suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele võib see olla eri elanikkonnagruppides üsna lahknev. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 19 Millal tsiteerida, millal refereerida · Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse võimalikult täpselt edastada mõnda teaduslikku definitsiooni või olulise mõiste määratlust · Tsitaate kasutada pigem tagasihoidlikult siis kui see tõesti teksti mõistmisele midagi olulist juurde annab · Enamasti tegeletakse tudengitöödes pigem refereerimisega ja soovitav on refereerida
referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist · Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid · Tsitaat on alati jutumärkides · Tsitaat on ca 4 rida, tsiteeritud teksti · Tsitaadile lisatakse autori allika nimi, teose ilmumisaasta ja lehekülje number · Pikem väljavõte, tähistatakse kolme mõttekriipsuga
- mis kuupäeval ja kus kontsert toimus, - kes esinesid, - milliseid teoseid esitati; · lisada paar üldistavat lauset kontserdi üldmeeleolust või kontserdikava ülesehitusest. Teema arendus peab sisaldama arutlust kontserdist. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt
Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada
Üheks ülitoredaks ürituseks on ÜLDLAULUPIDU, mis ühendab nii noort kui vana ning toob soojuse südamesse ka välismaalastele. Lauluväljak on laulupeo toimumisõhtul täis meeletut energiat, mis lihtsalt toob kõik härdad tunded esile. Laulupidu on üritus, mis jääb aegade lõpuni kõige olulisemaks sündmuseks eestlaste jaoks. Noored tulevad just selleks ajaks välismaalt tagasi kodumaale, et nautida ühtsustunnet, mida kuskil mujal tunda ei saa. Siin kohal soovin tsiteerida ühe kooli poisi Sven Grööni kuulsat lauset ,,Üksinda oleme nõrgad, aga kokku hoides oleme kui nooltekimp -- murdumatud. Igas asjas tuleks tuleks leida midagi positiivset, isegi siis kui see näeb võimatu.
sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Alustada võiks esitatavatest muusikateostest. huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojast või Sissejuhatuses üldine informatsioon: kasutada kavalehel olevat teavet. millal ja kus kontsert toimus, Ei maksaks sõna-sõnalt kavalehte tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid kes esinesid, ja järeldusi esitada. milliseid teoseid esitati; Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta.
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine.
Majanduses ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks.Taludele määrati normid, kui palju mingeid saadusi tuli ära anda. Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Kahjuks puudutas ka Eesti holokaust, mille käigus hävitati väga palju juute. Kõigi nende sõjakoleduste hulgas sai Eesti väga palju kannatada, ent siiski jäi meie rahva vaim püsima. Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Jakob Hurti "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
seda vaid kohustusest. Näiteks etenduse ajal teisi segama hakanud poissi võib nimetada ebakultuurseks inimeseks, kuid samas näitab see inimese kasvatust ja käitumist. Kui inimest ei huvita üks teatrilavastus, siis ei saa teda ka sundida seda vaatama kuid see ei pruugi veel teha temast ebakultuurset inimest. Võibolla on ta suur filmihuviline ja tänu sellele suudab ta poolte Eesti kultusfilmide lauseid jutu sees tsiteerida, mida osad inimesed Eestis kindlasti ei oska. Igal inimesel on oma huvid, soovid ja nägemus meist ümbritsevast. Kõik me oleme erinevad ja seda ei saa kellelegi ette heita. Me teame ise kui kultuursed või ebakultuursed inimesed me oleme või olla tahame. Kuid peamine on see, et inimene oleks iseendaga rahul, siis on ka teised temaga rahul.
all, kus nad hindavad end keskmiselt madalamalt. Kruger ja Dunning püstitasid neli hüpoteesi, millest ma sooviksin välja tuua enda kogemuste põhjal ühe - kui neid inimesi õpetada, parandades nõnda olulisel määral nende oskuseid, tunnevad nad ära ja kinnitavad oma oskuste puudumist. Seega, kui neid inimesi parandada mingil teemal, kus nad tunnevad end kindlana, paneb see neid kahtlema kogu nende teadmistest sellel kindlal teemal. Siin puhul on hea tsiteerida Briti loodusuurijat Charles Darwin’i „Teadmatus tekitab rohkem enesekindlust kui teadmine.“ Tarkus on tõesti teadmine, kui vähe me tegelikult teame. See võib tuleneda kas tunnetusest, et mida enam me avastame, seda rohkem jääb meie ees saladuseks või on tegu psühholoogilise illusiooniga, kus inimesed hindavad end valesti- kas liiga madalalt või liiga kõrgelt. Igal indiviidil on see paigutus erinev, kas ta kuulub sinna alla, kus lihtsalt läbi õppimise tunneb, et
,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Tsitaat, ,,seda, millest sa üldse aru ei saa, tuleb ikka tsiteerida keeles, mida ise kõige vähem oskad," peab üsna täpselt paika. Need, kes ise asjast midagi ei tea, püüavad ähmaselt ja sageli põhjendamata rääkides end tähtsaks teha. Paljud tahavad end võõraste sulgedega ehtida, kuid võõra ilu ja au kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad. Õigustust leiab ka teoseväline tundmatu autori
teadmised ja tarkus. Osad inimesed väärtustavad ka lihtsalt teadmisi ja enda harimist, nende jaoks mängibki rolli eluaegane õppimine, mis on võrdne nende jaoks eduga. Nende erinevate ellusuhtumiste põhjal võib öelda, et rahulolu edukuse üle tagabki edu. Samamoodi nagu mõisted edu ja edukus on kõigi jaoks erineva tähendusega, on ka selle kõige saavutamise viisid ja võimalused inimestel erinevad. Siinkohal võib tsiteerida PHS'i 99ndat lendu- Me ei avasta teed eduni, vaid me teeme ise selle tee. On inimesi, keda saadab edu juba hällist saati, selle tagavad neile nende vanemad. Hoolimata sellest ei oska inimesed seda ära kasutada ja enda kasuks pöörata. Põhjuseks võib pidada seda, et sellised hellitatud elunautijad on harjunud asjade lihtsa kätte saamisega. Nad ei oskagi oma tahte saavutamiseks pingutada. Nende jaoks on loogiline, kui asjad kulgevad täpselt nii nagu see neile kasulik on. Teised aga
poole. Paljudes kohtades pole keskkoolegi, rääkimata kõrgkoolidest, pole töökohti, pole poode, ühistransporti - õieti pole inimesigi. Olles juba pea aasta elanud sünnilinna Tallinna asemel Pänumaa külakeses, kus lähimad naabrid on poole kilomeetri kaugusel võin lisada, et hetkel pole meil ka ajalehti või kirju, sest postimees tüdines lõplikult auklikest teedest ja pani ameti päevapealt maha. Kui tsiteerida Jüri Mõisa, siis piltlikult ,, Ehitusmaterjalide hind on üle Eesti ühesugune, aga sellest ehitatud maja väärtus väga erinev olenevalt sellest, kus maja asub. Kui asuda elama linna, kus on sadam ja ülikool, siis on elukohavalik tänapäevaste parimate teadmiste juures tehtud ratsionaalselt nii elukvaliteedi kui laste tulevikuväljavaadete mõttes. ,, (Maahelt, 2011) Tallinn on ammustest aegadest olnud lisaks ihaldusväärsele elupaigale ka kaubalinn.
Võidusamba fondi kokku enam kui kolmveerand miljoni krooni suuruse summa. Välismaal elav eestlane on rohkem eestlane kui ta on Eestis olles. Eemal olles on ta oma rahvuse üle uhke ja talle läheb tema päritolu korda. See kipub aga oma kodumaal elavatel eestlastel ununema ning neid võib pidevalt leida hädaldamas Eesti üle. Väliseestlased mõistavad, kui tähtis on oma päritolu ja kultuuri ülal hoida, ükskõik millises maailma nurgas nad ka ei oleks. Lõpetuseks võiks tsiteerida Kanadas sündinud ja koolis käinud, kuid nüüd Eestis elavat Küllike Sillaste-Ellingut: "Arutledes väliseestlaste võimaliku panuse üle Eesti riigi arengusse, peaks meie lähtekohaks olema, et Eesti riik vajab kõiki eestlasi, ükskõik millises maailma paigas nad parajasti juhtuvad elama. Globaalne eestlus millest armastas rääkida president Lennart Meri on Eesti jaoks äärmiselt oluline ressurss ja konkurentsieelis."
anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust)
lihtkodanik meie, Eesti riigis süüdi jääda. Kelle asi üldse on ühiskonnas õigluse pärast muretseda? Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda enam mulle tundub, et Eestis on see ainult ajakirjanduse asi. Mis aga kõige hullem, võimule kõlbab õigus ka siis, kui see ei ole õiglane. Kunagi pole ma kurtnud, et elan ebaõiglases maailmas. Mul on sadu võimalusi, sadu teid. Minu ümber on inimesed, kes on kõik nii omapärased, nii ilusad ja head, kui tsiteerida Sõpruse puiestee lugu. Võib-olla pole mind ümbritsev ühiskond nii perfektne nagu ta võiks olla, sest kõigel ja kõigil on ju omad miinused. Loomulikult saaks midagi ära teha ning muuta midagi paremaks. Ei tohi anda alla, mitte virised ega vinguda, vaid reaalselt ka midagi ära teha. Jääb ainult loota ürgsele eestlase visadusele, mis on aidanud meil elada ja hakkama saada siin külmas kliimas tuhandeid aastaid. Ja see komm, millest
arvates kogu ärimaailma tulemuslikkusele suunatud töö juhised. Minule meeldis raamatu juures see õrn, veidi solvav ja omapärane huumor. ,,Ja siis lõi jumal hommiku ja õhtu. Esimene päev, kui Dirol kaitses hambaid hommikust õhtuni." Kenderi huumor ei jätnud mind külmaks ja selle asemel, et turtsatades lihtsalt rohkem õhku ninasõõrmetest välja lasta, ilmus mu suule tihtipeale naeratus ja soov ka vastavaid kohti teistelegi ette lugeda või tänapäevaselt kuskil suhtlusvõrgustikus tsiteerida. Kaur Kenderi kirjastiil on hästi loetav laused on lühikesed ja selge mõttega. Uurides teisi arvustusi konkreetse raamatu ja üleüldiselt kirjaniku kohta, võis paljustki leida negatiivset, kuid mina usun, et see on lihtsalt paljudele eestlastele omane kadedus. Märkasin ka, et arvustustest kumas läbi kenderlik lühilauseline stiil. Pean tõdema, et selline kirjaviis on üsnagi nakkav ning ehk kaudseltki minu kirjatöös esinev nähtus.
Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Raamatu täiuslikum arvustus on Bachelard'i enda sissejuhatus. Selles selgitatakse fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku. Raamat headuse ruumist "Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel
ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend Lausendeid vajame me selleks, et iga majandustehingut iseloomustada vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu
Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja sündmustik on lihtne ainult pealiskaudsel lugemisel. Omaette kunst on kirjutada nii, et ükski sõna ei tundu üleliigne, et iga eelnev lause oleks järgmisega loogiliselt seotud, et kogu lugu
(6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Peaaegu pool elanikkonnast loeb vähemasti kümme raamatut aastas. Kirjandus ületab oma staatuselt poliitika ja see on põhjus, miks kirjanikke on valitud kõrgetele ametikohtadele ja poliitikutelt oodatakse, et nad on erudeeritud või - veelgi parem- kirjanduse armastajad ja tundjad. Prantslasest töölise puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze.
mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." 4)Romaanis on Camus palju öelnud katku kohta. Kui oskad, võid tsiteerida mõtteid katkust: katku hüved, katk ja surm, katk kui väärtuste hävitaja, katk kui elu ise. Rieux: ,, Kuna maailmakorda valitseb surm, siis on jumalale võib-olla meelepärasem, kui inimesed tema sisse ei usu ja võitlevad kõigest jõust surma vastu, ilma et tõstaksid silmi taeva poole, kus ta vaikib. Kui ma usuks kõikvõimsasse jumalasse, jätaksin ma inimeste ravimise ja usaldaksin selle ülesande temale. Aga kuna mitte keegi maailmas, kes usub uskuvat, ei usu
Kogu selle aastate jooksul autor viimistles üht tähtsaimatest ja silmapaistvamatest tööd oma karjääris ja püüdis lahendada probleeme tsensuuriga. Siis tähelepanuväärne on see, et romaan ilmus esmakordselt Argentinas, sest see keelustati kohe tema kodumaal Hispaanias ja oma esseees mina tahaksin arutada miks kehtestati nii ahistav tsensuur, miks see teos tunnistati esileküündivaks kogu maailmas, teisisõnu märkida töö kirjanduslikke eripärasid. Pean vajalikuks tsiteerida autorit selleks et see, mida ta tahtis öelda oma romaaniga oleks arusaadavam: ,,Minu romaan ,,Taru" on igapäevase julmuse, erutava ja valuliku tegelikkuse ainult ähmane kujutus, kahvatu vari. Kõik, kes püüavad ilustada elu kirjanduse narrimaskiga valetavad. Tõbi, mis vaevab hingi, millel on nii palju nimesid kui tuleb pähe ei saa ravida lepluse kummikoti, retoorika ja luule plaastritega. Minu romaan ei pretendeeri anda midagi rohkemat
klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur . Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga "Credo" (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur . Otsingud "Credo" keelati pärast esiettekannet selle vaimuliku teksti tõttu: teoses on kasutatud Jeesuse sõnu tema mäejutlusest. Pärt vaikis pikemat aega (1968-1971) - ta ei tahtnud enam mineviku heliloojaid tsiteerida, vaid soovis omal jõul väljendada seda sisemist tasakaalu, mis oli olemas vanemas muusikas. Uskudes, et saladus peitub ühehäälsuses, hakkas ta uurima keskaja muusikat. Siin leidis ta tuge väikesest huvilisteringist, kes käis koos helilooja ja muusikaloo õppejõu Heimar Ilvese kodus. Sellesse ringi kuulus näiteks 4 ka Andres Mustonen, kes asutas peatselt vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" -
[5] Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud, ja ainult nii. [5] Tsitaatnimedes võib kasutada lisaks võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid täpselt seal, kus nad alusnimes on: tähti ei tohi suvaliselt lisada ega vahele jätta (nt Cristjan, Cristiina, Cathrin, Carolain, Velix). Sama tuleb arvestada soome nimede puhul (parem Erki, Mati, kuid võib ka tsiteerida: Erkki, Matti). Ka soomepäraseid jooni ei tohi nimedesse suvaliselt lisada (nt Kattri, Heikko). Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud nimedes, mida võõrkeeltes olemas pole (nt Silly, Chrysly). [5] Kokkuvõte Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Sündi registreerivad maakonnakeskuses maavalitsus; kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus;
Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt
Kust te saite infot toote kohta? Kuidas hindate reklaamisõnumit? · 2. Teostamine · Rühmaintervjuu viiakse läbi ühes või mitmes vestlusringis ja kui vaja, siis eri piirkondades. Grupiarutelu salvestatakse heli- või videolindile, selle kulgu võib jälgida monitori või peegelakna vahendusel. · 3. Analüüsimine · Uurija töötab salvestatud materjaliga, näiteks märgistab lõigud, mis vastavad konkreetsetele küsimustele, eristab vastused, mida hiljem saab tsiteerida, toob välja võimalikud trendid, koostab kokkuvõtliku aruande koos tulemuste ja ettepanekutega. · 4. Edastamine · Rühmaintervjuu aruanne võib olla: · põhitulemustega lühike suuline aruanne, · probleeminägemuse ja osalejate kommentaaridega suuline ja kirjalik kirjeldav aruanne · peamiste suundade, tulemuste ja osalejate kommentaaridega suuline ja kirjalik analüütiline aruanne. · Rühmaintervjuu tulemuste alusel saab turundusjuht vastuse konkreetsetele
Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. · haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. · suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) · ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´
Tsitaadi konteksti teades mõjuvad toodud näited lugejale argumendina võõriti. Sobimatu stiil on: · Üks tuntud eesti poliitik on öelnud... Räägitakse, et... On üldtuntud ütlemine, et... 8 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 · Selline vorm näitab vähest teadlikkust ja pole soovitav. Tsiteerida võib ainult siis, kui tead, kes (ja kus) on midagi öelnud. · Ei ole hea kasutada äraleierdatud ja kõigile tuntud väljendeid (nt Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.). Luuletsitaat: · Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). · NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht
,,Fallos" on fantaasia võimust ja seksuaalsusest. Lancani järgi ei ole ,,fallos" sama, mis peenis (Liljeström&Koivunen 2003: 144). Seega eesti keelsetesse tekstidesse oleks ,,fallose" kõikvõimalike sünonüümide asendamine põhjendamatu. Oma moodi saaks terminit võrrelda ka liiklusmärgiga ,,stop" ja ,,anna teed", mis paluvad aeglustada sõidukiirust väikese erinevuse nüansiga, kuid tagajärjed võivad olla sootuks trööstitud. Selle termini kommenteerimisel ei jää üle muud, kui tsiteerida Juri Lotmani ,, on absurdne väita, et õuna märgiks võib olla üksnes ´õun´, aga mitte ´apple´ või õuna pilt. Analüüsitud terminitest on viimane ainus, mida saaks ka käsitleda kui ikoonilist märki. Selle suhte aluseks on märgi ja selle tähenduse reaalne sarnasus (Lotman 2001: 216). Siinkohal on tegu märgisüsteemi vahetumisega või vahendamisega korraga mitmes erinevas märgisüsteemis.
Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades allika nime ja tiitlit. Parim infokasutamise viis. • Teave parafreesimiseks. Võib atributeerida kindla nime ja tiitliga, kuid tuleb parafraseerida, mitte tsiteerida. Parafraas võib jätta võimaluse, et ajakirjanik on allikast valesti aru saanud või sõnu moonutanud. Vältida. • Teave anonüümne esitamine. Kõik seisukohad on tsiteeritavad, kuid ei tohi anda nime ja tiitlit. Võib kasutada kaudset atributeerimist. • Teave oma tekstina esitamiseks. Reporter kasutab oma tekstina, mitte parafraas või tsitaat. Ohtlik, sest kogu vastutus öeldu ees langeb ajakirjanikule. • Teave teadmiseks ehk neljasilmateave
Jumala suhtes kui ka välise jumalateenistusega, mis on tõeliselt sobiv ja kohane, et ka teised võiksid täituda andumusega ja kuulda kutset religiooni juurde. Kõike tuleks reguleerida, et missad jõuaksid kuulajate kõrvadeni ja vaikselt läbistaks nende südamed. Neil missadel, kus muusika ja orel on tavapärased, ei tohiks midagi roppu sisse lubada vaid hümne ja jumalakiitust. Et pühad sõnad jumalateenistustel mõistetavad oleksid, tuleb neid selgel häälel tsiteerida. Kogu laulmise või muusikaliste episoodide maneer peab olema hoolega kaalutud, et see ei pakuks edevat lõbu kõrvale, sõnad peavad olema mõistetavad kõigile, et need saaksid sütitada kuulajate südamed ihaga taevalike harmooniate järele ja mõtisklused õnnistatute rõõmudest. Kuigi mitmed muusikateadlased on seda reeglit tsiteerinud, mõistavad vähesed neist fakti, et antud reeglit sellisel kujul ei aktsepteeritudki.
edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu (lk.86). Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. 10 haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´
isiklikud näited, aga need ei ole väga tugevad, sest neid on raske tõestada. Autoriteet Haridusminister Mai-Liis Reps on öelnud: "Koolivormi sisseviimine vähendaks kindlasti koolivägivalda". Autoriteedi tsiteerimisel on oluline vaadata, et tegemist oleks tõesti autoriteediga käsitletavas valdkonnas. Samuti võiks autoriteedi puhul vaadata ka põhjuseid, miks ta mingit ideed toetab, sealt leiab tihti veel tõestusmaterjale. Autoriteet ei pruugi olla ainult inimene, siin võib tsiteerida ka tarku raamatuid, seadusi jne. Loogika Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada. Viitamine Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks
(6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Peaaegu pool elanikkonnast loeb vähemasti kümme raamatut aastas. Kirjandus ületab oma staatuselt poliitika ja see on põhjus, miks kirjanikke on valitud kõrgetele ametikohtadele ja poliitikutelt oodatakse, et nad on erudeeritud või - veelgi parem- kirjanduse armastajad ja tundjad. Prantslasest töölise puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze.
kontekstuaalsest lähenemisest Inimese Poja analüüsis ja teiselt poolt esindab ühte värskemat võimalikku tõlgendust. Burketti raamatu võtan kõige aluseks, sest ta esitab küllaltki tervikliku ja neutraalse ülevaate kogu Inimese Poja küsimuse ajaloost ja selle teema arengust ning olulisematest taustatekstidest. Et veel natuke tausta luua, toon siinkohal ära mõned näited Uuest Testamendist, kus Jeesus „Inimese Poega“ kasutab, lisaks oleks vajalik tsiteerida kõige olulisemat selle teemaga seostuvat lõiku Vanast testamendist ehk Taanieli 7:13. 2 Taanieli raamatust (7:13, 7:14): 13 Ja ma nägin öistes nägemustes, vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane. Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette. 14 Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik; ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda. Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka,
elab lill *** (,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing") Paul-Eerik Rummo looming sidestub väga mitmekülgselt ning sügavalt pikaajalise eesti luuletraditsiooniga ja XX sajandi maailmakirjanduse peamiste suundumusteni. Samas on ta neid võib-olla väheseid poeete, kes on erakordse nõudlikkusega püüdnud vältida enesekordamist. Sellekohase poeetilise tõekspidamisena sobib tsiteerida ridu kogu "Lumevalgus... lumepimedus" tsüklist "Läbi talve". (Süvalep) *** ,,Keelelt kõik sõnad sülitan ja jälle õpin kõnelema 12 Tütrega koos ma uuesti ütlema õpin sõna ema ma ise hindama ei lähe
Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski. Gratianus ja Corpus iuris canonici: Munk Gratianus, kes oli Bolognas pühendanud ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140. aastal Gratianuse dekreedi, millest sai esimene ja tähtsaim Corpus iuris canonici osa. Gratianus ise nimetas oma õigustekstide kogumikku ,,Vastuoluliste kaanonite kooskõlastus". Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida. Seda kodifitseeriti vähehaaval ning sellele lisati hiljem veel teiste poolt 6 raamatut ja paavst Clemens V dekreetide kogumik ja sellega oli Corpus iuris canonici 14. sajandiks pärast ligi 200 aastast redaktsiooni lõplikul kujul valmis olles kanooniliste õigustekstide kodifitseeritud kogum. See levis kogu katoliiklikus maailmas ja tema tähtsus õigusallikana ei jäänud alla Justianuse koodeksist. Rooma õigus, selle tundmaõppimine ja kasutuselvõtt: Olenemata Lääne-Rooma riigi
läänestuva-saksastuva Eesti pattudele kui voorustele, ta oli võitlev müstik. Muidugi ei olnud talle võõrad ka lunastusvisioonid. Nendest on ta kirjutanud minu meelest oma 9 kõige kaunimad luuletused, millest kahjuks suurem osa on ikka veel avaldamata, kuigi Uku Masingu Kolleegium on välja andnud päris hea valiku tema esseedest. Galaktika misjonär Nii on mul võimalik tsiteerida oma Masingu lemmikluuletusi ainult peast. Talle meeldis oma luuletusi lugeda ja mõned katked jäid mulle ka meelde. Eriti selgelt mäletan üht, see oli luuletus Guatemala orhideest Odontoglossum grande, mida luuletaja seal nimetab lipulilleks. Kujutades maailma allakäiku, seda, kuidas lipulill kaob nõgeste ja ohakate alla, kuulutab ta ometi nagu Jesaja uut maailma, uut taevast ja uut maad, mis tuleb siis, kui "on surnud viimane minu rahvast ükskõik kus"
"Pressiteade" või "Uudised pressile". Materjali lõpus on kontaktisiku aadress ja telefoninumber. Kirjutamisel tuleb silmas pidada: · Sõnastus lihtne ja lakooniline · Info selle kohta, mille pärast pressiteade on kirjutatud, peab olema selgelt esile toodud · Sissejuhatavad laused peavad sisaldama põhilise informatsiooni · Info peaks olema esitatud tähtsuse järjekorras · Nimed peavad olema kindlastiõiged · Parem mitte tsiteerida firmajuhtide teksti, vaid kasutada kaudset kõneviisi · Jälgida, et ei oleks kirja- ega grammatikavigu · Valmis pressiteadet tuleb näidata ülemusele kinnitamiseks · Pressiteate lõpetab allkiri. Allkirja all asuvale trükitud nimele võib lisada ametinimetuse · Allkirjaploki järele võib lisada täiendavaid märkusi Pressiteatega koos võib levitada ka fotosid, jooniseid, aruandeid. Pressiteade tuleb saata õigele meediakanalile.
Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 16 Näide: Ringi pindala saame arvutada valemiga: , (1) kus S - ringi pindala; r – ringi raadius. 4 Viitamine Kirjalikke allikaid võib töös kasutada erineval moel: neid võib tsiteerida, refereerida, need võivad olla lihtsalt mainitud või võib neist teha lühikokkuvõtte. Tsiteerimisel esitatakse sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui kirjavahemärkide poolest. See peab olema tekstist eraldatud kas kaldkirja või jutumärkidega. Kui jäetakse sõnu välja, märgitakse (...). Kui lisatakse omalt poolt midagi, siis märgitakse tekst nurksulgudega. Tsitaati kasutatakse siis, kui
Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik (mille võib ka visuaalselt eristada väiksema kirja ja/või nihutatud äärtega). Üldiselt on soovitav pigem kokkuvõtlikult ja oma sõnadega refereerida kui palju ja pikalt 5 tsiteerida. Pikad tsitaadid võivad jätta mulje, et töö autor pole neid ise enda jaoks lahti mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi. Järgnevalt tutvustan ainult üht viitesüsteemi, nimelt lühiviiteid: viidatava teksti järel sulgudes
prügipõletusjaamu, tahame prügi sorteerida!» Keskkonnaorganisatsioonid on samuti veendunud, et nii nagu mujal Itaalias, nii oleks ka Campanias ennekõike vaja üle minna moodsale prügi sorteerimise süsteemile, mis vähendaks põletatavate jäätmete osakaalu ning oleks keskkonna- ja tervisesõbralikum. Kunagi ütles Johann Wolf-gang Goethe kuulsad sõnad, mida Itaalias ikka on armastatud uhkusega tsiteerida: «Kui oled Napolit näinud, võid surra.» Nüüd nendivad napollased aga sarkastiliselt: «Näed Napolit ja suredki prügisse!» Nanosaaste kahjustab kõiki Napoli probleemi taustal on prügikäitlusteema kogu Itaalias ärevalt esile kerkinud. Paljud arvavad, et pikema aja jooksul võivad inimese tervisele väga kahjulikud olla ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Näiteks Bologna äärelinna kerkinud kombijaama ehitustööd panid linnavõimud
tusipulka, pintslit ja paberit. Kalligraafia oli tähtis õppeaine, eriti neile, kes valmistusid riigieksamiteks. Koolihariduse sai väike osa hiina lastest. Juba Hani riigis kehtis riigiametitesse pääsemiseks kolmeastmeline eksamite süsteem, täiuslikkuse saavutas see Tangi riigi perioodil (618-907). Eksamite sisu ja maht sõltus enamasti sellest, millist ametit taotleti. Eksaminandid pidi oskama ilusat kirjatehnikat, hästi lugeda ning arvutada, täpselt tsiteerida klassikat. Kuni 807. aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Esimene etapp toimus maakonnalinnas, teine provintsilinnas ning kolmas pealinnas. Neid, kes lõpetasid kõik kolm etappi edukalt (2-3% kõigist kandidaatidest), ootasid tulusad riigiametid, auväärne õpetlastöö, kõrged tiitlid. Kultuur/Arhitektuur Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine. 6. sajandil tunti Hiinas juba puitplaatidelt trükkimist
kommunistliku ideoloogia propagandaks. Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924
võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on
mis vastaksid rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima. Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et Euroopa Liidus valitseb majandusliku stagnatsiooni oht, mis on põhjustatud sellistest asjaoludest, nagu ,,tööjõu 10 kallidus, vähene innovatiivsus, majanduspoliitiliste otsuste tegemise keerukus ja aeglus ja last not least rahvastiku vananemine," kui tsiteerida Jaan Kaplinskit. On vihjatud Euroopa ilmsele mahajäämusele infotehnoloogia alal, eelkõige võrreldes ,,põhirivaalide" USA ja Ida-Aasia maadega. Olulisemaks ohuks Eesti sotsiaalsele koeskkonnale võib Euroopa Liidu tingimustes kujuneda migratsioon, mis võib avatud piiride korral osutuda üsna raskesti kontrollitavaks ja Hardo Aasmäe arvates võib see muuta Eesti Euroopa ,,odavate inimeste" koondumispaigaks.
Ideoloogilised ettekirjutused kehtisid kunstile ja kirjandusele. Ainsaks ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism ning moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. Ka haridus ja teadus olid ideologiseeritud ning mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (nt geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. 2.1.5.NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis
B. Oliva, et on alanud transavangardistliku kunsti ajajärk. Seda iseloomustavat loobumine ideedest, et looming on ainult eksperimenteerimine ja et uus on parem kui vana. Osa minevikustiilide jäljendajaid võtab oma piltide aine, nagu nende eeskujudki, antiikmütoloogiast või tuntud allegooriatest. Rohkem on siiski neid, kes vana kunsti stiile kasutades maalivad kaasaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme. Võimalik on ka mitte ainult jäljendada mõnd stiili, vaid "tsiteerida" mõnda minevikukunsti üldtuntud teost. Tavaline on võtta aluseks vana teose kompositsioon, kuid maalida sellesse teistsugused tegelased. Tsiteerimine aitab luua huvitavaid pingeid uue ja vana vahel, paneb märkama erinevusi. Tsiteerimise eesmärk võib olla ka nali, iroonia või paroodia, aga mõnikord võib see edastada irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks on tüdimus labastunud
Siit on tekkinud viide autoriteedile ,,õpetaja on nii öelnud" (ladina keeles - magister dixit). Keskaegne filosoof tsiteeris kümnete lehekülgede kaupa iidseid tekste, seejuures viiteid kasutamata. Sarnasus autoriteediga oli tõe kriteeriumiks. Igasuguseid uuendusi püüti vältida, sest st upsakust ja taganemist autoriteedist ja tõest. Oldi arvamusel, et igasugune muutumine viib paratamatult langusele. Suurem osa teoseid on kirjutatud kommentaaride vormis, kirjutamata reegliks oli tsiteerida piiblit ja kirikuisasid. III. Õpetlikus ja kasvatuslik suunitlus. Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid jutlustajad või ristiusu õpetajad koolides ja ülikoolides (al 12 saj.). enamus teoseid ongi kirjutatud õpetlikus toonis. Õpik oli mõeldud ka tulevastele põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja
annaabi.ee 
