsatulekahjude tekkevõimalustele ning arenemisele.
Jälgides metsatulekahjude iga-aastast kogupindala taasiseseisvunud Eestis võib järeldada, et igale äärmiselt kõrgele põlenud üldpindalaga arvuga aastale eelneb või järgneb oluliselt väiksema põlenud kogupindalaga aasta. Näiteks 1997. aastal, kui kokku põles 1146,5 metsamaad järgnes aasta, kus kokku põles 53,8 hektarit.72 Aastal 2006, kui kokku põles 2597 hektarit metsa, järgnes aasta, mil kokku põles 292,4 ha.73 2006. aastale eelnes samuti vähese metsatulekahju pindalaga aasta kui kokku põles 86,5 ha.74 Kuna metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa, 75 siis võib oletada, et see võib olla ka üheks pindalade erinevuse põhjuseks. Samuti ei saa mõjutegurina unustada ilmastikku. Võib oletada, et ka ilmastiku olud pole soodustanud metsatulekahjude teket pärast kolossaalsete metsapõlengutega aastat.
Vihterpalusse paigaldati 2007. aasta teisel poolel digitaalsetel kaameratel põhinev seiresüsteem, samuti panustati RMK poolt projektidesse, milles varustati päästetöötajad GPS seadmetega, mis hõlbustaks päästjate kohalejõudmist põlengu kohta. Märtsis ja aprillis aastal 2007 korraldati RMK- ja Päästeameti töötajatele „Metsatulekahju kustutamise juhtimise ja koostöökoolitus”.76 Eeldatavasti olid need ühtedeks olulisteks teguriteks, miks üksi metsatulekahju 2007. aastal ei paisunud metsatulekahjude üldpindala suuremaks , kui 205 ha.77
Aastal 2007 sai 64-st metsatulekahjust 30 alguse metsakülastajate süül.78 See protsent on alates 1999. aastast vaid üks kord olnud alla 25% metsatulekahjude tekkepõhjustest. Transpordist ja/või elektriliinidest sai alguse 2 tulekahju.79 64-st 1 tulekahju sai alguse äikese tõttu. Kuritahtlikku süütamise tõttu algas 8 tulekahju, mis teeb 12% kõigist tulekahjudest.80 Põhjus jäi teadmata 21-l juhul,81 mis on 33% kõigist tekkepõhjustest. Võib oletada, et mets võis süttida ka ise, looduslikul moel. Selline protsess käib ökosüsteemis paratamatult, kuid vastavaid tekkepõhjuseid on raske tõestada. Üldiselt jääbki põhjus teadmata 25-45% juhtudest.82

Analüüs 2

Esimeses analüüsis tõdeti, et igale metsatulekahjude rohkele aastale eelneb või järgneb oluliselt madalama metsapõlengute arvuga aasta. Pikemas minevikus sellist seost ei leita, sest näiteks aastale 1926, mil põles 1066,7 ha83 metsa eelnes 982,7-hektarilise84 metsapõlengutega aasta ja järgnes 2097,6-hektarilise85 kogupindalaga aasta. Seda kinnitavad ka aastad 1932-1935, kui vastavalt põles 878,8, 4733, 1388,2 ja 726,6 hektarit86 metsa. Tollal olid loomulikult kustutamisvahendid ja ennetamismeetodid algelisemad. Seiresüsteeme sellisel moel nagu praegu ei eksisteerinud üldse. Kuid juba 1950ndate keskpaigast alates peab paika väide, et suurepindalaliste metsatulekahjudega aastale eelneb või järgneb märkimisväärselt väiksema kogupindalaga aasta.87
Ilmastiku osa metsatulekahjude puhul jääb siiski üheks olulisimaks teguriks. Nagu esimesest analüüsist selgus, siis ilmastik on metsatulekahjusid soodustav , nende arengut tugevdav ja kustutustöid pärssiv tegur. Seda kinnitavad väga selgelt aastad 1998, kui oli 61 metsatulekahju ning põles 54 ha88 ja 2006, kui oli 260 metsapõlengut ja põles 3095 ,6 ha.89 Vaadeldes keskmist päikesepaisteliste tundide arvu Eestis 1998ndal ja 2006ndal aastal (lisa 4), selgus, et kokku oli päikesepaistelisi tunde neil aastatel vastavalt 1697 ja 1958 tundi, uurides keskmist sademete hulka (lisa 2), selgus, et neid oli vastavalt 744 mm ja 495 mm. Maapinna temperatuur aastal 1998 oli 6,2° C ja aastal 2006 veel 2,1° C kõrgem (lisa 5). Aasta keskmine õhuniiskus oli 1998. aastal 82% ja 2006. aastal 81% (lisa 3). Aasta keskmine õhutemperatuur (lisa 1) oli esimesel näitel 5,5° C ja teisel näitel 6,7° C. 1998. aastal oli keskmine õhutemperatuur aprillist septembrini 12° C. 2006. aastal oli sama näitaja 13,6 ° C.
2010. aastal toimus 30 metsatulekahju ja need põlesid 24,7-l hektaril (lisa 6). 2010ndal aastal oli Eesti päikesepaistelisi tunde 1750 (lisa 4), keskmine sademete hulk oli 752 mm (lisa 2). Sellel aastal oli maapinna keskmiseks temperatuuriks 6,5° C (lisa 5) ja Eesti keskmine õhuniiskus oli 84% (lisa 3), mis on üks kõrgemaid viimastel aastatel. Ning keskmiseks õhutemperatuuriks Eestis oli 5,1° C (lisa 1). Aprillist septembrini oli keskmine õhutemperatuur 13,8° C (lisa 1) ja sama aja sademete hulk oli 83 mm (lisa 2). 1998. aastal oli samal perioodil sademeid 78,2 mm ja 2006. aastal 35 mm.
Majanduslikus mõttes on tekitanud metsatulekahjud iga aasta kümneid tuhandeid eurosid kahju. 2008. aastal oli keskkonnakahju ligi 14,2 miljonit eurot (222 119 850 krooni), kui põles 71 metsatulekahjul kokku 1279 ,8 hektarit. 1999-2008 aastate seisuga oli väiksem keskkonnakahju materiaalsel kujul aastal 2005, kui metsatulekahjusid oli 65 ja seda 86,5 hektaril. Keskkonnakahjuks hinnati sel aastal 15 501 eurot (242 538 krooni).90
Täpsed andmed on veel teadmata, aga kui võtta eeskujuks 2005. aasta, siis võib oletada, et 2009. ja 2010. aastal oli rahaliselt mõõdetav kahju keskkonnale veelgi väiksem, sest 2009. aastal põles 47 metsa 59,3 hektaril91 ja 2010. aastal 30 metsa 24,7 hektaril (lisa 6).
Kõigil aastatel on kuritahtliku süütamise ja metsa külastajate süül alanud metsatulekahjude arv tunduvalt kõrgem, kui karistatud isikute näitaja. Näiteks 1999 aastal sai kuritahtliku süütamise ja metsa külastajate tõttu alguse 98 metsatulekahju, karistatud isikuid oli 6, 2000. aastal oli sama näitaja 77 8-le, registreeritud rikkumisi oli kusjuures 25.92 2002. aastal sai kuritahtliku süütamise tõttu alguse 25 metsapõlengut, 136 puhul sai tuli metsas alguse metsa külastajate süül, kuid registreeritud rikkumisi oli 111 ja karistati 38 inimest.93
Need arvud näitavad tõsiasja, et metsatulekahjudesse ei suhtuta veel täie tõsidusega. Eelmises analüüsis kinnitati küll, et metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa,94 kuid inimese poolt alguse saanud metsatulekahjud ei ole kuidagi seotud ökosüsteemiga.
Alates 2008. aastast on metsatulekahjude koguarv püsinud alla saja. 2008. aastal oli metsatulekahjude pindala ligi 1300 hektarit, kuid selle tõstsid nii suureks enamasti mittemetsamaa tulekahjud ja järjekordne suurpõleng Vihterpalus.95 2009. ja 2010. aastal püsis aga ka metsatulekahjude pindala alla saja hektari – 2009. aastal 59,3 hektarit96 ja 2010. aastal 24,7 hektarit (lisa 6). See näitab, et tänu uutele seiresüsteemidele ja pidevale valmisolekule, suudetakse ennetada metsatulekahjude tekkimist. Küll aga on säilinud raskused laiahaardeliste metsatulekahjude kustutamisel , kui arvestada, et Vihterpalu suurpõlengus lõõmas tuli 804-l hektaril. Sellistel puhkudel ei ole erinevatest ennetamismeetoditest olulist kasu, kuna tulekahjusid soodustavate ilmastikuolude tõttu võib põleng vähem kui hektariliselt maa-alalt tuletõrjujate kohalesaabumise ajaks olla levinud juba kordades suuremaks.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas: metsapõlengute arvu ja pindala on suudetud vähendada. Jätkuvalt peaks aga tegelema suuremõõtmeliste metsatulekahjude kustutamise probleemiga. Samuti peaks Eestis karmistama karistusi, mis on seotud metsatulekahjude tekitamisega ning suurendama ohuperioodidel metsade järelvalvet.

Kokkuvõte

Käesolevas uurimistöös uuriti ja analüüsiti metsapõlengute majanduslikku mõju keskkonnale, metsatulekahjude tekkepõhjuseid ja ilmastiku mõju metsatulekahjudele ning metsatulekahjude ennetamismeetodite tõhusust.
Töös on püütud anda ülevaade metsatulekahjude liikidest, kustutamisvahenditest ja ohutusnõuetest, nende ennetamise vahenditest, tekkepõhjustest ja sellest, mis saab metsast pärast tulekahju. Analüüsiti põhjalikult aastaid 1997 ja 2007, ning nende aastate analüüsi järeldusi kinnitas teine analüüs, kus uuriti metsatulekahjusid esimeses Eesti Vabariigis ja metsapõlenguid aastatel 1998, 2006, 2008 ja 2010.
Uuring viidi läbi 2010. ja 2011. aastate talvedel kirjanduse ning ilmavaatluste baasil. Uurimismeetodina kasutati refereerimist ning analüüsi.
Uurimistööle püstitati järgmised eesmärgid:

• Analüüsida inimtegevuse ja ilmastiku mõju metsatulekahjude tekkele ja levikule.
  
• Uurida Eestis kasutatavate metsatulekahjude ennetamismeetodite tõhusust metsatulekahjude tekkele ja levikule.
  
• Selgitada metsatulekahjude tekitatud majanduslikku keskkonnakahju.
  

Esimeseks uurimisküsimuseks püstitati, mil määral mõjutab inimtegevus metsatulekahjude teket ja levikut. Selgus, et inimtegevus mõjutab metsatulekahjusid vähemalt 75% juhtudest. 1-2% metsatulekahjudest aastas süttib äikese tõttu. Üldiselt jääb põhjus teadmata 20-25% metsapõlengutest. Sellistel juhtudel ei saa süüdistada inimtegevust.
Teiseks sooviti teada saada, mil määral mõjutab ilmastik metsatulekahjude teket ja levikut. Selgus, et ilmastikuolud on ühed määravamad tegurid tulekahjude tekkimisel ning kustutustööde raskendamisel, sest metsatulekahjude arvu ning pindala suurenemisel on kindel seos ilmastiku- oludega.
Järgmisena uuriti, kui tõhusad on olnud Eestis kasutatavad metsatulekahjude ennetamismeetodid. Eestis kasutusel olevad metsatulekahjude ennetamismeetodid on nüüdisaegsed ja pidevalt arenevad ning viimaste aastate metsatulekahjude arv lubab väita, et need on oluliselt aidanud vähendada metsade süttimist ja tule levikut.
Uurides metsatulekahjude poolt põhjustatud majanduslikku keskkonnakahju, selgus, et põlengute tekitatud kahju võib aastati küündida miljonite eurodeni. Viimaste aastate metsatulekahjude poolt põhjustatav rahaline keskkonnakahju on tõenäoliselt märkimisväärselt väiksem, sest põlengute üldpindala on suudetud hoida madalana.
Uurimistöö kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas, tuleks senisest enam pöörata tähelepanu metsatulekahjude kustutustööde parandamisele ning töötada selle nimel, et karmistada karistusi tuleohutusnõuete eiramise eest.

Tänuavaldused

Käesolevas uurimistöös soovib töö autor avaldada suurt tänu oma juhendajale Maili Vaherile.
Samuti soovib autor tänada õpetajaid Natalja Randoja, Kristin Palm , Marja-Liisa Raudne ja Rita Postov, kes osutasid igakülgset abi.
Autor soovib avaldada tänu ka kõigile neile, kes abistasid materjalide kättesaamisel: Piret Palm, Vaike Pommer , Valeria Galushkina, Indrek Pung , Marek Simulman, Ivo Saaremäe, Reimo Raja.Kasutatud materjal
Alton, H. 1965. Metsatulekahjud. Kirjastus „Eesti raamat”, Tln.:. 108 lk.
effis.jrc.ec.europa.eu/ (18. veebruar 2011).
Etverk, I. 1980.Metsamajanduse teatmik . Kirjastus „Valgus”, Tln.:. 376 lk.
Keskkonnaministeerium . Ettevaatust, tuleoht!. http://www.envir.ee/989284 (11. aprill 2010).
Keskkonnaministeerium. Suure, keskmise ja väikese tuleohuga maakondade jaotus. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011).
Keskkonnaministeerium. Metsatulekaitsekava. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_lisa_4_kkm_kk_101207.pdf (11. veebruar 2011).
Keskkonnaministeerium. Metsatulekaitsekava meetmed aastatel 2008-2013. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_meetmed_lisa_4.1_kkm_kk_101207.pdf (11. veebruar 2011).
Keskkonnaministeerium Metsa tuleohutusnõuded ja muud õigusaktid. http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=891&tid=813&l2=463&l1=29 (11. veebruar 2011).
Keskkonnaministeerium. Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13. veebruar 2011).
Keskkonnaministeerium, Metsakaitse - ja Metsauuenduskeskus. Aastaraamat mets´ 2008. OÜ Paar, Tartu.:. 123 lk.
Kiil , A. D. 2001. Forest Fire Behavior and Managment. Käsikiri.
Kiil, A. D., Alton, H. Metsatulekahjud. Eesti Metsaselts .:. 193 lk.
Klaos , M. Metsatulekahjud. http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.ht m (10. aprill 2010).
Kütt, V. 2007. aasta metsatulekahjud maakondade lõikes. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_metsatulekahjud_2007.pdf (08.veebruar 2011).
Kütt, V. Metsa tuleohutusnõuded. http://www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.aprill 2010).
Kütt, V. Metsatulekahjud aastail 1921-2009. http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23. veebruar 2011).
Kütt, V. Suuremad metsatulekahjud alates 1992. aastast. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_suuremad_metsatulekahjud_al_1992-1.pdf (13.02.2011).
Lindmäe, M. 2006. Metsad põlevad // Häire 112, nr 1.
Metsaamet metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Aastaraamat mets´99. OÜ Paar, Tartu.:. 122 lk.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Kütt, V. Metsa tuleohutusnõuded. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15. veebruar 2011).
Muona, J., Rutanen, I. 1994. The Short- term Impact of fire on thee Beetle Fauna in Boreal Coniferous Forest. – Annales Zoologici Fennici, 31(1), lk 109-121.
Pommer, V. 2007. RMK katsetab metsade tulevalvet digikaameratega // Eesti Mets, nr 3.
Pommer, V. [email protected] (30. märts 2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: evelin.kutt@ gmail .com.
Primack, R. B. 2004. A Primer of Conservation Biology, Third Edition . Copyright 2004 by Sinauer Associate, Inc.
Pung, I. [email protected] (17. jaanuar 2011). Metsa veevõtukohad. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
Päästeamet. Käitumisjuhis metsatulekahju korral. www.rescue.ee/19671 (15. veebruar 2011).
Raja, R. (Päästeameti arhiiv). [email protected] (18. veebruar 2011). 2010. a metsatulekahjud. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
Saaremäe, I. ( EMHI arhiiv). [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi.. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
Wikars, L-O. 1995. Clear -cutting Before Burning Prevents Establishment of the Fire-adapted. Agonum quadripunctatum (Coleoptera: Carabidae). – Annales Zoologici Feeńnici, lk 375-384.

Summary

In the current research there were studied and analyzed the economic impact of forest fires on the environment, the reasons of forest fires, the climatic effects on forest fires, and the efficiencies of the preventive methods of the forest fires.
This work tries to give an overview about the kinds of the forest fires, the basic types of the fire extinguishers, and the safety standards, the genesis and what could happen to forest after fire.
Years 1997 and 2007 were thoroughly analyzed, and the conclusion of those years confirmed the second analyze, where the forest fires were studied in the first Estonian Republic , and forest burnings in years 1998, 2006, 2008 and 2010, too.
This research was conducted during the winters at 2010 and 2011, what was based on relevant literature and meteorological observations. One of the methods of this work was used a quotationing and an analyzing. To this research there were raised three aims, and four research questions .
The first question at the research was how the human activity affects the genesis and the spreading of the forest fires. The author of the research realized that 75% of the forest fires are influenced by the human activity. 1-2% of forest fires are caused by thunder. In general, about 20-25% of the cases are unknown. Not only humans are at fault .
Secondly, the next problem was how climatic effects influence the genesis and spreading of the forest fires. The author of this research discovered that climatic effects are one of the most important factors of the genesis of the fire, and of the enforcement of extinguishers. The number of forest fires and the enlargement of the territory are connected with the weather circumstances.
Thirdly, it is studied how effective the preventive measures of forest fires are. Nowadays in Estonia the preventive measures are in developing , and this helps to reduce the catching of the fires, and the spreading of the fires.
The last research in how a lot of forest burnings influence on the economic environment. The author discovered that the damage can reach many millions of euros. Last years the financial damage is significantly a lower because of the keeping of the forest fire territories smaller.
To conclusion, the author of this research can say that Estonia is moving to the right direction now, but more attention should be paid to improve extinguishing works to tighter up punishment against ignoring of the fire safety standards.
Lisad
Lisa 1. Eesti keskmine õhutemperatuur (° C).
Lisa 2. Eesti keskmine sademete hulk (mm).
Lisa 3. Eesti keskmine suhteline õhuniiskus (%).
Lisa 4. Eesti keskmine päikesepaiste tundides .
Lisa 5. Eesti keskmine maapinna temperatuur (° C).
Lisa 6. 2010. aasta metsatulekahjud maakondade lõikes.
Lisa 1
Eesti keskmine õhutemperatuur (° C).97
 
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
1996
-6,7
-10,2
-3,6
3,7
9,5
13,4
1997
-2,8
-1,9
-0,5
2,5
8,2
15,6
1998
-0,5
-2,9
-2,6
4,8
10,5
14,8
2000
-2,0
-0,9
-0,1
7,8
10,4
13,9
2001
-0,9
-4,7
-2,3
6,0
9,8
13,9
2002
-1,9
0,1
1,3
5,6
12,6
15,9
2006
-4,7
-7,9
-4,9
4,6
10,4
15,7
2007
-0,7
-8,8
3,4
4,9
11,2
15,7
2008
-0,4
1,3
0,7
6,4
10,3
14,4
2010
-11,6
-7,5
-1,8
4,8
11,5
14,5
 
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
1996
15,0
17,8
9,4
7,3
4,1
-4,1
1997
18,2
18,8
11,4
4,3
1,0
-3,3
1998
15,9
14,1
11,7
6,3
-4,2
-2,4
2000
16,3
15,6
10,2
9,1
4,5
1,3
2001
20,5
16,6
12,4
8,7
0,9
-6,4
2002
19,0
18,8
11,8
2,0
-0,4
-7,6
2006
18,9
17,5
14,2
9,1
3,2
4,2
2007
16,9
17,7
11,8
7,3
1,1
1,9
2008
16,8
16,0
10,6
9,1
3,4
0,5
2010
21,8
18,3
11,8
5,2
1,0
-6,5
Lisa 2
Eesti keskmine sademete hulk (mm).98
 
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
1996
14
30
16
21
63
43
1997
33
56
22
57
44
79
1998
55
40
23
29
55
131
2000
49
33
48
23
40
65
2001
41
47
29
68
37
87
2002
59
60
39
15
14
85
2006
17
22
34
30
29
40
2007
104
22
33
29
65
45
2008
54
60
62
39
18
91
2010
25
41
46
28
59
69
 
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
1996
98
13
37
63
93
58
1997
55
13
91
104
58
38
1998
104
121
29
82
24
51
2000
100
66
21
73
72
50
2001
84
89
73
77
101
36
2002
74
15
41
38
74
24
2006
16
53
40
91
75
47
2007
83
70
81
76
67
39
2008
61
170
47
101
75
51
2010
62
119
80
51
93
80
Lisa 3
Eesti keskmine suhteline õhuniiskus (%).99
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
1996
89
83
77
75
76
76
1997
86
84
76
73
72
73
1998
91
86
77
72
73
81
2000
87
85
79
76
68
74
2001
89
84
78
82
70
79
2002
91
87
80
69
64
75
2006
87
87
82
73
67
71
2007
89
84
85
71
76
72
2008
87
88
85
75
67
72
2010
89
90
88
78
78
77
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
1996
80
75
79
89
89
88
1997
75
72
79
88
90
90
1998
82
85
81
83
85
90
2000
82
83
79
85
90
90
2001
76
80
82
87
85
86
2002
77
73
78
82
88
83
2006
67
78
85
89
92
88
2007
80
78
84
88
89
92
2008
78
84
84
87
89
91
2010
74
80
85
84
91
91
Lisa 4
Eesti keskmine päikesepaiste tundides.100
 
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
1996
37
86
185
228
208
258
1997
42
65
173
206
256
286
1998
13
44
175
186
266
227
2000
28
57
151
203
297
281
2001
14
50
147
138
291
244
2002
19
59
153
248
388
301
2006
47
70
163
178
286
308
2007
44
98
163
233
254
319
2008
38
46
93
214
319
283
2010
63
44
116
194
242
254
 
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
1996
253
345
168
64
36
26
1997
330
360
168
66
25
11
1998
254
177
167
127
50
11
2000
217
233
248
105
14
9
2001
356
257
142
61
36
28
2002
297
345
190
91
17
34
2006
370
229
193
48
34
32
2007
212
263
139
56
24
15
2008
294
155
124
83
38
20
2010
350
214
114
116
30
13
Lisa 5
Eesti keskmine maapinna temperatuur (° C).101
 
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
1996
-7,6
-12,2
-6,3
2,6
12,1
17,9
1997
-4,3
-3,2
-0,8
3,7
11,4
20,3
1998
-1,2
-3,9
-3,5
5,8
14,0
18,5
2000
-3,1
-2,0
-0,8
9,2
14,6
18,5
2001
-1,7
-5,6
-3,6
6,7
13,4
18,0
2002
-3,0
-1,3
0,8
7,5
17,9
20,7
2006
-4,8
-7,6
-5,8
5,5
14,5
21,4
2007
-1,6
-9,0
3,0
7,3
15,1
21,5
2008
-1,0
0,7
0,8
8,6
15,8
19,4
2010
-12,0
-7,3
-2,6
6,6
14,8
18,9
 
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
1996
18,3
21,4
10,5
6,9
3,2
-5,3
1997
23
22,5
11,9
3,9
0,4
-3,8
1998
19,5
15,8
12,4
5,7
-4,6
-3,2
2000
19,5
18,1
11,3
8,3
3,8
0,6
2001
25,1
19,2
12,8
8,1
-0,1
-7,3
2002
22,9
23,0
13,1
1,3
-1,0
-8,5
2006
25,6
20,6
15,2
9,0
2,6
2,9
2007
20,7
21,3
12,6
7,3
0,8
1,3
2008
21,4
17,7
11,4
8,4
2,4
-0,1
2010
27,3
21,0
12,6
4,8
0,6
-6,5
Lisa 6
2010. aasta metsatulekahjud maakondade lõikes.102
Nr.
Maakond
Arv
 
 
 
Tulekahju pind (ha)
 
 
 
 
 
Kokku
keskealine,
noo-
metsa-
metsata
mitte-
 
 
 
valmiv
ren-
uuen-
metsa-
metsa-
 
 
 
ja küps
dik
dus
maa
maa (raba,
 
 
 
mets
 
(raiesmik)
heinamaa)
1
Harjumaa
9
7,348
7,348
 
 
 
 
2
Hiiumaa
 
 
 
 
 
 
 
3
Ida-Virumaa
13
11,827
5,566
1,88
 
0,301
4,08
4
Jõgevamaa
2
0,86
0,86
 
 
 
 
5
Järvamaa
 
 
 
 
 
 
 
6
Läänemaa
 
 
 
 
 
 
 
7
Lääne-Virumaa
1
2,06
 
2,06
 
 
 
8
Põlvamaa
 
 
 
 
 
 
 
9
Pärnumaa
2
0,52
0,5
0,02
 
 
 
10
Raplamaa
 
 
 
 
 
 
 
11
Saaremaa
 
 
 
 
 
 
 
12
Tartumaa
 
 
 
 
 
 
 
13
Valgamaa
1
0,6
0,6
 
 
 
 
14
Viljandimaa
 
 
 
 
 
 
 
15
Võrumaa
2
1,53
1,53
 
 
 
 
 
KOKKU
30
24,745
16,404
3,96
 
0,301
4,08
1 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
2 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.ht m (10.04.2010).
3 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
4 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101.
5 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57.
6 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101.
7 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101.
8 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22. 02. 2011).
9 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22. 02. 2011).
10 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22.02.2011).
11 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22. 02. 2011).
12 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (22.02.2011).
13 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_suuremad_metsatulekahjud_al_1992-1.pdf (13.02.2011)
14 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 111, 113, 115.
15 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 110-111.
16 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113.
17 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113.
18 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113.
19 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 113-114.
20 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115.
21 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115-116.
22 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.ht m (10.04.2010).
23 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 116.
24 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 33.
25 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 34.
26 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 35-36.
27 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 39-46.
28 Ajakiri Häire 112. Lk 16.
29 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 135.
30 Metsamajanduse teatmik. Etverk, I. Lk 151 ja 154.
31 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 164-165.
32 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 170-171.
33 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]..
34 http://effis.jrc.ec.europa.eu/ (18.02.2011).
35 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15.02.2011).
36 http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=891&tid=813&l2=463&l1=29 (11.02.2011).
37 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_lisa_4_kkm_kk_101207.pdf (11.02.2011).
38 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tulekaitsekava_meetmed_lisa_4.1_kkm_kk_101207.pdf (11.02.2011).
39 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 21.
40 www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.04.2010).
41 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 55.
42 www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.04.2010).
43 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 56.
44 Ajakiri Eesti Mets. Sügis 3/2007. Lk 32.
45 Ajakiri Eesti Mets. Sügis 3/2007. Lk 32-34.
46 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011).
47 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011).
48 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011).
49 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15.02.2011).
50 Pung, I. [email protected] (17.01.2011). Metsa veevõtukohad. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
51 www.rescue.ee/19671. (15.02.2011).
52 Metsamajanduse teatmik. Etverk, I. Lk 151.
53 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 103.
54 A Primer of Conservation Biology. Primack, R. B. Lk 254.
55 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus . Lk 104.
56 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
57 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 11-13.
58 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 10.
59 http://www.envir.ee/989284 (11.04.2010).
60 Forest Fire Behavior and Managment. Kiil, A. D.
61 Forest Fire Behavior and Managment. Kiil, A. D.
62 The Short-term Impact of fire on thee Beetle Fauna in Boreal Coniferous Forest. Muona, J., Rutanen, I. Lk 109-121.
63 Clear-cutting Before Burning Prevents Establishment of the Fire-adapted. Wikars, L-O. Lk 375-384.
64 Forest Fire Behavior and Managment. Kiil, A. D.
65 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 58.
66 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98.
67 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 58.
68 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98.
69 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_metsatulekahjud_2007.pdf (08.02.2011).
70 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57.
71 Aastaraamat METS 1999. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 57.
72 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected].
73 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]..
74 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]..
75 Primack, R. B. A Primer of Conservation Biology. Lk 254.
76 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]..
77 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 98.
78 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
79 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
80 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
81 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
82 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
83 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
84 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
85 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
86 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
87 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
88 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
89 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
90 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
91 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
92 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
93 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
94 Primack, R. B. A Primer of Conservation Biology. Lk 254.
95 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
96 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011).
97 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]
98 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]
99 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]
100 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]
101 Saaremäe, I. [email protected] (30. märts 2010) ja (13. jaanuar 2011). Päring EMHI arhiivi. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]
102 Raja, R. [email protected] (18. veebruar 2011). 2010. a metsatulekahjud. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]