Arvo pärt (6)

Arvo Pärt
Referaat/Uurimustöö
Juhendaja :
Pärnu 2008

Sissejuhatus

Arvo Pärt (11.09.1935 Paide)
Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.

Elust
Eestis

Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides , üles kasvanud aga Rakveres , kus õppis muusikakoolis klaverit . Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga.
Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis . 1963. aastal lõpetas Pärt Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja “Partiita” (1958- 1959 ) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat “Meie aed” ja oratoorium “Maailma samm” esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost “Nekroloog” (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti - esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat . 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil “ Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks , ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi “ Credo ”. Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn Gidon Kremer, Gennadi Roždestvenski jt). Tõelise läbimurde tegi Pärdi muusika tänu muusikaprodutsendile ja plaadifirma ECM omanikule Manfred Eicherile, kes hakkas välja andma Pärdi muusika ülimenukaid salvestusi. Väga oluline on olnud Pärdile ka kauaaegne koostöö maailma ühe tuntuima vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, (mille omaaegne juht Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina). Eesti dirigentidest on Pärdi esitajana hinnatuim Bachi ja Pärdi muusika lõigud. Kui Bachi muusika on aeglane, rahulik ja ilus, siis Pärdi muusika jätkab samas rütmis ja tempos , kuid kriipivate klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur . Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga “Credo” (1968), milles on tsiteeritud mäejutlusest. Pärt vaikis pikemat aega (1968- 1971 ) - ta ei tahtnud enam mineviku heliloojaid tsiteerida, vaid soovis omal jõul väljendada seda sisemist tasakaalu, mis oli olemas vanemas muusikas. Uskudes, et saladus peitub ühehäälsuses, hakkas ta uurima keskaja muusikat. Siin leidis ta tuge väikesest huvilisteringist, kes käis koos helilooja ja muusikaloo õppejõu Heimar Ilvese kodus. Sellesse ringi kuulus näiteks ka Hortus Musicus” - esimese omalaadse Nõukogude Liidus. Vanamuusika oli Nõukogude Liidus tollal aga peaaegu tundmatu ning Eestis polnud kuigi palju ka selle valdkonna noodimaterjali - seda saadi tuttavate käest Moskvast, palju kirjutati ise käsitsi ümber.
Pärdi kolmas sümfoonia (1971), pühendatud tintinnabuli”.

Tintinnabuli - kellukesed

1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani “Tintinnabuli” - autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini.
Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, peab Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: “Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes.” Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia - ja harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale.
Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale , ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib