MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmat...
vabatahtlikult täies ulatuses. 26. eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung Eelmenetluse ülesanne on asja ettevalmistamine kohulikuks arutamiseks. Eelmenetluse käigus selgitab kohus välja: Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha; Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus); Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida; Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega). Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung. § 398. Eelistung Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus
Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 6) õigusemõistmise huvides; esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa ärakuulamiseks. võtta. (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses,
Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 6) õigusemõistmise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 ärakuulamiseks. lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa (4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures võtta. protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses,
ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole, kes raha kasiinos maha mängis. K ei tagastanud laenu tähtajaks ja H esitas hagi kohtusse. Määratle protsessiosalised. H hageja, K kostja, O ja S puhul puudub õigussuhe. 88. H esitas hagi kohtusse abikaasa K vastu elatise nõudmiseks kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. K-lt oli varem kohtuotsusega välja mõistetud elatis ühe lapse ülalpidamiseks endise abikaasa kasuks. Määratle protsessiosalised. H on hageja (tegelikult laste, st hageja seaduslik esindaja); K on kostja; endine abikaasa on iseseisva nõudeta kolmas isik? ilmselt mitte, liiga kauge huvi; rangelt võttes lapsed on
R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus
asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluses selgitab kohus välja: · hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused; tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada; · kas asja lahendamine kokkuleppega või muul viisil on eelmenetluses võimalik; · kes on protsessiosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda; · kas pooled soovivad, et asja arutataks kollegiaalselt. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele ning vajadusel kohustanud hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused, saadab kohus kostjale hagiavalduse ja nõuab kostja kirjalikke vastuväiteid. Kostja kirjaliku vastuse ja sellele lisatud tõendite ärakirjad saadab kohus hagejale. Kostja peab arvesse võtma,
lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Seda kohustust väljendavad otseselt HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 esimene lause. Vajadusel peab kohus nõudma protsessiosaliselt oluliste asjaolude väljatoomist ja tõendite esitamist. HKMS § 16 lg 2 teises ja kolmandas lauses väljendatud võimalused koguda uusi tõendeid ja kutsuda tunnistajaid, kujutavad endast kohtu kohustust tagada omalt poolt asjaolude väljaselgitamine, kui protsessiosalised ei ole täitnud oma kohustust tõendid esitada. Kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul."; Halduskohtu volitused: 1. tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha
vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus 71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus Menetluse keskseks eesmärgiks on õiglase lahendi saavutamine. Selleks kohtuid ülal
Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja. 27. Kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Asja arutamine kohtuistungil on suuline ja vahetu see tähendab, et protsessiosalised annavad oma ütlused kohtus suuliselt ning kohtuistungil kohus uurib tõendeid ja kuulab tunnistajaid. Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada ka kinniseks. Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja
õigussuhet. Kuid õige ei ole ka teistkordselt samas vaidluses kohaldada AÕS § 84 lg 2 alusel vindikatsiooni. Apellatsioonikohus ei ole viidanud 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatud asjaolule, mis AÕS § 35 lg 2 kohaselt kinnitaks kostja valduse pahausksust. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 242 lg 2, mis keelab vaidlustada asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kostja ei saanud olla pahauskne valdaja. Detsembris 1992. aastal koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et võlgniku vastutavale hoiule anti võlgniku varana 10 100 kg PF lakki. Arestitud vallasvara hoidmist reguleerib täitemenetluse seadustik. Hoidja vastutus sätestatakse TMS §-s 54 lg 3. Kostja ei keeldunud hoiule antud vara hagejale täitemenetluses üle andmast. Hageja keeldus 10. juunil 1996. a vara vastu võtmast ja nõudis tehnilistele tingimustele
seostes materiaalõiguse harudega - tsiviilõigusega ning haldus(vastutuse)õigusega. Õigusharude süsteemi võiks nii üles ehitada, et kriminaalõigus ja kriminaalprotsess kuuluvad ühte alajaotusse ning tsiviilõigus ja tsiviilprotsess, aga samuti haldusõigus ja -protsess vastavalt teise ja kolmandasse alajaotusse. See ei oleks aga õiguse süsteemi sisemise loogilise struktuuriga kooskõlas - osundatud protsesside ettevalmistamine, protsessiosalised (tsiviilõiguses: pooled) ja protsessi kord on suurel määral erinevad. Piisab vist näitest, et konstitutsioonilise järelevalve menetluses ei ole üldse protsessi pooli - selles on põhiküsimus õigusakti vastavuses põhiseadusele (juriidilise fakti spetsiifiline tuvastusmenetlus). Kriminaalmenetluse (-protsessiõigus) haarab endasse neid norme, mis reguleerivad kuritegude avastamist, kõigi vastavate asjaolude väljaselgitamist ja vastavate korralduste
aprillil 1940. a. Tallinnas Lääne tee 3 (end. Lääne tee linnavaraameti esindajat ei kutsutud ja teda seal ka ei olnud, siis ta ei saanud asja kohta midagi 244) asuva krundi ja elamu omandiõiguse. Avalduse sellise fakti tuvastamiseks esitas Helle Porgand, ütelda. Kohus rikkus kohtulike tõendite vahetu uurimise printsiipi, mis tähendab seda, et kellele Loviise Seppel oli vanatädi. protsessiosalised kuulatakse ära vahetult kohtuistungil ja ei kuskil mujal. Toimikus ei ole esindaja volitusi tõendavat dokumenti ega ole teada, kes oli pr. Reidi. Kohtul polnud võimalik kontrollida Kohtuvigade parandamise avalduses palus Tallinna Linnavaraamet linnakohtu otsuse tühistada, kuna esindaja isikusamasust ega volitusi.
annaabi.ee 
