Mullateaduse I kontrolltöö spikker (9)

Mulla orgaaniliseaine allikaks on rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint.
Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) sisaldavad tavaliselt 70-90% vett, taimede kuivades osades(seemned, kuivad varred jne) langeb aga vee sisaldus 10-20%ni. Taimede ja taimejäänuste orgaanilise aine võib jaotada 4 põhirühma 1.süsivesikud( suhkrud , tärklis, tselluloos), 2. lingiin , 3.lämmastikuühendid( valgud ), 4. rasvad , vaigud , vahad ja parkained .
Mulla org ain jaotatakse:1 lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused ( mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 Huumus -mulla spetsiifilien aine. Huumus on must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav.
Mulla org aine muundumine: 1.värske org aine mehhaaniline peenenemine, 2.biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemuses), 3. humifikatsioon (huumuse teke), 4. mineralisatsioon ( orgaaniliste ainete lagundamine mineraalseteks ühenditeks. Mulda jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2). Umbes 25% humifitseerub ja 75% mineraliseerub.
Orgaanilise aine muudumist mõjutavad tegurid mullas: 1.mulla õhustatus(eroobne, anaeroobne lagunemine), 2.Org aine koostis( suhkrud, tärklised proteiinid - kiire lagunemine.../ rasvad, vahad, lingiinid- aeglane lagunemine, 3.Lagunemiskeskkonna niiskus: kuiv-seeneline lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid , märg- anaeroobsed bakterid, 4.Temperatuur-tõus 10C võrra suurendab lagunemiskiirust 2-3 korda. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga kõrge(pae pealsd mullad ) pärsib mikroorganismide tegevust, opt soodustab, 7.Füüsikalise savi sisaldus-savi muldades lagunemine aeglasem , parimad ting huumuse tekkeks keskmise lõimisega muldades, esineb paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed ting, 8.Mulla bioloogiline aktiivsus-lagundajate liigiline koosseis ja arvukus.
Huumusainete teke: on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine, toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Huumuse suurendamise võimalused mullas: *Sõnnik ja mitmesugused sõnniku-turba kompostid, *Väetusturvas, *Liblikõieliste heintaimede juurejäänused, *Haljasväetised.
Veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada. Hüdroskoopilised kontstantsid –mulla poolt kinnipeetavad vee vormid, mida on võimalikeristada erinevate veemahutavuse liikide abil. Mulla veereziim - kõik nähtused, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise ja kinnipidamisega ning lahkumisega mullast. Veereziim oleneb- *muldade asendist reljeefil, *klimaatilistest tingimustest, *mulla või pinnase omadustest, *põhjavetegatoitumise esinemisest või puuduisest, *taimkattest,*igikeltsast,*inimese mõjust. Veereziimid- *läbiuhtumine, *mitteläbiuhtumine, * aurumine .
Mulla veereziimi isel taimekasvu seisukohalt: põuakartlik(väikese veemahutavusga), parasniiske(suure vee mahutavusega), nõrgalt liigniiske(toitub sademetest), tugevasti liigniiske( soostunud ). Mullahorisontide teatud momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: kuiv, tahe (värske), niiske, märg, vesine. Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolet muld erineb viljatust kivimist. Avaldub taimede erinevas rahulsamises kasvutingimuuste suhtes. Eristatakse looduslikku viljakust(määravad tema bioloogilised, keemilised, füüsikalised jne omadused koos väliskeskkonna tingimustega(kliima) – potensiaalne looduslik viljakus- loodusliku mulla kvalitatiivne omadus, efektiivne looduslik viljakus –on potensiaalse loodusliku viljakuse kvantitatiivne avalduine ühe või teise taimeliigi saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus –kujuneb loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub inimese püllumajandusliku tootmistegevuse tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. Efektiivne kuntslik viljakus – avaldub kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, mille eelkõige määravad taimede varustatus omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja soojusreziim. Mulla toitereziim- omaduste ja tingimuste kompleks , millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega.
Taimed omastavad mullast toitaineid: liikuvad toitained -vees või nõrkades hapetes lahustunud toitained, mis on taimedele kõige kergemini kättesaadavad.
suurem osa toitaineid on mullas lahustamatute ühenditena, mis aja jooksul murenemis protsesside tulemusena järjest lahustuvaks muutuvad. Mullaõhus olevaid toitainetest omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad mullalahuses.
Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest.
lämmastik esineb mullas huumuse koostises ja taimsetes jäänustes peamiselt mitmesuguste org ühenditena. Ainult väike osa temast esineb mineraalsete ühenditena.
fosfor esineb mullas nii orgaanilise kui ka anorgaaniliste ühenditena. Osa temast kuulub huumuse koostisse, kuid märksa rohkem on mullas vees raskesti lahustuvaid mineraalseid fosforiühendeid.
kaaliumi esineb mullas peamiselt mitmesuguste liitsilikaatide koostises, millest taimed teda raskesti kätte saavad. Kergemini mulla neelavas kompleksis seotud K ja kõige hõlpsamini vees lahustunud K.
Väävlist esineb mullas mineraalsete ühenditena ainult -10%, peamine osa temast on esindatud orgaaniliste ühenditena.
Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas soodsas tingimused toiteelementide akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete varusid mullas ning vältida nende kadusid , 3.Soodustada mulla kasulike mikroorganismide elutingimusi ja 4.Taksitada kultuurtaimedele kahjulikke mikroorganismide levikut ja hävitada neid. Selleks on vaja 1.Huumusevaeseid muldi rikastada orgaanilise ainega, kasutades selleks sõnnikut, väetusturvast, komposte ja haljasväetisi, 2.Lubjatada happelisi muldi, 3.Kipsida solonetse, 4.Kuivendada liigniiskuse all kannatavaid muldi, 5.Niisutada põua all kannatavaid muldi, 6.Väetada muldi vastavalt väetustarbele, 7.Tõsta muldade neelamismahutatavust ja puhverdusvõimet lupjamise ning orgaanilise väetiste kaudu, 8.Parandada muldade struktuuri, 9.Rakendada õiget mullaharimise süsteemi.
Kahjulikud ained mullas: NaCl, Na2SO4, Na2CO3, MgSO4 , MgCl2, CaCl2
Mullaõhk- moodustavad atmosfäärist mulda tunginud gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak , süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis N2 78,1%, O2 19-21%, CO2 0,01-1%
Mulla õhuläbilaskvus – mulla omadus õhku läbilasta võimaldab õhuvahetust atmisfääri ja mulla õhu vahel. Oleneb peamiselt mittekapillaarsest poorsusest. Mulda, mille mittekapillarne poorsus ületab 10%, on hea õhuläbilaskvusega ka siis kui muld niiskub kuni kapillarse veemahhutavuseni.
Mulla õhumahutavus on tihedalt seotud õhuläbilaskvusega. Õhuga täidetud pooride maht mullas. Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, väga suure tähtsusega on mulla struktuursus.
Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, niiskusest( kuivendus astmest ) (liivmullal 22-32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%, turvasmuldadel 0-25%)
Difusioon - kokkupuutuvate gaaside teineteisesse tungimine ilma valise mõjuta. Määratakse: otseselt(vahetuva õhu hulga kaudu), kaudselt eralduva CO2 kaudu(isel ka mulla boil aktiivsust)
Mulla hingamine - hapnikurikka atmosfääriõhu mulda tungimine ja CO” rikka õhu eemaldumine mullast(taimekasvu ja mikrobioloogilis tegevuse seisukohalt väga tähtis) Seosed mulla õhu-, vee-, ja soojusreziimide vahel:*liigniisked mullad , halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja jahtub aeglasemalt.
Muldade harimine eriti sügavkünd, parandab nii muldade vee kui ka õhureziimi. Soostunud ja soomuldade puhul, mis on liigniisked ja ühtlasi halvasti õhutatud, on vajalik kuivendamist .
Mulla soojusmahtuvus näitab kui plaju soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla soojusmahtuvus sõltub suurel määral tema niiskusest. Veehulga suurenemisega mullas suureneb ka soojusmahtuvus.
Mulla soojusjuhtvus- läbivus cal/1sek 1 cm paksusest cm2 kihti
Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/ minutis , meil väiksem- sõltub atm seisundis- pilved , udu, õhu puhtus , 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus .
Mulla soojusreziim- soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi.
Mulla soojenemine sõltub mulla soojuseneelamise võimest, mulla soojusmahtuvusest ja mulla soojusjuhtivusest.
Mullalahuse külmumine ei hakka mitte 0 kraai juures vaid, oleneb lahuse soolade kontsentratsioonist, madalama temperatuuri juures. Mulla läbikülmumise sügavus oleneb lumikatte tüseduset. Mida suurem on lumikatte tüsedus, seda väiksem on mulla läbikülmumise ulatus. Mulla sulamine algam mulla alumistes kihtides, mis toimub alumiste soojemate mullakihtide soojusenergia arvelt. Kui aga lumikate on õhuke, siis on muld rohkem külmunud ja siis selle sulamisele peab kaasa aitama päikeseenergia.