Prantsusmaa (0)

Puka Keskkool
Prantsusmaa
Referaat
Koostas: Triin Uibopuu
10.klass
Juhendaja : Piret Sepma
Mägiste 2010
Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas , idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge – Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône.
Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu ( kabinet ) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks.
Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia , elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus.
Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased – Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet , Cezanne, Gauguin , Matisse ja Braque .
Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas – kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist….
Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik
Pindala 551 600 km
Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku
Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m
Rahvastik
Rahvaarv(1994)
Asustustihedus
Jagunevus
Aastane rahvastiku kasv
56.5 miljonit inimest
104 inimest ruutkilomeetril
75% linnades, 25% maal
Aastane rahvastiku kasv 1,8%
Riigikeel prantsuse keel
Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1%
Majandus(1994)
Sisemajanduse kogutoodang, SKT
Rahaühik
Vahetuskurss (7/96)
1285 miljardit USD,
22 138 USD elaniku kohta
sissevedu 17,6 miljardit USD
väljavedu 14,7 miljardit USD
19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8%
frank = 100 santiimi
5,03 franki = 1 USD
Haridus ja tervishoid(1994)
Kirjaoskus
Ülikoole
Keskmine eluiga
Laste suremus
99%
70 (riiklikud)
naised - 82,3 aastat
mehed - 74,2 aastat
6,6 last tuhande sündinu kohta
Haldusjaotus 96 departemangu, rühmitunud 22 regiooni
Riigitähis FRA
Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus
Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks)
Seadusandlik võim kahekojaline parlament ( alamkoda - Rahvuskogu, ülemkoda - Senat )
Täidesaatev võim president ja valitsus - Ministrite Nõukogu
Kliima
Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Pariisis kõigub temperatuur 3 C jaanuaris kuni 23 C juulis. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral , külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis.
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis . Suved on soojad , juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.
Rahvuse sünd
Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid , keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast.
Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide , roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades, banlieues, on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased ), aafriklased, itaallased , hispaanlased, korsiklased ja mustlased.
Rahvastik
Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased (93,6 %), ehkki nende hulka kuuluvad ka Prantsuse meretagustes departemangudes - Martinique`il, Guadeloupe´el ja Réunionil - sündinud kodanikud. Portugalist ja Alžeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid.
Ealine jaotus:
(19,8%) alla 15 a
(21,7%) 15-29 a
(22,4%) 30-44 a
(16,4%) 45-59 a
(13,6%) 60-74 a
(6,1%) 75+ a
Prantslased
Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Peaaegu pool elanikkonnast loeb vähemasti kümme raamatut aastas. Kirjandus ületab oma staatuselt poliitika ja see on põhjus, miks kirjanikke on valitud kõrgetele ametikohtadele ja poliitikutelt oodatakse, et nad on erudeeritud või - veelgi parem- kirjanduse armastajad ja tundjad. Prantslasest töölise puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu 'd isegi keset baarikära.
Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaže.
Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul , ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda.
Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus , mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis.
Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi elav galerii prantsuse hiilguslikust minevikust, riigi ''kes on kes'', de Gaulle nande hulgas. Bonne bourgeoisie on nooremad , energiliselt edasirühkivad kutsealade juhid. Mis puutub väikekodanlusse, petite bourgeoisie, kuhu kuuluvad kaupmeeskond ja sõltumatud peatöövõtjad, siis neid koheldakse halvakspanuga ja osalt seetõttu, et nende hulka võivad imbuda töölised.
Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter . Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama.
Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru.
Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini, antiikkultuurist impressionismini.
Majandus
Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis ; igal pool kasvab kartul , suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse , pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju.
Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas , tuunikala, makrell , sardiin) ja kasvatatakse austreid.
Prantsusmaa on rohkem tööstus- kui põllumajandusmaa. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle , valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid , laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted , lõhnaõlid, ehted , daamide rõivad, kübarad ja kindad , portselan, mööbel ja palju muud. Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid . Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks.
Tööhõive
Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta, mis oli EL riikide seas Hispaania, Soome, Kreeka ja Itaalia järel üks kõrgemaid. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Töövõimelise elanikkonna hulgas on neid tervelt 6,0% e. 1,577 mln. Iga teine välismaalane on kvalifikatsioonita, töötavad põhiliselt ehitusel või teeninduses . Tööpuudus nende hulgas on 20,8%.
Tööhõive moodustas 2000.a. aktiivsest elanikkonnast (15-64 aastased) 61,7% e. 25,9 mln, kusjuures naiste tööhõive oli 54,8%. Üha laiemalt leiab rakendamist osalise tööajaga töölkäimine. Nii töötas Prantsusmaal möödunud aastal 5,5 % meestest ja 31,6 % naistest e. peaaegu iga 5 palgasaaja osalise tööajaga.