Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitilised Ideoloogiad (0)

1 Hindamata
Punktid
POLIITILISED IDEOLOOGIAD
 
Parempoolsed ideoloogiad
Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia.
Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus . Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil.
Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut.
Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp . Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline, et inimesel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Nii ei vasta sotsiaalliberaalide ideaalile sugugi töötu, kel pole kohustust minna ei tööle ega tööturuametisse, kuid kel pole oma vabadusega ka midagi peale hakata. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika , mis toetaks igaühe arengut.
Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi – konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel.
Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ning võivad pooldada kaitsetollide ja – kvootide kehtestamist. Näiteks ei toetanud Suurbritannia konservatiivsed valitsused euro käibelevõttu ega Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat.
 
Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet .
 
Klassikalise sotsiaaldemokraatia , uusparempoolsuse ja kolmanda tee võrdlus
ideoloogia
Klassikaline
sotsiaaldemokraatia
neoliberalism ehk
uusparempoolsus
kolmas tee
(vasaktsenter)
sihtrühm
Orientatsioon töölisklassile
Orientatsioon ettevõtjatele
Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia
suhtumine majandusse
Klassikaline segamajandus
Rohkem turgu, vähem riiki
Uus segamajandus (MTÜ-d, avalike teenuste ostmine erasektorilt
suhtumine riiki
Riik domineerib kodanikuühiskonna üle
Minimaalriik
Uus aktiivse kodaniku-
osalusega demokraatlik riik
suhtumine rahvuslusse
Internatsionalism
Konservatiivne rahvuslus
Kosmopoliitne rahvuslus
suhtumine heaoluriiki
Tugev heaoluriik kõigile
Turvavõrk abivajajatele
Positiivne heaolu ehk sotsiaalsete investeeringutega riik
tuntumad esindajad
Olof Palme
Willy Brandt
Milton Friedman
Friedrich Hayek
Anthony Giddens
Tony Blair
kõrgaeg
1960ndad
1980ndad
Millenniumivahetus
 
Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri – Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Kristlik demokraatia on väga populaarne Saksamaal, kus sõjajärgsetel aastatel viidi ellu ka selle ideoloogia ühiskonnaideaal – sotsiaalne turumajandus (ühiskonnakord, mis ühendab endas vabaturumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi).
 
Vasakpoolsed ideoloogiad
Vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud  sotsiaaldemokraatia.
Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi suudab ühiskonna poolt pakutavad väljavaated realiseerida.
Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektorValitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad , et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui  vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini – ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid.
Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. 
 
Moodne vasak – ja parempoolsus
Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak – ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti.
Näiteks on nii vasak – kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaaliKodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused; demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil.
Teine oluline muutus puudutab  suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19nda sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ( konkurents , valikuvabadus , kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist.
Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teenaleiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era – ja kolmanda sektoriga.
 
Erinevused vasak – ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus . Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
 
 
 
Poliitilised Ideoloogiad #1 Poliitilised Ideoloogiad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Poliitilised ideoloogiad
13
pptx

Poliitilised ideoloogiad

Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus ­ võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.

Ühiskonnaõpetus
POLIITILISED IDEOLOOGIAD
2
doc

POLIITILISED IDEOLOOGIAD

POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus ­ indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk.

Ühiskonnaõpetus
ühiskonna sidusus
5
rtf

ühiskonna sidusus

spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (valitsus, kohus) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt- alla sõltuvusest. Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia.

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse konspekt
2
odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt

keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: spetisaalsed asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(seaduasandja,valitsus,kohus,korrakaitsejõud), inimesed kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia), kirjalikud õigusnormid mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuintitutsioonide ja rahva vahel. Ideoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia

Ühiskonnaõpetus
Parem ja vasakpoolsed ideoloogiad
1
docx

Parem ja vasakpoolsed ideoloogiad

Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi ­ konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond-demokraatia-erakonnad-rahva võim
3
doc

Ühiskond, demokraatia, erakonnad, rahva võim.

Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste suhtes Riigivõimu komponendid: *sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus.

Ühiskonnaõpetus
Valitsus-ideoloogiad ja demokraatia
3
doc

Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia

· kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ­ ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad: vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia.

Ühiskonnaõpetus
Võim ühiskonnas-poliitilised ideoloogiad-heaolu 2 5-2 7
4
docx

Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7

See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad:

Avalik haldus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun