Lapsendamine (0)

LAPSENDAMINE
●
Eksamitöö lastekaiste ainest                      
 
 
● Koostajad: *******
2013
1
Mõisted
Asendushooldus  – lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on 
perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine.
Lapsendamine – õiguslik toiming, mille järgi tekivad  lapsendaja  ja lapsendatu vahel vanema ja lapse 
vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega.
Peresisene lapsendamine – üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse.
Lapsendamissaladus -  lapsendamise  kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, 
sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse 
lapsendanud või vanem või  eestkostja  on andnud lapse lapsendada.
2
Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta
Korraldab:                        Maavalitsus
Otsustab:                          Kohus
Lapse esindaja:                Lapsendaja
Toetus riigilt:                    Ühekordne toetus 
320 eurot, 70  päeva kuni 10- aastase lapsega + 
muud  peretoetused
Teostab  järelevalvet:        Puudub
3
 Kes saab last lapsendada?
q
 Lapsendajat  valides  arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid 
lapsendatavaga, varalist  seisundit  ja võimet täita 
lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi (PKS § 147) 
q  Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata 
teovõimega isik. Kohus võib erandina  lubada lapsendada ka 
vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa 
lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus (PKS § 
150)
q  Sama last saavad lapsendada abielus olevad isikud. Lapse 
võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui teine abikaasa on 
piiratud teovõimega ega saa seetõttu lapsendada(PKS§ 148 
lg2)
q   Vallaline  isik võib lapse lapsendada ainult üksinda (PKS 
§148 lg1)
4
  Missugust  last saab lapsendada?
q
 ainult alaealist (PKS § 147 lg 4)
q
 kelle vanem(ad) on surnud
q
 kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku 
lapse lapsendamiseks (PKS § 152 lg 1 ja § 153)
Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui (PKS § 152 lg 5):
q
 ta on kestvalt võimetu avaldust  esitama
q
 kui tema asukoht on kestvalt teadmata
q
 kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus PKS § 
135 alusel täielikult ära võetud
5
 Lapsendaja sobivuse hindamine
Maavalitsus on kohustatud lapsendamise lubatavuse kindlakstegemiseks 
muuhulgas (Sotsiaalministri määrus 01.07.2010 nr 42 RT I 2010, 35, 210):
1)
 viima läbi pereuuringu lapsendada sooviva  isikuga
2)
 tutvuma lapsendada sooviva isiku elamistingimustega.
Pereuuringu käigus selgitatakse välja:
suhted vanemate, õdede,  vendade  ja nende lastega lapsepõlves ja lapsendamise 
ettevalmistamise ajal;
 lapsepõlve  kasvukeskkond  ja praegune elukeskkond;
  haridus ; töö; majanduslik olukord;
 tervislik seisund; huvid ja vaba aja  harrastused ;
6
 Lapsendaja sobivuse hindamine
 suhtlusringkonna kirjeldus;
 usulised veendumused;
 hoiakud ja väärtused;
 suhted isikutega, kellega koos elatakse;
 lapsendamise põhjus;
 sugulaste ja teiste lähedaste isikute suhtumine planeeritud lapsendamisse;
 teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused vanemaks  olemise suhtes.
Pereuuringusse lisatakse uuringu läbiviija hinnang lapsendada 
soovivate isikute suutlikkuse kohta lapsega toime tulla.
7
 Lapsendamise protsess
v Lapsendamise protsess algab tavaliselt 
maavalitsuse lastekaitsetöötaja helistamisega 
lapsendajatele.
v Maavalitsus peab andma perele infot lapse 
elukäigu,
terviseseisundi  ja iseloomu kohta.
v Kui pere otsustab lapsendamisega jätkata, järgneb 
kohtumine  lapsega. 
v Esimese kohtumise korraldab maavalitsuse 
lastekaitsetöötaja, kes teeb koostööd asenduskoduga.
8
 Lapsendamise protsess
1.  Esimesed  kohtumised  lapsega:
Kohtumise juures peab viibima maavalitsuse lastekaitsetöötaja.
Pere ja lapse kohtumisel asenduskodus on võimalikud erinevad 
variandid:
v.  pere (lapse jaoks onu ja tädi) jälgib last tegevuses koos teiste 
lastega
v.  pere kohtub lapsega eraldi ruumis, kus mängib ja vestleb 
temaga.
Esimesed 2-3  kohtumist  toimuvad asenduskodus. Kui pere ja
asenduskodu peavad vajalikuks enne lõpliku otsuse tegemist laps
paariks päevaks koju viia, võib seda teha lapse elukohajärgse
kohaliku omavalitsuse loaga.
9
 Lapsendamise protsess
2. Avalduse esitamine kohtule:
Maavalitsus  kogub  koostöös lapsendajate ja kohaliku
omavalitsusega vajalikud  dokumendid  ja esitab need koos
lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse
seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule
Lapsendatava elukoha järgi.  Maavanem  esitab kohtule
andmed  avaldaja  tervise,  varalise  seisundi ja  eluaseme  kohta
ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last
kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal  pidama  
(TsMS§ 567 lg 2).
10
 Lapsendamise protsess
3.
 Lapse ees- ja perekonnanime  ning isikukoodi muutmine:
v.  Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue  eesnime  ja 
lapsendaja(te) perekonnanime (NS § 13 lg 1).
v.  lapsendaja võib muuta lapse isikukoodi 4 viimast numbrit
Eesnime ei pea täielikult  muutma . Kui laps on oma nimega
harjunud, raskendab hilisemat isiku tuvastamist teise nime
lisamine eesnimele, liitnimest sidekriipsu ärajätmine või
selle lisamine.
11
 Lapsendamise protsess
4.
 Lapsendamise  kohtuistung :
v. Kohus teavitab osapooli  kohtuistungi  toimumise ajast.
v. Enamasti toimub lapsendamise kohtuistung mõne nädala
kuni kuu jooksul alates kohtule avalduse esitamise päevast.
v. Kui istungi ootamise aeg venib  pikemaks võib lapse anda
peresse hoolduspere lepingu alusel, mille sõlmib perega  lapse
elukohajärgne kohalik omavalitsus maavalitsuse vahendusel. 
v.  Lapsendamise kohtuistung on  kinnine .
v. Istungil osalevad kohtunik, istungisekretär, lapsendajad, vajadusel laps ja 
maavanema esindajana maavalitsuse lastekaitsetöötaja. 
12
 Lapsendamise protsess
5.
 Lapse  lahkumine  asenduskodust :
v.  Pere ja asenduskodu personal arutavad lapse asenduskodust  lahkumist  ja 
korraldavad selle. Pere saab lapse asenduskodust lahkumisel kaasa tema pildid, 
joonistused jm lapsele olulised esemed, samuti teabe lapse vaktsineerimiste 
kohta. 
v. Asenduskodu juhataja annab perele kontaktid, kellega asenduskodust vajadusel 
edaspidi suhelda (juhataja või lapse usalduskasvataja). Teada on vaja ka lapse 
perearsti  kontaktandmeid.
13
 Lapsendamise protsess
6.
 Vastsündinu lapsendamine: 
v.  Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist alates 
lapse sünnist.
v.  Enne eelevat ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada.
Vastsündinu abistamiseks on kaks võimalust:
v. Lapsendajad kohtuvad lapsega sünnitusmajas ja võtavad ta enda juurde 
hooldamisele kuni lapsendamise otsustamiseni kohtus
v.   Beebi  läheb turvakodusse ja lapsendajad võivad teda seal külastada. Laps saab koju 
pärast lapsendamismääruse jõustumist.
14
 
 Pärast lapsendamist
1.
 Lapsendamisjärgsed toimingud: 
a)
Kohtumäärus
b)
Lapse  isikukood
c)
Lapse sünnitõend 
d)
Lapse  perearst
e)
Lapsendamishüvitis
f)
Toetused
g)
Lasteaed ja kool
h)
Kodakondsus
15
 
 Pärast lapsendamist
a)
 Kohtumäärus:
•)
 Lapsendaja saab määruse kohtu kantseleist kätte mõne päeva jooksul. 
Kohtumäärus jõustub kättesaamise hetkest.
•)
 Rahvastikuregistris avatakse lapsele n-ö uus lehekülg lapsendajate 
kohtuavalduses märgitud  andmetega .
b)
 Lapse isikukood:
•)
Lapsendaja võib muuta lapse isikukoodi 4 viimast numbrit. Isikukoodi muutmisel 
on piirkonniti erinev praktika: avaldus kohtule; kirjalik avaldus lapse sünnijärgse 
maavalitsuse poole.
16
 
 Pärast lapsendamist
c)
Lapse sünnitõend: 
•) väljastatakse lapsendajate elukohajärgse maavalitsuse 
rahvastikutoimingute talitusest.
d) Lapse perearst:
•) Pöörduma oma perearsti poole või leidma uus sobiv      
perearst lapse kandmiseks perearsti nimistusse.
e) Lapsendamishüvitis:
•) Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada 
lapsendamislehe alusel (perearst kirjutab kohtumääruse alusel) 
70 päeva eest hüvitist.
17
 
 Pärast lapsendamist
f)
 Toetused:
•)
Sotsiaalkindlustusamet (pensioniametid) määravad kohtumääruse alusel 
peretoetused, lapsendamistoetuse ja vanemahüvitise (alla 1,5-aastase lapse 
lapsendamisel): isiklikult kohale minnes või interneti teel; pensioniamet ei tohi 
nõuda lapsendamise määrust ega selle koopiat toimikusse.
•)
 Kohalik omavalitsus võib maksta sünnitoetust.
g)
 Lasteaed ja kool:
•)
 Lasteaiakoha saamiseks või kooli vastuvõtmiseks tuleb teha avaldus lapse 
nimekirja panemiseks.
•)
Lasteaia ja kooli valik on lapsevanemale vaba. 
18
 
 Pärast lapsendamist
h)
  Kodakondsus :
•)
 Kui laps ei ole ühegi riigi kodanik, loetakse ta Eesti kodanikust lapsevanema 
taotluse puhul Eesti kodanikuks ja väljastatakse talle isikut tõendav dokument.
•)
 Kui laps on mõne muu riigi kodanik, loetakse ta Eesti kodakondsuse 
omandanuks ja väljastatakse isikut tõendav dokument siis, kui ta on vabastatud 
teise riigi kodakondsusest. Seda tuleb teha enne lapsendamist.
•)
 Kodakondsuse küsimuse lahendamiseks tuleks pöörduda lapsendajale sobiva 
Politsei- ja Piirivalveameti politseiprefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo 
poole.
19
 
 Pärast lapsendamist
2.
 Lapse saabumine perre:
•.
 Head ja turvalised suhted loovad soodsa pinnase kiindumuse tekkeks vanemate 
ja lapse vahel.
3.
 Lapsendamissaladus:
•.
Tihti aetakse lapsendamissaladusest rääkides  segamini  kaks aspekti: 
lapsendamisest rääkimine lapsele ja lapsendajapere lähedastele; 
lapsendamissaladuse hoidmine ametnike, asenduskodutöötajate ja teiste isikute 
poolt, kes puutuvad lapsendajaga kogu protsessi jooksul kokku.
•.
Bioloogilisel vanemal ei ole pärast lapsendamist õigust lapse kohta teavet saada.
•. Eesmärk on eraelu kaitse, vältida soovimatut sekkumist ning 
diskrimineerimist päritolu või millegi muu põhjal.
20
 
 Pärast lapsendamist
4.
 Lapsele lapsendamisest rääkimine:
•.
 Rääkida tuleks nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ehk tähtsamgi 
sellest, kuidas, millal ja milliste sõnadega lapsele asja selgitada, on lasta tal tunda 
armastust, hoolimist, kodu turvalisust. See annab kindlustunde ja aitab rohkem 
kui mistahes sõnad.
5.
 Lapsendamise kehtetuks tunnistamine:
•.
 Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma 
lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta.
21
 
 Pärast lapsendamist
6.
 Lapsendatu  bioloogiliste  sugulaste otsimine:
•.
 Täisealisel või alaealisel lapsendatul on lapsendaja nõusolekul õigus saada 
maavalitsuselt teavet lapsendamise fakti kohta (PKS § 164 lg 6).
•.
Lapsendatul õigus lapsendaja nõusolekul saada maavalitsusest teavet oma 
bioloogiliste vanemate,  vanavanemate  ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud 
isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe 
edastamiseks ei anta, peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta 
sellisel määral ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, 
vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud 
(PKS § 164 lg 7).
22
 
 Peresisene lapsendamine
►  Peresiseseks lapsendamiseks nimetatakse abikaasa lapse lapsendamist.
►  Sageli suhtutakse sellesse kui perekonnanime muutmisse, kuid ka peresisesel 
lapsendamisel on pöördumatud õiguslikud tagajärjed ning lapsendamisega 
muudetakse lapse identiteeti.
►  Peresisene lapsendamine on enam õigustatud nn vallaslaste puhul ning sel juhul 
paraneb  lapsendamisega lapse sotsiaalne staatus. Lapse perekonnanime saab 
muuta maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses last lapsendamata.
23
 
 Peresisene lapsendamine
Millist last saab peresiseselt lapsendada:
§  isa kanne sünniaktis (rahvastikuregistris) puudub, tegu on nn vallaslapsega, kelle 
vanem on surnud;
§  vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks;
§  vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama;
§  vanema asukoht on kestvalt teadmata;
§  vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus käesoleva seaduse § 135 alusel täielikult 
ära võetud.
24
 
 Rahvusvaheline lapsendamine
q
  Eesti on lapsi loovutav riik, aastas lahkub  siit 20-30 last. Meie eripära on see, et 
siit lapsendatakse raskete terviseprobleemidega või puberteediikka jõudnud lapsi, 
samuti suuri õdede-vendade kooslusi. Kuna Eesti on ühinenud eelnimetatud 
lapsendamise konventsiooniga, teeme rahvusvahelisi reegleid järgivat koostööd 
kolme riigi (Soome, Rootsi, USA) organisatsioonidega, kes on oma riigis 
tunnustatud kui Eestist lapsendamise vahendajad.
25
 
  PRIDE  koolitus
q
   Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusprogramm, mille alusel  hooldus - ja 
kasuperesid koolitatakse, on PRIDE. 
q
 PRIDE eelkoolitusel käsitletavad teemad:
•
 ühinemine PRIDE-programmiga
•
 meeskonnatöö  pereliikmete  staatuse saavutamiseks
•
 arenguvajaduste rahuldamine – kiindumus 
•
 arenguvajaduste rahuldamine – kaotus
•
 perekondlike suhete tugevdamine
•
 arenguvajaduste rahuldamine – distsipiin 
•
 peresuhete jätkamine
•
 muudatuste  planeerimine
•
 hooldusperena toimimine
26
 
 KASUTATUD ALLIKAD
q
 Oma Pere
http://www.omapere.ee/handbook/index.php  03.05.2013
q
 Perekonnaseadus  https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603?leiaKehtiv 
03.05.2013
27
TÄNAME 
KUULAMAST !
28

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta
• Kes saab last lapsendada?
• Missugust last saab lapsendada?
• Lapsendaja sobivuse hindamine
• Slide 7
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Lapsendamise protsess
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Pärast lapsendamist
• Peresisene lapsendamine
• Peresisene lapsendamine
• Rahvusvaheline lapsendamine
• PRIDE koolitus
• KASUTATUD ALLIKAD
• Slide 28