Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia (1)

Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia
Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna.
Demokraatia jaguneb:

• Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise
  
• Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia)
  
• Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia – oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.
  

Eesti poliitiline maastik :
Vasakpoolsus :

• Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
  
• Sotsiaaldemokraatlik erakond
  

Vasaktsentrism :

• Keskerakond
  

Paremtsentrism:

• Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei
  

Parempoolsus :

• Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond
  

Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme.
Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused
Vasakpoolsed
Parempoolsed
Sotsiaalne võrdsus
Vabadus
Kõrged maksud
Madalad maksud
Ühiskonna kesksus
Individualism
Riigil on suur roll majanduses
Väike riigi roll
Riiklik regulatsioon
Konkurents ja turg
Astmeline tulumaks
Võrdeline tulumaks
Religioon
(Maru) rahvuslus
Riiki laastavad KILLUSTUNUD Vene erakondade tahtmised:

• kodankondsusseaduse leevendamine
  
• pooldavad suhteid Venemaaga
  

Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat :
Keskerakond

• peamiselt venekeelne
  
• pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused)
  
• vähe informeeritud
  
• peamiselt madala haridustasemega
  

Rahvaliit

• maarahvas
  

Ideoloogia – ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid
Hinnang hetkeolukorrale
Loob pildi ideaalsest ühiskonnast
Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas.
Parempoolsed ideoloogiad:
levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism , konservatism ja krislik demokraatia
Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist.
Vasakpoolsed ideoloogiad:
vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia .
Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor . Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
Moodne vasak- ja parempoolsus:
Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised(dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile( vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti.
Peamine erinevus Uusvasakpoolsuses on suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on kindlad, et elatustaseme peab määrama indiviid ehk isiklik pingutus. Vasakpoolsed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Ortotoksid – vanade traditsioonide jälgijad
Dogma – jäik tõekspidamine
Seadusandliku võimu ülesehitus:
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Ühe – ja kahekohalisus
Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.
Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda . Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega . Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud.
Kodade erinevused:

• komplekteerimise viis
  
• töövaldkondade jaotus
  

Komisjonid /komiteed on parlamendi tööorganid.
Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne.
Parlamendi erakondlik jaotus:

• Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse.
  
• Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus.
  
• Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad opositsiooni- ja koalitsioonierakondade saadikud. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on päris ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemise ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada.
  

Parlamendi ülesanded ja töökorraldus
Parlamendi teine nimetus – seadusandlik võim – viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles siis saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täismine muutub kohustuslikuks .
Parlamendijärelevalve
Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle.
Kuidas valitsust moodustatakse

• Peaminister - peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning poliitilised traditsioonid.