Ühiskond - poliitika, valimised, valimissüsteemid (1)

1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused )
Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
Jagunemine
Vasakpoolsed Parempoolsed
Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja
ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi
Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism
Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse
Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine ,
vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse
konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine
turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste
riigi sekkumist. Rikkaid omanduse ja mõõdukate maksma. Inimestele vahel.
ei karistata kõrgete maksude poolt. Kollektiiv tagatakse väärikas
maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase.
(Kristlik demokraatia) ( Sotsialism )
2. Demokraatia
Jagunemine - otsene-kohalikud omavalitsused, referendumid (rahvahääletlus), rahvakoosolekud ,osalus- e-riik, esindus - esindajate valimine (parlamenti), elitaar - võim on eliidi käes
Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim
Tingimused - üldine kirjaoskus , meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine
Tugisambad - rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö
Püsimise võrdlus diktaktuuriga
Demokraatia
Diktaktuur
Riigivõimu alus
Põhiseadus
Võimulolijate tahe, soov
Kõrgeim võim
Rahval
Diktaatoril
Võimuorganid
Parlament
D+ ainupartei
Võimule saamine
Vabad valimised
Haaratakse jõuga
Rahva õigus sõltub
Põhiseadusest, sellega kooskõlastatud seadustest
Diktaatori tujust / tahtmisest
3. Valimised
Ülesanded – tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse)
Põhimõtted – valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased
Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud , vanuselised
Mandaadid - isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel)
Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele
Künnised- häälte piirnorm , mis kehtib erakondadele, parlamenti saavad need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise (5%)

4. Valimissüsteemid
Valimissüsteem
Majoritaarne
Proportsionaalne
Ringkondade arv
Võrdne parlamendikohtadega
1-20
Mandaatide arv ringkonnas
1
Mitu
Mandaadi saamis tingimus
Kandidaat sai enim hääli
Kandidaat ületas kvoodi
Kandidaatide ülessaedmine
Personaalne
Erakonna valimisnimekirjas
Erakondadi parlamendis
2-3
5+
Väikepartei võimalus pääseda parlamenti
Väga väike
Arvestatav või hea olenevalt mandaatidest
Valimiskünnis
Puudub
Tavaliselt 2-3%
Näiteriigid
USA, SBR, Kanada
Soome, Rootsi, Eesti, Taani
5. Valimiskäitumine
Mõjutajad- klassikuuluvus, massimeedia, otsuse tegemise hetk, sõprade arvamus
Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine , valimisjaoskondades hääletamine

6. Erakonnad
Jagunemine – vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem( reform )
Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta
Eesti erakonnad, sümboolika
Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus , inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike
Reformierakond - orav- valmis hüpeteks, muutusteks, kollane- soe päike, uue aja algus, sinine- parempoolsus
IRL- rukkilill - kokkuhoidvus, inimeste hoolivus, 8 nurka- päikesemärk, ühtsus
Sotsid- punane roos- ilus, demokraatlik valitsus, kooskõla, roheline- kaldumine tsentri poole
Rahvaliit- päike+rukkilill- rahvuslikkus, sinine- parempoolsus,
Võrdlus survegruppidega
Erakond
Survegrupp
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutada poliitikat
Vahend eesmärgi teostuseks
Tulla võimule
Avaldada survet võimulolijaile
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi
Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
7. Erinevad poliitilised rühmitused
Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia)
Inglismaa kodusõda- parlament
Prantsusmaa revolutsioon - valitsus ( direktoorium )
Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma
Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond

8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a.
Peaminister- Andrus Ansip
Haridusminister- Jaak Aaviksoo
Jutsiitsminister- Kristjan Michal
Kaitseminister - Mart Laar
Keskkonnaminister- Keit Pentus
Kultuuriminister- Rein Lang
Majandusminister- Juhan Parts
Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder
Rahandusminister- Jürgen Ligi
Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler
Siseminister- Ken Marti Vaher
Sotsiaalminister - Hanno Pevkur
Välisminister- Urmas Paet

9. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
Ülesanded- esindavad rahva huve, mõjutavad poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid, hoiavad ühiskonnas pluralismi
Jagunemine – kategooriakaitse grupid (kaitsevad kindlat sotsiaalset gruppi, hästi välja kujunenud organisatsioon , huvitatud oma elu või äritehingute parandamisest), edendamisgrupp (liikmeskond võib kiiresti muuta, tekib kodanikualgatuse põhjal, nõrk sisemine hierarhia , tuhineb vabatahtlike tööle)

10.Kodakondsuse omandamise võimalused
Sünniga omistatav- kui üks vanematest on Eestist pärit, saab selle riigi kodakondsuse, kus sünnib (USA)
Naturalisatsiooni kaudu- tuleb sooritada eesti keele ja kodakondsuseksam , peab olema vähemalt 15 a vana, eestis elanud 8 aastat, neist 5 püsivalt, peab tundma põhiseadust

11. Poliitiline kultuur
Poliitline kultuur- kompleks teadmistest, väärtustest, käitumismallisest, mis on seotud võimuga
Iseloomulikud jooned- kujuneb pikka aega, omane kogu rahvale, väga jäik, püsib taastootmise korral, peab koosnema teadmistest ja oskustest, poliitilise võimu osalus
Mõjutajad- võimuvahetus riigis, IT areng, erinevad rahvastiku protsessid ( vananemine , rändamine)
Õppimine- sotsialiseerimine, tulemuseks kodakondsus, õpetajad on agendid