Ühiskonna sidusus (0)

Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus
Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR . * Tulundussektor : Riigiettevõtted – Eesti Post, Eesti Energia. * Mittetulundussektor : riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet , Viljandi Maavalitsus , Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris.
II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad , aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine.
III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid.
Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õigused kodanikel. Kes on kodanik? Inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus . Kodanikuks sündimine: IUS SOLI – e. Territoriaalne põhimõte tähendab seda, et vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakonduse. (USA, Brasiilia). IUS SANQUINIS – põhimõte tähendab, et laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Kuidas kodakondsust saadakse? *Kodanikuks sünnitakse – kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Kui isik taotleb kodakondsust, peab ta läbima järgmised tingimused: *Tegema keeleeksami. *Tegema põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami. *Peab olema kehtiv ealmis- ja tööluba. *Peab olema elanud riigis vähemalt 5 aastat. *peab lubama olla lojaalne Eesti riigile. *Ise saab taodelda, kui oled vähemalt 15aastane. NATURALISATSIOON – mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. KODAKONDSUS – isiku ja riigi õiguslik seoas, mille kaudu on määratud pooltse vastastikused õigused ja kohustused. TOPELTKODAKONDSUS – seaduslik kuumine kahe või enama riigi kodakondsusesse. INTEGRATSIOON – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Poliitilised õigused kodanikel. *Õigus elule. *Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. *Õigus kaitsele julma , alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. *Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. (Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata)
Kodanikuühiskond(KÜ)– sotsiaalse elu valdkond , mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid , kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust. *Kodanikuühendused teevad koostööd volikoguseda ja suhtlevad erakondadega. Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat *osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel. *Avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Põhimõtted: *KÜ tasakaalustab erimeelsusi ja loob koalitsioone, sellega väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda. *KÜ kasvatab sallivust, koostöövõimet, omaalgatust. Kogemus, mida annab töö seltsides ja ühingutes tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. *Monipoolne KÜ-d tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõikust poliitika vastu.
Heaoluühiskond ja heaoluriik . Heaoluriigi mudelid. HEAOLUÜHISKOND – ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. HEAOLURIIK – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi mudelid: LIBERAALNE: *Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. *Riik pakub toestus ainult vaestele pensionieas inimestele. *Riigi ülesanneteks on kõrge tööhõive tagamine ning konkuretsi ja valikuvabaduste kindlustamine. *Heaolu eest vastutab igaüks ise. SOTSIAALDEMOKRAATLIK: *Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile. *Riik kehtestab kõrged maksud , et rahastada haridus - ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid sotsiaaltoetusteks. *Keskne heaolu eest vastutaja on riik. KONSERVATIIVNE : *Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. *Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos.
Pluralism ja polüarhia PLURALISM – mitmekesisus , paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA – kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
Erinevad sotsiaalsed grupid. Inimgruppide eristumise alused: *Varanduslikud – rikkad ja vaesed, pensionärid, üksikemad, suured pered jne. *Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel – äärelinn ja kesklinn , jõukad maakonnad ja vaesed maakonnad jne. *Rahvusvahelised – eestlased ja venelased , sakslased ja inglased jne. Ideoloogilised , sh usulised – parempoolsed ja vasakpoolsed , kristlased ja juudid, moslemid ja hindud jne.
Sotsiaalne sidusus – ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest sõltub ühiskonnas? *Kui suured erinevused on sissetulekutes ühiskonnas. *Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas.
Sotsiaalne tõrjutus – olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimu suhetes ega ressursside jagamises. Põhjused: *Töötus. * Erivajadus või kuulumine vähemusrühma. * Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused . Kuidas vältida? *Luua sotsiaalseid töökohti. *Korraldada ümberõpet ja täiendkoolitust. *Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike toetusprogrammide pakkumine äärealadele.
Sotsiaalne kaasatus – inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus – omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. Olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogiavõimalusi.
Sotsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas * Kehv integratsioonipoliitika. *Suur töötute hulk. *Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine.
Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse – vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism , konservatism , natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: * Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid , sotsialism, kommunism .
Ideoloogiad
LIBERALISM
KONSERVATISM
SOTSIAALDEM.
KOLMAS TEE
*Ülim väärtus – indiviidi vabadus.
*Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist.
*Heaolu tagamisel lähtutakse vabaduse, konkurentsi ja individualismis põhimõtetest.
*Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega.
*Inimesele peab jääma võimalus otsustada kuidas ta kulutab ima raha.
*Tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile.
*Pooldavad stabiilsuse ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme.
*Kollektiiv tähtsam kui üksikisik.
*Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist.
*Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.
* Kaitsevad rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve.
*Esmatähtis suguvõsa, seltside jms roll.
*Riigi abirahad neile, kel pole perekonna tuge.
*Riik peaks tegelema pigem inimese füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega.
*Keskseks väärtuseks võrdsus – võrdsed võimaluse kõigile.
*Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused.
*Majanduses pooldavad segamajandust.
*Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil.
*Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
*Riik peab pehmendama turukonkuretsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
*Heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma iniviidilt suuremat panustamist.
*Heaolu tuleb tagada avaliku, era- ja kolmanda sektoriga koostöös.
*Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
*Töö leidmine pole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
Riigivõimule ainuomased tunnused *Ainuõigus kehtestada makse. *Kehtestab seadusi. *Ainuõigus kasutada vägivalda. *Riigivõimu otsused on kohustuslikud. *Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. *Riigis on selge võimuasutuste hierarhia.
Riigivõimu komponendid *spetsiaalsed asutused ja institutsioonid. *Riigibürokraatia. *Kirjalikud õigusnormid.
Kuidas tagatakse inimeste allumine riigivõimule? *Kasutatakse sundi – inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. *Kasutatakse autoriteeti – inimesed ei kuuletu hirmust vaid veendumustest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.