4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8
muudatused organisatsiooni institutsionaalses struktuuris ja otsu protsessides. Lisaks tõhustab Amsterdami leping riikide koostööd keskkonnapoliitika alal ning pöörab rohkem tähelepanu rahvatervise edendamisele ja tarbijakaitsele. 3 Millised olulised muudatused tehti Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingus? 1) Kolmandast sambast viiakse esimesse sambasse õigusalane koostöö tsiviilasjades, k.a. viisa, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumist puudutav poliitika, mille tulemusena jäetakse kolmandasse sambasse politseikoostöö ja õigusalane kööstöö kriminaalasjades. 2) Luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. 3) Schengeni acquis viiakse Euroopa Liidu õiguse alla. 4) Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlust laiendatakse tunduvalt. 5) Euroopa Parlamendi liikmete maksimaalseks arvuks
1 http://www.slideshare.net/MarieKrumm/ateena-akropol-16603577 sambaga portikus. Madalamal asuv tempel on pühendatud Poseidonile ning sellel on samuti portikusega sissekäik. Ateena akropoli jalamil on osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater Odeion, mille2.sajandil Rooma päritolu filantroop lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Akropolist loodes asub Areopaag ehk Arese kalju, kus peeti klassikalisel ajastul kohtuistungeid kriminaal- ja tsiviilasjades. Varem, enne 5. sajandit eKr, kogunes Areopaagil kogu, mis valvas seaduste täitmise järele (ka seda kogu nimetati Areopaagiks). Kõige rahvarohkemaks paigaks terves akropolis oli agoraa ehk turuplats akropoli jalamil. Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike
ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused:
varjamiseks. TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05; Riigikohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08; Riigikohtu 13. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09; Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07; Kõik need viited on asjakohased, kuna, neis kõigis oli probleem töötaja ja tööandja vaheliste suhetega, töölepingu või töövõtulepingu osas,palga mitte väljamaksmise või siis
Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid ei loeta poliitilisteks kuritegudeks, mille puhul väljaandmist ei toimu. Teise protokolli põhieesmärk on arvata ka finantskuriteod nende kuritegude hulka, mille eest võib inimese käesoleva konventsiooni alusel välja anda. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades Rahvusvahelist suhtlemist tsiviil-asjades reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, konventsioonid ja õigusabilepingud. Õiguskoostöö tsiviilasjades hõlmab kolme prioriteetset valdkonda: kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, protsessiõiguse ühtlustamine, õigusabi Koostöö üldeesmärk on luua toimiv õiguskoostöö võrk, kus on tagatud tõhus juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile. Koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades võimaldab järgmisi toiminguid teise riigi territooriumil: dokumentide kätteandmine, tõendite kogumine, kohtuotsuste tunnustamine, rahvusvaheliste
Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi).
.................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus Alates Napoleoni koodeksist on Euroopa tsiviilseadusandlus kodifitseeritud, näiteks koodeks,
kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õiglane on õigus? Ning kas ta peabki olema õiglaseks? See, mis on õiglane ühe inimese silmis, ei pruugi aga olla seda teise silmis. Inimesed annavad hinnanguid olukordadele ja juhtumitele, lähtudes omaenese subjektiivsetest arusaamadest. Eriti selgelt näeb seda tsiviilasjades, sest igas juhtumis on vähemalt kaks osapoolt. Selle silmis, kelle taotlus rahuldatakse, on otsus õiglane, kuid teise arvates, kelle taotlust ei rahuldata, on otsus ja õigus ebaõiglased. Eesti Statistikaamet korraldas 2009. aastal turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust (STAT Turvalisuse uuring 2009). Uuringu käigus selgus, et elanikkonna küsitluse
kirjanik, kes tõstis ladina kirjandusliku keele suurele kunstilisele kõrgusele, universaalselt haritud õpetlane ja väljapaistvaim Rooma filosoof. Cicero oli õppinud kreeka keelt, tutvunud kreeka ja ladina poeetidega, tundis hästi grammatikat, retoorikat, õigust, ajalugu ja filosoofiat. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero kerkis esmakordselt poliitilisele võitlusväljale 27 aastaselt. Algul esines ta advokaadina kriminaal ja tsiviilasjades. Aastal 75 e.m.a määratakse ta Sitsiilia valitsejaks, saab siis senati liikmeks ja valitakse konsuliks. Aastal 44 e.m.a, pärast Caesari mõrvamist, astub Cicero välja solvavate kõnedega Antoniuse vastu. Viimase käsilased surmavad Cicero ja saadavad tema pea Rooma, kus Antonius naelutas selle kohale, kus Cicero pidas oma leegitsevaid kõnesid. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i,
süstemaatika puudulikkusel. Näiteks analüüsib riigikohtunik Villu Kõve tsiviilvaidluste kohtuvälise lahendamise probleemi Eestis ning jõuab järeldusele, et tsiviilvaidluste kohtuvälise lahendamise organite pädevusega on seotud hulk probleeme. Ühelt poolt peab ta põhjuseks harjumuse jõudu, teisalt leiab, et süüdi on ka seadusandja soovimatus mõelda laiemalt õigusemõistmise perspektiivile tsiviilasjades. Lisaks konstateerib Kõve Eesti praktika olulist lahknevust teiste Euroopa riikide üldisest praktikast vahendusmenetluste juurutamisel (Kõve 2005). Probleeme ei kõrvalda ka suhteliselt uute seaduste, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõus pakutud lahendused. (Narits, R. RiTo 4, Tallinn, 2016). Karistusseadustiku vastuvõtmise neljanda aastapäeva künnisel analüüsib seadustiku sünni ja toimimisega seonduvat Priit Pikamäe
detentio, onis f. pidamine, käes hoidmine donatio, onis f. kingitus, annetus emancipatio, onis f. isiku vabastamine (v. vabanemine) paterfamilias'e võimu alt; vara v. omandi üleandmine, loovutamine emptio, onis f. ost, ostmine institutio, onis f korraldus, korrastus; tava; õpetus iurisdictio, onis f. õigusemõistmine tsiviilasjades, kohtupidamine legitimatio, onis f. seadustamine locatio, onis f. rendile andmine, väljaüürimine mancipatio, onis f. mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine occupatio, onis f. vallutamine, haaramine permutatio, onis f. vahetus, muutus possessio, onis f
mis kuuluvad mõisale, ja ei puuduta ei aadliku isikut, kes on vabastatud kõikidest maksudest, ega mõisa põlde ja maad. [---] Iga matriklisse kantud aadlik omab oma mõisas: 1) ainuõigust viina põletada ja õlut pruulida; 2) õigust rajada igasuguseid vabrikuid; 3) õigust veskeid ehitada; 4) õigust vabalt metsa kasutada; 5) õigust kõrtse pidada; 6) jahi- ja kalapüügiõigust. [---] Iga aadlik omab oma mõisas kohtupidamisõigust tsiviilasjades, kaasa arvatud kodukariõigus, kuid talupojal on õigus oma isanda peale kaevata. Kaelakohtuõigus, mida aadlikud varem omasid, kuulub praegu kubermangu kohtuinstantsidele. [---] Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2001, lk 65.
televise valdkonnas jms) määrab põhiseadus; · tähtsaimad õigusaktid - Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku ........... Tsiviilprotsessiõigus: · reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel; · määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. · siia kuuluvad ka notariõiguse............ Perekonna õigus: · reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, venerate kohustutest laste vastu, laste kohustustest venerate vastu, abikaasade varalised suhted; · põhiline normistik sätestatud perekonnaseaduses. Tööõigus:
9 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10 Kohtulahend number 3-3-1-48-10, kuupäevaga 25.04.2011. Kohtulahendi osapoolteks oli Maksu- ja Tolliamet vs AS TAO MV, käsitleb endas kahte vaidluses olevat keskset küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras, kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel
maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik 29) Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Avalik-õiguslikke vaidlusi, haldusasju. 30) Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
Menetluste puhul, mis määravad kriminaalsüüdistuse, on protseduurid rangemad kui teiste kohtumenetluste puhul. Mõistel kriminaalne on konventsiooni kohaselt spetsiifiline tähendus ja see võib laieneda distsiplinaarsetele, administratiivsetele või fiskaalsetele menetlustele, kui need võivad viia asjassepuutuva isiku karistamiseni. Kriminaalasjade puhul on politsei ja vanglaametnike roll õiguste austamises ja kaitsmises tunduvalt suurem kui tsiviilasjades. Lisaks sõltub kohtuasjade ajavahemik osaliselt politseijuurdluse tõhususest. Euroopa Inimõiguste kohtu menetlus EIK on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine............
avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul, ilmnevad muud menetluse peatumise alused. Edasikaebamise tähteg hagimenetluses on 30 päeva. Otsus jõustub, kui edasikaebamise tähtaja jooksul edasi kaevatud ei ole. Jõustunud kohtuotsuseid tuleb täita. Täidetakse kas vabatahtlikult või toimub sundtäitmine. Seda reguleerib täitemenetluse seadus ja keskseks figuuriks seal on kohtutäitur. Kohtuasjadelt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu ei võeta tsiviilasjades järgmiste toimingute eest: töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. Kohtukulude all mõeldakse riigilõivu ja õigusabikulusid.
kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja –kohustusi teostada. 4. tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Põhimõtted:
nende riikide kodanikel oleksid paremad tulevikuväljavaated oma kodumaal. Loodud on eriprogrammid inimõiguste, demokraatia ja majandusarengu edendamiseks. Kuna inimesed reisivad vabalt kõikjal ELis, siis on oluline, et neil säiliks juurdepääs õigussüsteemile või puuduks võimalus sellest kõrvale hoida. Seetõttu pööratakse erilist tähelepanu riikide õigusasutuste tihedale koostööle ning ühes liikmesriigis kriminaal- ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamisele ja täideviimisele teises liikmesriigis. Need põhimõtted on eriti olulised tsiviilmenetlustes, mis käsitlevad lahutust, lapse hooldusõigust, elatisrahanõuet või isegi pankrotti ja maksmata arveid, juhul kui asjaosalised elavad erinevates liikmesriikides. Euroopa vahistamismäärus on uus vahend, mida liikmesriikide asutused saavad kasutada kuritegevusevastases võitluses. See asendab pikaajalist
üks kolleegium lisaks eelnevatele on distsiplinaarkolleegium. kaasatakse madalama astme kohtunikke. Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei võeta siis raha tagasi ei saa. Kohtunike kohustused: (üldiselt) 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest.
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest
Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning
- erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) • Tänapäevase REÕ arengulavaks sai Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), esimene 1893. aastal REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad: - määrus 1215/2012 (kohtualluvus tsiviilasjades) - määrus 2201/2003 (kohtualluvus abielu ja vanemliku vastutuse asjades) - määrus 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - määrus 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - siseriiklikud REÕ regulatsioonid • Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine REÕ ALLIKATE KOHALDAMINE • Hierarhia - EL määrused - Konventsioonid ja õigusabilepingud - REÕS / TsÜS • Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg)
kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15) •. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsus 3-2-1-41-11 • Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes
Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus, tsiviilseadutiku üldosa seadus, võlaõigusseads, asjaõigusseadus ja äriseadustik. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õiguskatiks on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Autoritaarne reguleerimismeetod. 8) Perekonnaõigus reguleerib perekonna- ja abielusuhteid, seega suhteid mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest lapse vastu, laste kohustustest vanemate vastu
ülesleitav. 2.2 Viru Maakohtu dokumentide loetelu Viru Maakohtu dokumentide loetelu jõustus 11.09.2011. Dokumentide loetelu on funktsioonipõhine, tabel koosneb seitsmest veerust, mille pealkirjadeks on tähis, sarja nimetus, säilitustähtaeg, struktuuriüksus ja andmekandja, märkused, juurdepääsupiirang, juurdepääsupiirangu kehtivus. Funktsioone on 12 ning järjekord on järgmine: õigusmõistmine kriminaalasjades, õigusemõistmine tsiviilasjades, õigusemõistmine väärteoasjades ja kaebused kohtuvälise menetleja otsuse peale, kinnisturaamatu pidamine, kinnistusraamatu pidamine, abieluvararegistri pidamine, äri- ja kommertspandi-, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning laevakinnistusraamatu registri pidamine, õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs, juhtimine, asjaajamine, personalitöö, raamatupidamine, majandustegevus. Funktsioonidel allfunktsioone ei ole. Selles
sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus, töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5
4) õigus anda selgitusi kohtuistungil 5) õigus esitada tõendeid 6) õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele 7) õigus esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele Hageja õigused: 1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus Kohtulik menetlus tsiviilasjades: 1. eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited 2) millised tõendid esitatud
Palju kriitikat, sest: a) demokraatia defitsiit b) palju ajakulu, vähe tulu c) instrumendid polnud siduvad, protsess veniv, salajane Amsterdami ja Lissaboni lepingud on aidanud kaasa parema koostöö tekkimisele. Amsterdami (1999) lepinguga tõsteti osa III sambast I sambasse ehk osa valdkondi läksid ühenduse meetodi peale: inimeste vaba liikumine 2004. a 1. maiks, asüüli ja immigratsiooniküsimused, politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in)
AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult
● otsustamist saab vajadusel edasi lükata ● Istungid protokollitakse 9. Riigisekretär. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei juhina on riigisekretäril samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. Riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretär on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana Riigikantselei pädevuse piires. Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. Riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. Tallinna Majanduskool 2017
· menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud · menetlusosaliste sõidukulud · menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek · kohtueelse menetluse kulud · kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud · menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud 6. Tsiviilasjade kohtu alluvus- kohtu võimkond Kohtuvõimkond on seadusega määratud kohtu võimupiirid õigusemõistmisel. Tsiviilasjades, so eraõigussuhetest tulenevates kohtuasjades mõistab kohus õigust seadusega tema võimkonda eraldatud tsiviilasjades. Kohtusse esitatud avalduse kohtu pädevusse kuulumise lahendab kohus. Kui asi ei allu kohtu pädevusse, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle oma määrusega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus, poolte kokkuleppel võib tsiviilasja anda lahendada vahekohtule
Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta ohvrite õigusi ja 2. Tulemustest nähtub, et suur arv naisi satub pärast vägivaldse suhte lõppemist taas vv ohvriks. Neid huve, sealhulgas nende erivajadusi seoses tunnistajaks olemisega uurimise investigation ja tuleb kaitsta. Eu lähenemiskeeld ja tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohtumenetluse kõikidel etappidel, iseäranis: määrus tuleb läbi vaadata lähtuvalt sellest aspektist, millist mõju see avaldab naiste turvalisusele. a tagades neile ning nende peredele ja tunnistajatele kaitse ähvardamise, kättemaksu ja korduva 3. FRA uuringu tulemused näitavad naise partneri liigse alkoholitarbimise ja sagenenud vv seost
1) Hoiatamismenetlus vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).
lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on
1) Hoiatamismenetlus vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).
fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid. 1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse:viisa, asüül, immigratsioon, ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana. 2001 Nizza leping Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele. Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus.
13 Haldusõigus Kevad 2011 ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus." Uurimisprintsiip (erinevalt maakohtust tsiviilasjades) "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul." Halduskohtu volitused: 1
hiljemalt iga aasta 1. aprilliks ülevaate, kuidas on läinud eelmisel kalendriaastal riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiskohustusega isikutelt sissenõudmine, ei ole Justiitsministeeriumi andmetel seni ühtegi ülevaadet esitatud, samuti ei tegeleta riigi õigusabi tasude ja kulude sissenõudmisega. See on seda muret tekitavam, et viimased aastad on riigieelarve jaoks olnud väga pingelised, samas on riigi õigusabi tellimuse maht (seda eriti tsiviilasjades) märkimisväärselt kasvanud ning ei ole alust eeldada kasvu pidur- dumist. On ütlematagi selge, et riigieelarvest eraldatavad vahendid peavad õigusabi osutamisele ja kor- raldamisele lisaks võimaldama advokatuuril mõistlikult suurendada riigi õigusabi osutamisel makstavaid tasusid, et tagada advokaatide õiglane tasustamine tehtava töö eest. Advokaatide tasud ei ole suurenenud viimastest riigieelarve kärbetest alates, need ei suurene ka 2012. aastal sellele vaatamata, et riigieelarve
vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Lisaks on tähtis, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Erapooletus tähendab seda, et peame olema mõlemast poolest nö võrdsetel kaugustel. Kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise nõue. Tsiviilasjades on kohtuniku taandamise alused: ta võttis asja eelnevast läbivaatamisest osa tunnistaja, eksperdi, tõlgi, esindaja või sekretärina. ta on poolte või teiste protsessiosaliste sugulane muud asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust erapooletuses Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks, kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on
reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tellimusveolepinguga kohustab vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. TSIVIILKOHTUPIDAMINE Reguleerib TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 20.04.2005. a seadusega (RT I 2005, 26, 197), jõustumise aeg 1.01.2006. MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED Õigusemõistmine tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega
kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada). 49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis –
Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta. Riigikohtusse pöördumine: riigikohus ei võta kõiki kaebusi vastu; 3 liiget vaatavad kohtuasja läbi, nendest oleneb, kas võetakse riigikohtusse arutamiseks. Riigikohtusse pöördudes pole vaja riigilõivu maksta, vaid kautsjon. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, hagita asjad: lapsendamise otsused, eeskosteprobleemid, pärandi hoiu asjad kassatsioon 50 eur. Kohtunikuks nimetamine: vastav magistrikraad, sobilikud omadused, politseist järelpärimine, 2 aastane kohtuniku ... teenistus. Eksam riigikohtus. 68. eluaastani võib olla kohtunik ametis, pension 75x palgast. I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande.
ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Euroopa Liidu kolm sammast. Maastrichti lepingu kohaselt kuulus kolmanda samba alla koostöö justiits- ja siseküsimustes. Sellise koostöö raames käsitleti eelkõige varjupaigaõigust, välispiiride ja immigratsiooni kontrolli, tollikoostööd ja politseikoostööd võitluses raskete kuritegude vastu ning õigusalast koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades. Euroopa Liidu kolm sammast. 2. oktoobril 1997. a kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999. a ning millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulisemad muudatused: - kolmanda samba alla kuulunud siseriiklikud küsimused ja õigusalane koostöö (asüüli-, immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimese samba alla ja inkorporeeriti EÜ asutamislepingusse. Kolmanda
taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna,
kassatsiooni korras Riigikohtusse. Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud. Kohtuistungid olid põhiliselt avalikud ning neist pidi osa võtma vähemalt kolm kohtunikku. Esimese astme kohtuna lahendas Kohtukoja üldkogu ringkonnakohtute esimeeste, abiesimeeste, liikmete, kohtu-uurijate, jaoskonnakohtunike, lisakohtunike, ringkonnakohtu prokuröride ja nende abide teenistusalaseid kuritegusid. Nendes asjades oli apellatsiooniastmeks Riigikohtu kriminaalosakond
Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe ning Riigikohtu esimene ettepanekul Riigikohtu liikmed. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: o Harju Maakohus o Pärnu Maakohus o Viru Maakohus o Tartu Maakohus Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut: o Tallinna Halduskohus o Tartu Halduskohus. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning
annaabi.ee 
