Kultuurrohumaa (1)

Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel
Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel
paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei
sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride
kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on
põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav.
Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud
ja kultuurkarjamaad.
Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp
Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp
Kuiva kultuurniidu alltüüp
Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp
Niiske kultuurkarjamaa alltüüp
Niiske kultuurniidu alltüüp
Muru kasvukohatüüp
Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga
tänapäeval üha enam aastaringse sööda -
silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me
mööda ka heina tegemisest. Niiteliste
rohumaade planeerimisel on vaja arvestada
karja (talvise) söödavajadust ja sööda
kvaliteeti.
väetamisega olla mõõdukas,
aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul
raskeid traktoreid
niita nii, et loomad saaksid niiduki eest
põgeneda,
valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi
mättaid purustada,
Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid,
mille pind on küll viimastel aastatel seoses
lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud.
Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on
sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses.
karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest
koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest
ja hooldustöödest.
väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade
rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse
regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist
õige kasutamise ja hoolduse korral saab
kultuurkarjamaid kasutata pikka aega
(pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad
liigselt umbrohtuks
Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu
liigivaesemaks.
Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt ,
kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub,
kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab
aga loomade jõudlust ja juurdekasvu.
Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb
pidevalt. Need jäävad püsima ainult
nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt
väetatakse ja niidetakse.
Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on
see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis
on loomasöödaks kõige paremad ning tänu
sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus
suurem.
Ohakas
Tulikas
Naistepuna
Ristik
Timut
Lutser Koerapöörirohi
n
Kerahein
Harilik tindik
Lehetäi
Heinaritsikas
Pääsusaba
Lina-tähtöölane
Mesilane
Lepatriinu
Kitsed, hobused,
lambad, veised
Põldlõoke
Sookiur
Kiivitaja
Põldpüü
Rukkirääk
Suurkoovitaja
Kadakatäks
Metskiur
Talvike
http://pmk.agri.ee/pkt/vana/files/eesti_levinumad_pollulinnud.pdf
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_ja_ruderaaltaimkond
http://www.mypriroda.ru/animals_lug.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurniidud
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurkarjamaad
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurrohumaa
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohumaad
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp