Tallinn - Minu kodulinna minevik ja olevik. (0)

Minu kodulinna minevik ja olevik.
Jüri Mõis on öelnud: „Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas , Vastseliinas edasi“. Talle sekundeerib Tartu ülikooli inimgeograafia dotsent Jussi Sakari Jauhiainen, kes nendib 2011. a Maalehes, et Eestis ei ole linna kolimisest pääsu - riikides, mille majandus on hästi arenenud, sissetulekud elaniku kohta suhteliselt kõrged ning infoühiskond toimiv, ongi linnastumise aste kõrge. Seega kurtmine, et põllumehi on vähemaks jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga „Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka“, ei tasu murtseda – Tallinn aitab.
Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna – ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa- Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele saata kedagi ei saa – erinevalt ajalooks saanud Nõukogude ajast, mil värsked koolilõpetajad sundkorras vajalikesse kohtadesse saadeti.
Kui võrrelda mõnd maakohta või linnakest Tallinnaga on selge, et kaalukauss kaldub pealinna poole. Paljudes kohtades pole keskkoolegi, rääkimata kõrgkoolidest, pole töökohti, pole poode , ühistransporti - õieti pole inimesigi. Olles juba pea aasta elanud sünnilinna Tallinna asemel Pänumaa külakeses, kus lähimad naabrid on poole kilomeetri kaugusel võin lisada, et hetkel pole meil ka ajalehti või kirju, sest postimees tüdines lõplikult auklikest teedest ja pani ameti päevapealt maha. Kui tsiteerida Jüri Mõisa, siis piltlikult – „ Ehitusmaterjalide hind on üle Eesti ühesugune, aga sellest ehitatud maja väärtus väga erinev olenevalt sellest, kus maja asub. Kui asuda elama linna, kus on sadam ja ülikool, siis on elukohavalik tänapäevaste parimate teadmiste juures tehtud ratsionaalselt nii elukvaliteedi kui laste tulevikuväljavaadete mõttes. „ (Maahelt, 2011)
Tallinn on ammustest aegadest olnud lisaks ihaldusväärsele elupaigale ka kaubalinn. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 1248 . a linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 1346. aastal sai Tallinn laokohaõiguse, mis tähendas, et Tallinnast ei saanud kaupu läbi vedada kohalike kaupmeeste vahendust kasutamata. Seega koondus tallinlaste kätte oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Tallinna kui keskaegse hansalinna õitseajaks oli 15. sajand. Liikudes sajandeid edasi, näeme endiselt, et Tallinn oskab oma asukohta ära kasutada.
Praegugi käib kaubandus põhiliselt läbi Tallinna, eesotsas Tallinna Sadama, aga lisaks tavapärasele on juurde tulnud ka uusi valdkondi, nimetamisväärseimad neist - alkohol ja naised - ühtaegu turismiatraktsioon ja tööstusharu! Kes käinud Tallinna sadamas lahkuvaid-saabuvaid laevu vaatamas, teab, et siit viiakse kaasa viinakohvreid, mille suurus paneb imestama isegi eestlasi, kes WHO statistika kohaselt on ometigi alkoholitarbmises maailmas 6. kohal. Naised aga on meil teadagi maailma ilusaimad. Kas saab siis imeks panna, et Briti poiss- ja Soome vanameestel neist küllalt ei saa? Kus mujal saab nautida keskaegset lesbide striptiisietendust, mis UK ajalehe The Independent kohaselt on Tallinnale omane ja levinud juba 17. sajandi algusest? Kuigi lärmavad ja purjus turistid (ja mis seal salata , ka kohalikud) on kohati häirivad, toob turism siiski hulgaliselt raha nii linna- kui riigikassase ning seega mõjub ka selline tänapäevane kaubandus Tallinnale positiivselt.
Elu Tallinnas on läbi ajaloo pakkunud ja pakub ka tänapäeval võimalusi, mida mujalt Eestist võib olla raske leida. Kuigi maailma suurlinnadega võrreldes on minu kodukoht väike, on Tallinn siiski Eesti suurim, põnevaim ja perspektiivikaim linn.