Turundusuuring.Referaat (3)

Q: Millega tuvastatakse vastuste täpsus Nt kas Teil on auto?

Vastus leiad õppematerjalist: Turundusuuring.Referaat

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Turunduse alused

3 HALB

Esitatud küsimused

Millega tuvastatakse vastuste täpsus Nt kas Teil on auto?

Turundusuuring
MAINORI KÕRGKOOL
Ettevõtluse instituut
Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid.
Referaat
Tallinn 2009

SISSEJUHATUS
Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid . Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve .
Näide P.Kotleri raamatust „Kotleri turundus .Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid”:
Hong -Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu. Ta saatis sinna ühe mehe tellimust tooma ning peale põgusat uurimist saatis mees talle sealt telegrammi: „Siin ei kanna inimesed jalatseid, siin ei ole turgu.” Jalatsivalmistajat see vastus aga ei veennud ning ta saatis sinna ka müügimehe. Müügimehelt tuli vastuseks :”Siin ei kanta jalatseid, siin on tohutult suur turupotentsiaal.”Kuid ka see vastus ei veennud jalatsivalmistajat täielikult ning ta otsustas saarele saata ka turundusspetsialisti, kes küsitles sealset hõimkonna pealikku ning paari pärismaalast. Temalt tuli järgnev vastus: „Siin ei kanna inimesed jalatseid, kuid nende jalad on kehvas seisus.Hõimkonna pealik oli jalatsitest vaimustuses ning arvas , et 70% tema rahvast ostaks neid jalatseid. Jalatsitel on siin kahtlemata turgu.” See vastus oli jalatsivalmistajale ammendav.
See näide selgitab, et turundus eeldab turustusvõimaluste hoolikat uurimist ning kindlal strateegial põhineva finantseelarve ettevalmistamist.
Kuidas aga turu- uuringuid koostatakse ning milliseid erinevaid turu-uuringute meetodeid üldse olemas on? Kes turu-uuringuid koostavad ning mida hakatakse peale turu-uuringu käigus kogutud andmetega? Järgnevatel lehekülgedel käsitlemegi põhjalikumalt turu-uuringu olemust, etappe ning info hankimise meetodeid.

TURUNDUSUURINGU OLEMUS
Turundusuuringu eesmärk on turundusliku teabekogumi analüüsi põhjal adekvaatsete järelduste tegemine. Põhjaliku uuringu tegemiseks on peamiselt 2 põhjust:

Saada kasumit kavandatud ja kontrollitud turundusvõimalustest ja

Vältida vigu (näiteks olukorras , kus turumahtu peetakse tegelikust suuremaks ).
Nt: DVSP Consulting OÜ, kes tegeleb ka turu-uuringute korraldamisega, arvates on turu-uuringu peamisteks ülesanneteks :

anda üldine hinnang turu kohta
anda turumahu hinnang nii ühikutes kui käibena
iseloomustada erinevaid turusegmente ja hinnata nende mahtu
tuua välja peamised turuosalised nii konkurentide kui ka klientide näol
anda üldine hinnang turul tegutsevate ettevõtete kasutatava tehnoloogia vm. olulise info kohta.

Turundusuuringu funktsiooniks on koguda, töödelda, analüüsida ja edastada objektiivset ja süstemaatilist infot firmat huvitava probleemi kohta. Uuringu tulemusel on turundusjuhil piisavalt otsustamiseks vajalikku ettevalmistatud informatsiooni.

TURUNDUSUURINGU TÜÜBID

Tõhususe kontrolluuring pakub tagasisidet toimimise kohta. Selle käigus saadakse vastus küsimusele kui hästi turundusprogramm töötab. See uuring peegeldab firma müügitulemusi, osutab raskustele ja võimalustele. Seda uuringutüüpi kasutatakse otsuse vajalikkuse väljaselgitamise etapis ja ka tegevussuuna elluviimise etapis.

Tutvumisuuring . Ann Vihalem on oma raamatus „ Marketing . Turg , toode ja tarbija” öelnud, et tutvumisuuring on turundusuurimus, mille ülesandeks on täpselt sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. Tutvumisuuringu eesmärkideks on:

sõnastada kontrolluuringuga leitud sümptomid probleemide ja võimalustena,
Täpsustada ebamäärased küsimused ja võimalused,
Mõista paremini olukorda mõjutavaid tegureid ja
Kindlaks määrata alternatiivsed tegevussuunad.

Otsustusuuring on uurimus, mille sihiks on abistada otsuse langetajat alternatiivsete tegevussuundade hindamisel. Seda tüüpi uuring annab info, mis hõlbustab õige talitusviisi valikut. Otsustusuuringu tulemusel saab vastuse küsimusele milline võimalus on parim ning firma võib näiteks kontrollida iga reklaamikampaania toimet, edastades eri sõnumeid kas väikesele tarbimisrühmale või hoopis teleprogrammis.

TURUNDUSUURINGU ETAPID
Turundusuuringu protsessi käsitletakse etappide kaupa. Nendeks etappideks on infovajaduste määratlemine, eesmärkide ja infovajaduse täpsustamine, teabeallikate piiritlemine, infokogumisviiside leidmine, väljavõtukogumi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste esitamine ning tõlgendamine.
Uuringu käigus tegutsevad juhid ja uurijad ühiselt. Juht teab paremini, mida tuleb teha, uurija aga seda, kuidas püstitatut saavutada. Uurijad kontrollivad vigu, mis võivad tekkida kõigil etappidel. Eristatakse statistilisi, väljavõtu- ja muid vigu. Juht on uurijast enam seotud 2 järgneva etapiga:

Infovajaduse määratlemine. See on etapp, milles infot vajava juhi osalemine on väga tähtis. Uurimuse teostaja aitab juhil defineerida probleemi,selgitada tausta , alternatiivseid tegevussuundi ja uuringu kasutamisvõimalusi. Edutute turu-uuringute põhjuseks on enamasti ebaõnnestumine just sellel etapil.
Näide: Üks pakendifirma viis oma meediumite kohta läbi uuringu, mille eesmärgiks oli reklaami tõhustamine, et parandada kahanevat turuosa. Uuring teostati väga korralikult, kuid sisult oli see kasutu.Tegelikult peitus probleem hoopiski selles, et tarbijad eelistasid kergemat pakendit. Hoolikama analüüsimise ja kaalutlemisega oleks tegeliku küsimuse võinud ära tunda juba alguses ning korraldada tulemusrikkama uuringu.

Eesmärkide ja infovajaduse täpsustamine.Et välja selgitada turu-uuringu otstarvet, tuleks eelkõige püstitada selleks eesmärgid. Üheks eesmärgiks võib olla näiteks kindlaks määrata, milline kolmest reklaamist annab suurima vastukaja tarbijate hulgas. Teiseks eesmärgiks võib olla tuvastada, millist uue pulbrijoogi võimalikest nimedest eelistavad tarbijad. Vajalik info hõlmab uuringu eesmärkide saavutamiseks nõutavaid spetsiaalseid andmeid, mida võib rühmitada osadeks ja mis hiljem lähevad uuringu aruandesse.
Näide A. Vihalemi raamatust „Marketing. Turg, toode ja tarbija”: Uurimistöö päikeseenergia turupotentsiaalist ühes teatud regioonis võiks sisaldada järgnevat infot:

Energia tavapärane tarbimine( nafta , gaas , süsi) inimese kohta,
Päikeseenergia turuosa,
Solaarsüsteemide maksumus,
Solaarsüsteemi omanike eelistused ja muude energiasüsteemide hindamine nende eelistuste põhjal; sama tavasüsteemi kasutajate kohta,
Energiaturu segmentide iseloomustus,
Turu loodetav suurus tulevatel aastatel.

Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija.

ANDMETE KOGUMISE MEETODID
Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine ( intervjuu ), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus .

Vaatlus.
Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses , sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus , kus vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja ei kuulu uuritavasse kogumisse. Vaatlused on kas avalikud või varjatud. Tegevuse jäädvustamiseks kasutatakse nii inimesi kui tehnilisi vahendeid. Vaatluse läbiviimiseks koostatakse kava, kus on kirjas vaatluskoht, vaadeldavad isikud, nähtused ja tegevused ning tulemuste fikseerimise viis ja analüüsimise meetod.
Näide: Toyota turu-uuringu teostajad seisid 1970. aastal kaubanduskeskuse parkimisplatsil ja vaatasid, kuidas inimesed panid oma oste auto pagasiruumi. Nähtu põhjal projekteeriti Toyota autodele suurem pagasiruum, et sellesse oleks kergem asju laadida .
Vaatlus on ka see, kui firma personal käib konkurendi kauplustes, jälgib ostjate tegevust ning alustab nendega igapäevavestlust. Personal võib nii küll palju õppida, kuid ainult vaatluse teel hangitav info ei pruugi olla piisavalt objektiivne ja süstemaatiline.

Teisesed andmed.
Kulukuse ja väärtuse poolest teisel kohal on teisesed andmed.Need on andmed, mis on algselt kogutud mingil teisel eesmärgil.Teisesed andmed võetakse kasutusele, et näha, kas probleemi saab osaliselt või tervenisti lahendada kogumata kalleid esmaseid andmeid. Sellist infot kasutatakse eelkõige tutvusuuringuteks, kuna nad ei pruugi täpselt sobida juhi konkreetse probleemi ja eesmärgiga. P. Kotleri raamatus „Kotleri turundus” on teisese info peamisteks allikateks öeldud:

firma dokumendid , mis aitavad näha turundusprogrammi põhisuundi, selle tugevaid ja nõrku külgi,
standardandmed, milleks on näiteks turuandmed paljude kategooriate kaupa,
riiklikud andmed,
valitsusorganite kogutud turundusega seotud andmed (rahvastikust, ehitusest, tööstusest, jae- ja hulgikaubandusest) ning
eraandmed, mida pakuvad eraorganisatsioonid (nt. ajakirjad , reklaamiagentuurid, uurimisasutused jt).

Esmased andmed .
Kulukuse ja väärtuse poolest kõrgeimal kohal on esmased andmed. Selliseid andmeid kogutakse juhul, kui vajalikku teavet pole või kui see on aegunud , ebatäpne, puudulik ja mitteusaldusväärne. P. Kotleri arvates on nende andmete uurimine ettevõttele kõige kulukam .Esmaseid andmeid kogutakse tavaliselt küsitlusuuringute abil, mille kaudu selgitatakse välja oma sihtgrupi tarbijate teadmisi, arusaamu, eeliseid ja rahulolu. Küsitlus teostatakse telefoni või posti teel. Küsitlusuuringute halvaks küljeks võib pidada seda, et enamasti on küsitlejate protsent väga madal, kuna paljud inimesed keelduvad küsitlustele vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud. Seetõttu ei anna uuring tihtipeale usaldusväärseid tulemusi.
TELEFONIKÜSITLUS. Telefoni teel tehtav küsitlus on suhteliselt odav ja kiire ning tagab küllaldase info mitmekülgsuse. Tavaliselt kuvatakse küsimused intervjueerija arvuti ekraanile ja küsimuste esitamise järel sisestatakse kohe vastused. Sellise küsitluse halvaks küljeks on aga asjaolu, et saadud andmete hulk on piiratum kui kirjaliku küsitluse, intervjuu ja rühmaarutelu puhul, sest info tuleb vaid telefoniomanikelt.
KIRJALIK KÜSITLUS. Kirjaliku küsitluse puhul lähetatakse tarbijale postiga ankeedid, mille nad täidetult tagastavad. Posti teel küsitlemine on eelnevaga võrreldes kõige nõrgem vorm.Selle meetodi eelis seisneb suures andmekoguses, mida on võimalik hankida suhteliselt väikeste kulutustega. Samuti on tagatud vastaja anonüümsus, mis kergendab tegelike arvamuste väljaütlemist. Negatiivsed jooned on aga näiteks protsessi paindumatus, küsitluslehtede mittetäielik täitmine ja soovitust väiksem tagasitulek, info saamise aeglus , ja valimi vähesed kontrollivõimalused. Kirjaliku ankeedi täitmiseks võib kuluda kuni 30 minutit.
INTERVJUU. Küsitleja esitab teatud hulga küsimusi , millele üksikisik vastab. Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu korraldamine võib osutuda suhteliselt kulukaks, kuna tihti soovib küsitletav saada vastamise eest tasu. Tasu eest küsitletakse nt arste, juriste, tehnilisi konsultante jne. Intervjuu käigus esitatavad küsimused on kas standardiseeritud või standardiseerimata. Standardiseeritud juhul on küsimuste sõnastus ja esitamise järjekord ette kirjutatud. Standardiseerimata küsitlus jätab intervjueerijale mõningase tegevusvabaduse, sest määratud on tavaliselt ainult teema. Intervjuu eelis võrreldes kirjaliku, posti teel tehtavaga seisneb selles, et vastaja ei jäta nii paljudele küsimustele vastamata ning samuti on küsitlejal võimalus seletada uuringu eesmärki ning saada vastuseid pikkadele küsimustele.Veel on intervjuu mitmekülgsem, selle teostamiseks kulub vähem aega ning kontakti saab võtta isiklikult. Intervjuu miinuseks on aga suhteliselt suured kulud, samuti võib esineda küsitleja vigu ja ebaõigeid vastuseid isiklikku laadi probleemidele. Suuline intervjuu ei tohiks aega võtta kauem kui 3-4 minutit.
RÜHMAARUTELU. Rühma kuulub 6-10 inimest, kes kutsutakse mõneks tunniks arutlema pädeva kõnepidaja juhatusel toote, teeninduse, organisatsiooni või muude turundust puudutavate küsimuste üle. Arutelu kohta tehakse märkmeid või lindistatakse see heli- või videokassetile. Tavaliselt makstakse arutelus osalejatele väikest tasu.

Eksperiment .
Katseline uurimus ehk eksperiment on Kotleri sõnul kõige teaduslikum uurimismeetod. Selle käigus valitakse sihtrühmad, keda siis omavahel võrreldakse. Sihtrühmi koheldakse erinevalt, seejärel kontrollitakse väliseid muutujaid ning vaadatakse, mil määral erinevad reaktsioonid eri olukordades . Kui välised mõjutajad on kontrolli all või kõrvaldatud, võib saadud tulemusi seostada erineva kohtlemisega. Eksperimendi eesmärgiks on välja selgitada põhjuse ja tagajärje seosed. Eksperimendi raames võidakse andmete fikseerimiseks kasutada ka vaatlust ja küsitlust.

KÜSITLUSE KORRALDAMISE ETAPID
Etappide kirjeldused on võetud A. Vihalemi raamatust ”Marketing. Turg, toode ja tarbija” .

Eesmärgi, ülesannete ja tööhüpoteesi püstitamine.
Esimese etapi käigus selgitatakse välja, milliseid andmeid on võimalik leida küsitluseta ja milliseid tuleb hankida küsitlusega. Ülesanded jaotatakse põhiülesanneteks ja abistavateks ülesanneteks. Näiteks kui eesmärgiks on teatud automargi müügiperspektiivi väljaselgitamine, siis põhiülesandeks on nõudmise arengu prognoosimine ja abistavaks ülesandeks on nõudmise mahtu ja struktuuri mõjutavate tegurite uurimine. Tööhüpotees on probleemi loogiliselt põhjendatud oletus , mis tugineb saadaolevatele andmetele ja mis aitab määrata üksikute küsimuste otstarbekust.programmküsimustega detailiseeritakse eelnevalt püstitatud küsitlusülesanded.

Küsitletavate ringi kindlakstegemine .
Selle etapi käigus otsustatakse, kes annab vajalikud andmed. Küsitlused võivad olla kas kõiksed või väljavõttelised. Kõikseid üldkogumi küsitlusi kasutatakse lühiajalise uuringu puhul kaubandusäris, teenindussalongis, kus küsitakse kõiki inimesi. Väljavõttelised küsitlused ehk väljavõtukogum on vastavast üldkogumist valitud elementide grupp, mis analüüsijale huvi pakub. Väljavõtukogumi eelised võrreldes üldkogumiga on aja sääst, kulude vähenemine ja infovõimalus. Väljavõtuküsitlused võivad olla kas ühekordsed- või paneelküsitlused. Rohkem kasutatakse paneelküsitlusi. Paneel on väljavõte üldkogumist ja see eraldatud inimeste hulk on pideva jälgimise all 4-5 aastat ning nad annavad teatud ajavahemike tagant uurimuse korraldajale suulist või kirjalikku infot. Paneele liigitatakse tarbijate-, spetsialistide-, kaubandusettevõtete- jm paneelideks.

Küsitlusaja määramine.
Aeg tuleb valida kooskõlas püstitatud eesmärkide ja ülesannetega. Küsitluse läbiviimise aeg võib olla fikseeritud tunni, päeva, kuu, kvartali või aastaga. Küsitlust on hea korraldada siis, kui müügile lastakse uued tooted või vanade modifikatsioonid. Kaubandusäris on küsitlus sobiv ajastada näiteks organiseeritava moedemonstratsiooni, näitusmüügi ja uudistoodangu mudelite tutvustamisega.

Ankeedi koostamine.
Ankeedis esitletud küsimused liigitatakse fakti-, teadmis- ja arvamusküsimusteks. Kõige rohkem kasutatakse arvamusküsimusi. Vormi seisukohalt jaotatakse küsimused kinnisteks ja lahtisteks. Kinnised küsimused on etteantud vastustega(nt. jah, ei, ei tea) või siis valikvastustega. Lahtistele küsimustele vastatakse oma sõnadega. Ankeedi koostamisel alustatakse sissejuhatavate küsimustega ning nendele järgnevad põhiküsimused, millega saavutatakse uuringu eesmärk. Mahukamates ankeetides kasutatakse tihti ka kontrollküsimusi, millega tuvastatakse vastuste täpsus. (Nt. kas Teil on auto?) Ühekordse küsitluse puhul pannakse ankeedi lõppu küsimused vastaja kohta (sugu, vanus, haridus , amet, tulu jms).

Küsitluse läbiviimine.
See etapp algab küsitluslehtede trükkimisega. Hoolikalt jälgitakse paljundamise kvaliteeti, kuna hea kvaliteedi puhul on tagastamisprotsent suurem. Järgnevalt tuleb küsitlejad välja õpetada ja neile seletada töö eesmärki, ülesandeid, küsitluslehe täitmise korda ja tegevuspiirkonda. Pärast küsitlust esitatakse küsitluslehed organisaatorile. Sellel etapil võivad esineda mittevastamisvead ja küsitlemisvead. Mittevastamisvigu on kahte tüüpi. Esimene neist ilmneb juhul, kui valitud inimest pole kodus, ning teine siis, kui valitud vastaja keeldub uuringus osalemisest. Küsitlusvead on näiteks vastaja mõjutamine kindla vastuse suunas, küsimuse vahelejätmine, küsimuse sõnastuse muutmine, saadud vastuse ebatäpne üleskirjutamine ja petmine ehk vastuse osaline või täielik võltsimine.

Küsitlusandmete töötlemine ja analüüsimine.
See etapp ei tohi venida väga pikaajaliseks, kuna faktiline andmestik võib vananeda. Tulemused töödeldakse arvutis. Kõigepealt andmed kontrollitakse ja redigeeritakse. Järgmisena muudetakse need arvutiga loetavaks, mis tähendab, et küsitluslehed rühmitatakse mingi tunnuse alusel (nt vastaja soo järgi) ning andmed töödeldakse arvutis vastavalt varem koostatud analüütilistele tabelitele ja seoseskeemidele. Kõige lõpuks sisestatakse andmed arvutisse ning analüüsitakse neid. Kogutud informatsiooni kokkuvõtmiseks kasutatakse statistilisi meetodeid. Analüüsi eesmärk on info andmine uuringu alguses defineeritud probleemi kohta.

Tulemuste esitamine.
Küsitluse korraldamise viimaseks etapiks on tulemuste esitamine. Analüüsitud informatsioon esitatakse aruandena turundusjuhile. Aruanne annab ülevaate küsitluse eesmärgist, ülesannetest, küsitluse viisist, küsitluse kontingendist ja vahetutest tulemustest. Aruanne koosneb tavaliselt sissejuhatusest, analüütilisest osast ja järeldustest. Otsustajat huvitab tavaliselt 2-3 leheküljeline järelduste osa ehk kokkuvõte. See annab uuringu tulemustest ja rakendamisvõimalustest kõige olulisema.
Eesti Reklaamiagentuuride Liidu (ERAL) sõnul sõltub turu-uuring avalikkuse usaldusest: usaldusest, et uuring viiakse läbi ausalt , objektiivselt, ilma vastaja jaoks ebameeldiva pealetükkivuseta või ebamugavusi tekitamata ning põhineb nende vabatahtliku koostöö soovile. Usaldust peaks toetama asjakohane kutsealane tegevusjuhis, mis käsitleb turundusuuringute läbiviimist.
Kristiina Värno Tartu Ülikoolist oma töös: „Turundusuuringute pakkumine ja kasutamine Eestis“ üleb, et enamikel Eesti uuringufirmadel on välja kujundatud oma kindlad pidev- ehk baasuuringud, millega kogutakse teavet teatud valdkonna näitajate kohta. Nendest andmebaasidest võivad erinevad kliendid osta neid huvitavaid andmeid. Samas on võimalik uuringufirmadest tellida eriuuringuid ehk ad hoc uuringuid. Samuti on võimalik lülitada tellijat huvitav küsimus omnibuss-uuringusse, mis viiakse läbi mitme tellija soovi korral. Kõige üldisemat informatsiooni toote ja majandussektorite kohta on võimalik saada Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatavatest andmetest, mis on kättesaadavad kõigile asjast huvitatutele.

KOKKUVÕTE
Turu-uuringuid koostavad peaaegu kõik ettevõtted.Kui ettevõte turu-uuringuid ei korralda, siis ta ei tea, millised on tema toodete tarbijad ning ta ei oska ennast seetõttu ka tarbijatele paremaks ning meeldivamaks muuta.
Turu-uuringute korraldamise viise on mitmeid erinevaid, mille seast uuringu korraldajad endale sobivaima valivad. Erinevad uuringute meetodid on erinevad ka kulukuse meetodi järgi ning sageli langetavadki organisaatorid otsuse, millist meedotit kasutada, just kulukuse järgi. Siin kehtib aga see reegel, et mida kallimaid andmeid hankida, seda täpsemad ja kasulikumad nad on ning sageli peavad uurimuse korraldajad veel peale odavate andmete kogumise ka kallimaid andmeid hankima.
Turu-uuringu korraldamine peab olema hästi plaanitud ning juhul kui uuringus läheb vaja küsitlejaid, siis peavad nemad olema korralikult välja koolitatud, et uuringu andmed oleksid täpsed ja usaldusväärsed. Muidugi 100% täpsed ei saa ühedki andmed olla, kuna alati jääb võimalus, et vastaja ei ole oma vastustes aus või jätab mõne küsimuse vahele või siis teevad lausa küsitlejad pettust, ehk võltsivad vastuseid, st. kirjutavad vastused ise, et jääks mulje, nagu oleks seda teinud väljavalitud isik.
Tavaliselt ei võeta uuringusse kogu valitud piirkonna elanikkonda, vaid valitakse nende seast välja teatud hulk inimesi, kes hakkavad küsimustele vastama. Ei ole ju mõtet uurida autotarvete kasutamise kohta inimestelt, kellel pole autot või isegi mitte juhilube. Seepärast korraldataksegi seda laadi uuring ainult autoomanikele. Selleks korraldatakse aga väike eeluuring saamaks teada, kellel on auto ja kellel mitte.
Tihti koostatakse turu-uuringuid juba üldse enne ettevõtte tegutsemise alustamist, et välja selgitada, kas plaanitud toodetele on turgu ja kui palju. Vahel selgubki just uuringutest, et inimesed ei olegi taolisest tootest huvitatud, mida pakkuma sooviti hakata ning seetõttu jääb ka ettevõte rajamata. Samuti saab uuringute abil teavet valimi kohta ning ettevõttel on kergem leida tarbijate sihtgrupp, kellele tooteid pakkuma hakatakse.
Kasutatud kirjandus

Kotler P.,2007a. Kotleri turundus. Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn: Pegasus
Vihalem A.,1997a. Marketing. Turg, toode ja tarbija.tallinn: Külim
Eesti reklaamiagentuuride liidu koduleht : http://www.eral.ee/page.php?nid=19&pid=13&rid=1
TÜ Pärnu kolledz koduleht:
http://pc.parnu.ee/evmk/2004/artikkel_23.pdf
DVSP Consulting OÜ koduleht:
http://www.dvsp.ee/turu-uuring.html
Wiki.zzz.ee:
http://wiki.zzz.ee/index.php/Turundusuuring

Koostamise kuupäev:
13

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 190 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

190 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenake88 Õppematerjali autor

Sisukord puudu aga põhiline olemas.

turundus turundusuuring turu-uuring

Kasutatud allikad

https://www.dvsp.ee/turu-uuring.html

Sarnased õppematerjalid

pdf

Turundusuuringud

Tehnilised vahendid raportite vormidest analüüsitarkvarani hõlbustavad ja kiirendavad info kogumist, analüüsi ja kasutamist. Vastutus info kogumise eest! Turundusinfo allikad jagunevad: - firmasisene info – kliendiandmebaasid, müügi-ja kasumiaruanded, info tootmisvõimuste kohta - turuluure – ajakirjanduses ja Internetis avaldatud teave, vahendajatelt saadav info konkurentide tegevuse kohta, klientidelt müügikontaktide käigus saadav tagasiside,… - turundusuuring – tarbijate sissetulekute ja kulutuste uuringud, tarbijate ootuste uuringud, uuringud selle kohta, mida tarbijad arvavad konkreetsetest turul pakutavatest toodetest, mida nad peavad nende eelisteks ja puudusteks. 1.2 Turundusuuring (Marketing research) – ettevõtte turundusotsuste tegemiseks vajalike andmete kogumine, talletamine ja analüüs. Turundusuuringu ülesandeks on koguda, töödelda, analüüsida ja edastada objektiivset infot firmat huvitava probleemi kohta.

Turundus

doc

Turu-uuringud

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on oluline, et firmas oleks võima

Ettevõtlus

doc

Turunduse eksam

1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2

Turundus

doc

Turunduseuuringute läbiviimise käik ja tulemuste kasutamine

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Ärijuhtimine EXT-E Eesnimi Perekonnanimi TURUNDUSUURINGUTE LÄBIVIIMISE KÄIK JA TULEMUSTE KASUTAMINE Turunduse Alused Õppejõud: Zanna Aronstam Majanduse ja turunduse õppesuuna juht; lektor ;EABA au-doktor Tallinn 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TURUNDUSUURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID 4 1.1. Probleemi defineerimine 4 1.2. Situatsioonianalüüs 4 1.3. Eriuurimus 5 1.4. Andmetöötlus ja analüü

Turunduse alused

doc

ETTEVÕTLUS - JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS JA PÕHIMÕTTED

Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse). Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab. Uuringud vivad olla kas unikaalsed, kus kogu info kuulub tellijale ning on konfidentsiaalne või mitmekliendilised, kus kellelgi pole ainuigust andmetele. 8 9 4. UURINGUTE LÄBIVIIMINE Uuringule eelneb alati selle kavandamine. Uurimiseesmärkide sõnastamine, millele

Ettevõtlus

odt

Turunduse kordamisküsimused

keskkonna poolt ettevõttele, millega ettevõte peab arvestama. (õpik lk 63) 4.Mis on ettevõttesisese turunduskeskkonna probleemideks ja kuidas neid ületada? ????Ettevõtte allüksuste ja turundusosakonna vahel võivad tekkida lahkhelid. ( Nt. Ostuosakonna ja turundajate vahel: Ostuosakonna huvides on võimalikult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. Turundus sooviks rohkem ebastandardseid lahendusi, et tooteid diferentseerida. Tänu suhteturunduse arenemisele ja just-in-time süsteemide juurutamisele on koostöö oluliselt paranenud) (õpik lk 64-65) 5.Milles avaldub “sisemine turundus”? Sisemine turundus on tervikliku turunduse üks tähtis komponent, mille aluseks on põhimõte „müü oma toode kõigepealt maha oma töötajatele ja küll nemad siis aitavad seda ka kliendile müüa“. Sisemise turunduse eesmärgiks

Turundus

doc

Müük ja marketing- turgude analüüs

...........................10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Termin ,,marketing" tuleneb inglise keelsest sõnast ,,market" (turg) ja tähendab turualast tegevust, tööd turuga. Marketingi eestikeelseks sünonüümiks on turundus. Turundus kujutab endast teadmiste süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid. Arvatakse, et turundust praktiseeriti juba 17. sajandil Jaapanis, kus Tokyos avati esimene univerasaalkauplus. Kuid mis abi on müümisel turundusest ja kuidas see aitab kliente leida? Turundustegevuse tähtsus on suur ja vajalik. Müük ja turundus on on omavahel tihedalt seotud, sest tänapäeva turumajanduses on peaaegu võimatu müüa kaupa ilma korraliku turu uuringuta ega turundusplaanita.

Turundus

docx

Hinnakujunduse võimalused turunduses

Turu-uuringuid teevad firmad peamiselt ise nii sise- kui välisturu kohta. Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, s.t. tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse). Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab. (Turu-uuringud) Turu-uuringu korraldamise peamiseks ülesandeks on ettevõtte toodangu või teenuste turustusvõimaluste määratlemine konkreetsel turul. Uuringu korraldamine on vajalik selleks, et hinnata turu suurust, määratleda selle muutumise dünaamika ja läbi saadud tulemuste hinnata organisatsiooni võimalusi konkreetsel turul või turusegmendis edukaks tegutsemiseks

Turunduse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (3)

helenake88: Referaat turundusuuringust räägibki turundusuuringust inimesed!

See ei ole mingi ettevõtte kohta koostatud turundusuuring vaid referaat tähendabki seda, et saad sellest teada misasi on üldse turundusuuring.

Sisukord puudub, kuid selle saab sinna paari minutiga lisada. Copy paste sellest niikuinii tehe pole mõtet niiet milelks sul seda sisukorda ikka vaja on.

11:44 01-03-2011

O. T.: Turundusuuring millest?

Sellist materjali ei saa ju niisama hakata alla laadimagi, kui ei tea millega tegu. Kas mingit konkreetsemat kirjeldust ei anna välja mõelda, kui et sisukord puudub, aga põhiline olemas?

Millest see põhiline siis ka jutustab?

15:55 17-03-2010