3. Firma peaks oma positsiooni vastavalt valitud väärtuspõhimõttele pidevalt kindlustama, et konkurendid temast ei mööduks. 4. Firma peaks pidevalt parandama oma positsiooni ka ülejäänud kahele väärtuspõhimõttele vastavalt, kuna konkurendid suurendavad tarbija ootusi selle suhtes, mis on suhteliselt hea. 2 Philip Kotler- Kotleri turundus.Kuidas luua,võita ja valitseda turgusid. Positsioneerimise alused STRATEEGILISE POSITSIONEERIMISE KUUS PRINTSIIPI KONKURENTSI EELISE LOOMISEL (M. PORTER) 1. Alustada õigest eesmärgist3 Turuosa suurus, juhtpositsioon, investorite soovid kehvad strateegiad. 2. Strateegia peab aitama luua väärtuste allika Strateegia defineerib konkureerimise sellise viisi, mis loob väärtust. 3. Strateegia peab kajastuma väärtusahelas.
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
tegevussfääridesse kuuluvat, kuid ühtse juhtimisorganiga ettevõtet. Toiduaineid ja valmisriideid tootvad firmad on ühinenud. Vaegkonkurentsi Vaegkonkurentsi teooria rajaja on Joan Robinson teooria (1903-1983), kes kirjutas 1933.a. "Vaegkonkurentsi teooria". Robinsoni vaegkonkurentsi kontseptsioon kirjeldas turgusid, kus müüjad on hinnakujundajad, kuid mitte täielikud monopolid. Erinevalt hinnavõtjatest, saavad täiskonkurentsi tingimustes need hinnakujundajad valida hinda, mida oma toodete eest küsida. Selle teeb võimalikuks nende turu struktuur, mida me tänapäeval tunneme monopolistliku konkurentsi ja oligopolina. Robinsoni
üritada panna olemasolevaid rohkem tarbima? (Äripäev) Toote tutvustus- ja kasvustaadiumis on siiski eelkõige oluline pöörata tähelepanu uute klientide arvu kasvatamisele. Tavaliselt on sel hetkel turule tulemas ka konkurendid, kes parema ja/või soodsama tootega üritavad kasvavalt turult haarata maksimumi. Ainult oma klientide tarbimise kasvatamine ei pruugi anda pikaajalist edu.(Äripäev) Need näited illustreerivad need etapid teatud turgusid üksikasjalikumalt. · 3D telerid: 3D on juba umbes paar aastakümmet, kuid alles pärast märkimisväärseid investeeringuid alates ringhäälinguorganisatsioonide ja tehnoloogia ettevõtted on 3D telerid saadaval kodus. Sisenemine ehk juurutusfaasi. · Blue Ray mängijad: Arenenud tehnoloogia, et pakkuda head vaatamise kogemust, Blue Ray seadmetel on praegu stabiilne müügi kasv, mis on iseloomulik kasvufaasi.
· peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad: vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi,
-eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest = raha lõppseis finantseerimisest Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha
iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid omanduse ja mõõdukate maksma. Inimestele vahel. ei karistata kõrgete maksude poolt. Kollektiiv tagatakse väärikas maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase. (Kristlik demokraatia) (Sotsialism) 2. Demokraatia Jagunemine - otsene-kohalikud omavalitsused, referendumid (rahvahääletlus), rahvakoosolekud ,osalus- e-riik,
seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme, kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist,
majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel
kiiresti ja jõuliselt, 6) lihtsustada turundussõnumit, kuna tarbija on korraga teadlik vähestest võistlevatest toodetest. Juudekasvustrateegia - Turule tungimine käibe kasvatamine praegustel turgudel praeguste toodetaega, kuid uue turundusstrateegiaga, Toote arendamine uute toodete loomine preguste turgude jaoks, Turu laiendamine- pregustele toodetele uute turgude ledimine, Diversifikatsioon müügimahu suurendamine uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmel aladel tegutsemine; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. Turundusuuringu etapid I etapp probleemi määratlemine- 2 põhilist probleemivormi:Võimaluste ärakasutamise probleem, Takistuste ületamise probleem. Probleemi määratlemine koosneb järgmistest sammudest: Probleemolukorra tunnistamine, Probleemi tunnuste uurimine, Probleemi määratlemine, Uurimuse eemärk/eesmärgid (või uurimuse lühikirjeldus). 2 etapp - Teiesene uuring - Teisese, s
*poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile. Kuigi kollektiiv
tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit. Tarbijad aga tahaksid sisseoste teha täieliku konkurentsiga turul, sest neil on võimalus võimalikult odavalt soovitud kaup soetada. Täieliku konkurentsiga turul on hind kõige madalam, monopolistlikult konkureerival turul makstakse kõrgemat hinda. Kuigi õnneks alati ei lubata monopolil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ja selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Valitsus näiteks kehtestab hinnapiirid, et löök tarbija rahakotile ei toimuks, nagu siis, kui monopol saaks ise otsustada hinna üle. üks äärmuslik juhtum on diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kaupa tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksavad maksimaalset hinda. Sellist olukorda saab näha oksjonil, kus tarbija maksab kõrgeimat maksimaalset hinda. Kõrge hind tähendab sel juhul seda, milline
Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand
rahvusvahelisi jõupingutusi. Rohelised on juba ammu soovitanud sisse seada finantstehingute maksu, mis vähendaks spekuleerimist ja aitaks rahastada võitlust vaesusega Sotsiaalpoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa Liit tagaks oma kodanikele õiglaste hindadega juurdepääsu tervislikule toidule. Rohelised seisavad selle nimel, et muuta Euroopa Liit GMO-vabaks piirkonnaks. Finantskriiside ajal tuleb turgusid restruktureerida, et pakkuda üldsusele kaitset. Eakatele tuleb tagada hääl ühiskonnas, mis võimaldaks neil osaleda aktiivselt majanduselus, kodanikuühiskonna ja vabatahtlikes tegemistes. Hariduspoliitika: Noortel peab roheliste arvates olema juurdepääs stabiilsematele töökohtadele ja parem võimalus saada haridust, koolitust ja leida eluase. Välispoliitika: Rohelised soovivad, et Euroopa tähtsustaks energiasäästu senisest hoopis enam
ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust (USA, Suurbritannia). Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil (Saksamaa, Prantsusmaa). Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete
vabadus. rahvuslusele ja kristlikule võrdsus võrdsed võimaluse paindlikumaks ja *Majanduses pooldavad moraalile. kõigile. konkurentsivõimelisemaks vabaturumajandust, *Pooldavad stabiilsuse ja *Ühiskond peab tagama ning nõudma iniviidilt konkurentsi, avatud turgusid ettevaatlikke, järkjärgulisi igale liikmele inimõigused. suuremat panustamist. ja minimaalset riigi reforme. *Majanduses pooldavad *Heaolu tuleb tagada avaliku, sekkumist. *Kollektiiv tähtsam kui segamajandust. era- ja kolmanda sektoriga *Heaolu tagamisel üksikisik. *Valitsus reguleerib koostöös.
Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül: 1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid, 2) toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina, suunab tootmist- ettevõtjad hakkavad valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad 3) tulude jaotaja ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.
1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu. Ta saatis sinna ühe mehe tellimust tooma ning peale põgusat uurimist saatis mees talle sealt telegrammi: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, siin ei ole turgu." Jalatsivalmistajat see vastus aga ei veennud ning ta saatis sinna ka müügimehe. Müügimehelt tuli vastuseks:"Siin ei kanta jalatseid, siin on tohutult suur turupotentsiaal
3. Kaupade ja teenuste jaotus peab olema vastavuses tarbija eelistustega, väljendatuna nende maitsetes ja sissetulekutes. Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui: · Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda) · Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Nõudluse elastsus
35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu. Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,.
Sellele, aga oleks mõistlik mõelda juba varakult, kogumaks ressursse ning väljatöötamaks vastavadi turunduskampaaniaid. 10 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Branson, R., 2009. Teeme ära! Tallinn: Pilgrim. 2. Kotler, P., 2002. Kotleri turundus: kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Pegasus. 3. Vihalem, A., 1993. Marketing 1. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut. 4. Field, P., 2008. Marketing in a Downturn. Lessons From the Past. Market Leader. Sügis 2008. 5. Mõdriku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. 2009. Turunduse juhtimine neli etappi. [Online] http://www.lvrkk.ee/kristiina/turjuh/turunduse_juhtimine_neli_etappi.html [08.11.2009]. 6. Sillaots, M., 2009. Majanduse katsetus turunduse juhtimine. [Online] http://lemill
pankrotistunud ettevõtteid, siis siin kohal on tuleb meile appi turundusteooria, mis õpetab kuidas konkureerida peale hinna, ka teiste vahenditega. ,,Turundus on ärifunktsioon, mis sõelub välja täitmata soovid ja vajadused, piiritleb ja mõõdab nende suuruse ja võimaliku kasumlikuse. Teeb kindlaks milliseid sihtturge saab ettevõte kõige paremini teenindada, valib välja sobivad tooted ja programmid, millega valitud turgusid teenindada ning ärgitab organisatsioonist igaühte mõtlema kliendile ja teda teenindama" (Kotler, 2003, 7-8). Viimane osa Philip Kotleri turunduse definitsioonist viitab just siseturundusele, mis võib öelda, et on kogu ettevõtte süda, mis hästi toimides paneb kogu organisatsiooni endaga ühes rütmis hingama. Sten Argos, Soov Kirjastuse juht on öelnud: ,, Hea siseturundus aitab luua firmas positiivse sisekliima, mis annab firmale konkurentsieelise üksköik millises ärivaldkonnas.
hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine. (Vihalem 2003: 9-10) 21.sajandil tuleb osata luua ja hoida pidevaid kliendisuhteid, turundus ei eksisteeri selleks, et toodetest lahti saada, vaid tootmist on vaja turunduse toetamiseks. Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad ettevõtted loovad turgusid. Juhtpositsioonid võidetakse uute toodete, teenuste, elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu. (Kotler 2003:12) Innovatsiooni võib tänapäeva turunduses tajuda igal sammul. Turundajad, kes pole innovatiivsed, jäävad ajale ja konkurentidele jalgu. Innovatsioonina ei saa siiski alati oodata midagi täiesti uut, uus võib olla ammuunustatud vana, samuti mõjub uudsena originaalne lahendus või vaatenurk. Turundus läbi filmide ja TV
tooteid ja teenuseid ning võrdleb neid ettevõtte konkurentide vastavate andmetega. Võrdanalüüs on vahendiks, mille abil saab kehtestada sihtväärtused, prioriteedid ning operatsioonid, mis viivad konkurentsieeliste saavutamisele. Võrdanalüüsi välised tegurid: 1. Kliendid nõuavad pidevalt paremat kvaliteeti, madalamaid hindu, lühemat aega uute toodete kasutuselevõtmiseks 2. Konkurendid püüavad pidevalt ette jõuda ning turgusid enda poole võita 3. Seadusandlus muudatused seadustes esitavad parendamisele üha kõrgemaid nõudmisi. Võrdlusanalüüsi sisemised tegurid: 1. Sihtväärtused nõuavad oma senise parima toimivuse parendamist 2. Tehnoloogia sageli on vajalik protsesse fundamentaalselt muuta, et saada kasu uue tehnoloogia kasutusele võtmisest. 3. Enesehindamise tulemused annavad sobiva võimaluse parimate tavade kohandamise
Praegune maailm ei ole aga jätkusuutlik ja kuna inimesi sünnib aina juurde, ei suuda maa meid enam ära toita. Üheks heaks vastuseks ja lahenduseks võib olla in vitro liha kasvatamine. See kasutab palju vähem maad ja ressursse, kui kariloomade kasvatamine ja on võimeline tootma suurtes kogustes proteiini. Kuna in vitro liha kasvatamine on veel väga noor ala-sellega on töötatud alles umbes 10 aastat - siis pole see veel meie turgusid vallutanud. Esimesed lihatootmised on aga tehtud ja kuigi on saadud ainult hallikaid maitsetuid lihaplaate siis juba sellel aastal on oodata esimesi vorste ja burgereid, mis on tehtud in vitro lihast. Kunstliha on biotehnoloogia suur läbimurre, mis on suur samm jätkusuutliku maailma poole. Kasutatud Kirjandus
poliitikale ning pakuvad turvalisusega. väärika oma nägemuse ideaalsest elatustaseme. ühiskonnakorraldusest. Majanduslik Pooldavad riigi sekkumise Valitsus ud toetused vabaturumajandust, vastu ning reguleerib konkurentsi, avatud eraomanduse ja majandust turgusid ja minimaalset mõõdukate eeskätt riigi sekkumist maksude poolt. maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata. Oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal tuleb arvestada, mida teine pakub. Võib olla ka turgusid, kus üks ostja sooritab tehingu ühe müüjaga. See on kahepoolne monopol. Tava- ehk traditsiooniline majandus - majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve.
Kui ettevõtte rahavood projekti juurutamisel ei ole juurdekasvulised, ei anna selline uuendus ettevõttele olulist tulu. 5. Konkurentsi turud. Raske on leida ainult tulusaid äriprojekte. Tavaliselt on iga finantsjuhi mõtteks leida võimalikult tulutoovaid uuendusi, kuid reaalselt on tunduvalt lihtsam hinnata kasumiga töötavaid projekte, kuid keeruline on leida uusi. Kaasajal on enamik turgusid konkurentsi turud ning seetõttu ei saa suured kasumid toimida turul eriti pikaajaliselt. Põhjuseks see, et suure kasumi otsijad hakkavad turule sisenema ning seetõttu turg täitub, konkurents sunnib hindasid alandama, kuid hinda saab alandada ainult minimaalse nõutava kasumi normini. Seetõttu ei ole alati otstarbekas otsida konkurentsiturgusid, vaid tuleb kasutada võimalusi konkurentsi vähendamiseks:
Rahvusvaheline kaubandus · Välismajandussidemed: o Väliskaubandus o Eksport o Import o Reeksport o Investeeringud o Teenuste pakkumine Kaubanduspoliitika · Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17.-18. Saj. · SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena. · Turu kaitsmist ilmnes ka 1930. Ja 1970. A., siiani kaitseb oma turgusid Lõuna- Korea, teatud määral ka Jaapan. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. · Enamasti kasutatakse selleks tollimakse, s.o. makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril. Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad kauba hinda konkurentsivõime!! Tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodangule, madalamad toormele. · Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline
(õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas
1. 2001 a teenuste kogueksport maailmas ~1,5 triljonit dollarit (2x enam, kui 10 aastat tagasi) 2. Esikohal äriteenused (40% käibest), eriti finantsteenused 3. Suurim teenuste eksportija USA, ka EL. Kaubanduspoliitika 1. Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17-18 saj. 2. SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena 3. Turu kaitsmist ilmes ka 1930 ja 1970 a. Siiani kaitseb oma turgusid Lõuna-Korea ja teatud määral ka Jaapan. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. 1. Enamasti kasutatakse selleks tollimakse makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril. Tollid ei piira kaubakauguseid,kuid tõstavad kauba hinda konkurentsivõime !! tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodandule,madalamad toormele. 2. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. 3
tegelemiseks, et suudaksin ette näha tekkivaid probleeme, hinnata ennast kui kõrvalvaataja ja vältida vigu, mis võivad tulevikus tekkida seoses klienditeenindusega. 17 VIIDATUD ALLIKAD 1. Arctic Sport Club koduleht. [http://www.arcticsport.ee/]. 01.04.2010 2. Fittest Tartu Spordiklubi koduleht. [http://tartu.fittest.ee/est/]. 31.03.2010 3. Kotler, P. Kotleri turundus. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. s.l., Kirjastus Pegasus, 2007. lk 3 228. 4. Kotler, P., McDougall, G. H. G., Armstrong, G. Marketing. Prentice-Hall Canada Inc. Scarborough, Ontario, 1988. lk 207 210. 5. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi Fitness Klubi koduleht. [http://www.tysk.ee/]. 01.04.2010 6. Tooman, H. Eesti Turismiettevõtete Kvaliteediprogramm. TÜ Pärnu kolledz, 2007. 18
Mittetäielik konkurents e vaegkonkurents on turusituatsioon, mille korral vähemalt mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote diferentseeritusest ja ettevõtte suurusest) saavad oma tegevusega kauba hinda mõjutada. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad esmajoones monopolistlikku konkurentsi ja oligopoolseid turustruktuure. Enamus ettevõtteid tegutsebki reaalseid turgusid silmas pidades mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Täielik konkurentsi puudumine e monopol on turusituatsioon, kus turul müüb vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on
Ansoffi kasvustrateegiate maatriks x Turu hõlvamine - käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suuren-damine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). x Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. x Turu laiendamine - vanadele toodetele uute turgude leidmine. x Diversifikatsioon - müügimahu suurendamine uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsemine; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. Strategic alliances Your company has the technical know-how; another has the resources to bring that know-how to market. But without the ability to build, implement, and sustain proper alliances, you may be unable to leverage the resources of even the best combination of firms. Alliances between vendors and companies and client to client are becoming critical to competitive success
MC Tulu on kulust väiksem - KAHJUM q0 MR TURUTEOORIA 08.10.2013 Turg institutsioon, mis viib ostja ja tarbija kokku kindlal ajal kindlas kohas Mida ostetakse/müüakse sisenditurg, väljunditurg Turgusid saab klassifitseerida turu osaliste arvu järgi. Turuteooria räägib lihtsustatud mudelitest. Täielik konkurents · Kõik tootjad pakuvad sama toodet lihtsustus sama kvaliteediga · Palju pakkujaid · Palju ostjaid · Turg on avatud igaüks saab siseneda/väljuda · Info on täielik kõik teavad kõike · Hinnakõikumisel piiri ees ei ole valitsus ei sekku · Eksporti/importi ei ole Tootjate vaheline konkurents on äge.
Peab olema väga hästi sõnastatud ja konkreetne, sest esitab lühidalt kogu plaani olemuse ja peab lugejat kohe Sissejuhatus/kokkuvõte häälestama, et ettevõte teab, mida teeb (ja on seetõttu rahastamist väärt) Oluline on lugejat veenda, et ettevõte tunneb turgusid, see Turgude kirjeldus on vajalik klientide täpseks segmenteerimiseks ja adekvaatseks konkurentsianalüüsiks Konkurentsianalüüs Toetab ettevõtte (turundus)strateegia väljakujundamist Tuleb kirja panna võimalikult lühidalt ja konkreetselt, välja tuleb tuua vaid kõige olulisem, mis toetab ettevõtte Ülejäänud plaani punktid
D.C. Korten "Maailm suurfirmade haardes". Tallinn: Tänapäev, 2000, 399 lk. Globaalne majandus näib ahvatlevana kaunistatuna lubadustega piiramatust ja 15 kergeltsaadavast küllusest. Finantsajakirjandus ja globaliseerumise toetajate uurimused väidavad, et globaliseerunud ideaalmaailm näeb välja järgmine: · Maailma raha, tehnoloogiat ja turgusid kontrollivad hiiglaslikud globaalsed korporatsioonid (suurfirmad, rahvusvahelised organisatsioonid, riikide liidud). · Ühine tarbimiskultuur ühendab kõik inimesed materiaalse heaolu taotlemises. · Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel investoritele soodsaimate tingimustega teenuste pakkumises. · Korporatsioonid võivad toimida üksnes kasulikkuse seisukohast lähtudes ilma
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha
ll on null. ll Hinna Hi ja j koguste k t kujunemisel k j i l osalevad l d kõik. kõik Täieliku konkurentsiga turgusid j iseloomustab kaks näitajat: 1. Kaupade pakkumine turul on pidev. 2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine
3. Turu arendamine - vanadele toodetele uute turgude leidmine. Peab arvestama, et iga firma on teatud määral inertne organisatsioon, mis on sageli tingitud kasutatavate tootmistegurite inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis
D suuremate tellimuste tõttu ei ole vaja lahendada paljusid pisiküsimusi, mis kaasnevad väikepartiidega. 8 Turu laiendamise strateegia: Turu laiendamise all mõistetakse strateegiat mille puhul tooteid püütakse müüa paljude välisriikide turgudel. Turu laienemise strateegia iseärasused: D turu laiendamine ei tähenda seda, et kaupu turustatakse aktiivselt või agressiivselt D turu laiendamine ei tähenda, et turgusid valitakse kindla eesmärgiga nagu kontsentreerimise strateegia korral - suurem turgude hulk võib kujuneda loomuliku turundusprotsessi tulemusena D turu laiendamine ei tähenda, et turunduse alased jõupingutused jaotatakse kõikide turgude vahel võrdselt. Turu laiendamise strateegia korral: D lepitakse väikese osaga turul ja vajalik ekspordi maht saavutatakse ekspordioperatsioonide laiendamisega suurele hulgale turgudele D riskid on hajutatud
toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda. Kui meil tekkib tahtmine osta teemantteid puutume kokku monopoliga. Teemantitööstuses valitseb peaagu kogu maailma turgu Lõuna-Aafrika Vabariigi korporatsioon "DeBeers". Sellisel turul peame maksma väga kõrget hinda, sest monopol toodab vähe ja küsib just sellist hinda mis maksimeeriks tema kasumid. Mitte alati ei lubata monopolistil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ning selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Tarbides elektrit jõuab meie raha reguleeritud monopoli kätte. Sellisele ettevõttele on valitsus kehtestanud hinnapiirid ning tulemusena ei ole löök meie rahakotile nii suur kui olukorras kus monopol saaks ise otsustada hinna üle. Üheks äärmuslikumaks juhtumiks on ilmselt diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kauba erinevatele tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksvad maksimaalset hinda. Selline olukord tekib näiteks oksjonil,
tegevussfääridesse kuuluvat, kuid ühtse juhtimisorganiga ettevõtet. Toiduaineid ja valmisriideid tootvad firmad on ühinenud. Vaegkonkurentsi Vaegkonkurentsi teooria rajaja on Joan Robinson teooria (1903-1983), kes kirjutas 1933.a. "Vaegkonkurentsi teooria". Robinsoni vaegkonkurentsi kontseptsioon kirjeldas turgusid, kus müüjad on hinnakujundajad, kuid mitte täielikud monopolid. Erinevalt hinnavõtjatest, saavad täiskonkurentsi tingimustes need hinnakujundajad valida hinda, mida oma toodete eest küsida. Selle teeb võimalikuks nende turu struktuur, mida me tänapäeval tunneme monopolistliku konkurentsi ja oligopolina. Robinsoni
põllumajandussaadusi ega ole ka piirkondi, kus leidus kõiki ressursse ja maavarasid, et toota vajalikke hüviseid. Seetõttu on kaupade ja inimeste liikumine piirkondade vahel tänapäeva tsivilisatsiooni eksisteerimiseks vältimatu (kuid liikumine ei tohi võtta väga palju aega). 2) Spetsialiseerumine. Praegune ühiskond põhineb kaugelearenenud spetsialiseerumisel, mis ei oleks võimalik, kui ei oleks laiaulatuslikke ja globaalseid turgusid. 3) Tehnoloogia areng. Infotehnoloogia arengut peetakse logistika arengu kõige olulisemaks teguriks. Tänu tehnoloogiale toimub tootmine, pakkimine, laondus jms kiiremini ja odavamalt. Saab jälgida, kus asuvad kaupa vedavad sõidukid. Tehnoloogia areng on andnud kiiremaid ja paremaid sõidukeid, millega kaupa/inimesi transportida. 4) Poliitiline ja sõjaline mõju. Nii vana, kui on sõda, nii vana on ka logistika
tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine 2. panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine. 3. kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses) 4. rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma 5. algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu. Juhtivad tööstusriigid: a) vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) b) kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms. Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9% USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda) Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse Preisi sõjas) Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks) Prantsusmaa 2,1% Inglismaa 2,1% USA 1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim
1930 1945 turustuskontseptsioon (sales orientation) 1945 1975 turunduskontseptsioon (marketing orientation) 1976 - ühiskondlik turunduskontseptsioon (societal marketing orientation) 1995 - political/ecological/logistic system 1950-ndad ja 60-ndad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970-ndatel oli võtmesõnaks segmentimine, 1980-ndatel laienes nisiturundus. Peale 1950-ndaid on pakkumine kasvanud nõudlusest kiiremini, enamus on turgusid tänapäeval ostja turud, müüjad püüavad leida ostjaid. 1.3 Turustuspoliitika Turustuspoliitika hõlmab kaheksat turusituatsiooni. Konversiooni turundus - on seotud negatiivse nõudlusega. Enamik potentsiaalsetest turgudest keeldub toodet ostmast. Stimuleeriv turundus ehk nõudluse puudumine. Turul valitseb ükskõiksus toote vastu. Arenev turundus - on seotud nõudluse kujunemisega.
annaabi.ee 
