Teine maailmasõda Eestis ja tänapäev (0)

II maailmasõda Eestis ja tänapäev
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. Sõda puudutas mingil määral pea tervet maailma, otseloomulikult ei jäänud puutumata sellest ka Eesti. Sõda laastas suurt osa maailmast ja veel tänapäevalgi on näha paljusid II maailmasõja tagajärgi ka Eestis.
1939. aasta teiseks pooleks olid rahvusvahelised suhtes juba väga teravad , 23.augusti 1939. aastal sõlmitud MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVL ’i mõjusfääri. Peale seda sai alguse sündmuste jada, mis sai Eestile saatuslikuks. Võim käis sõja käigus nii NSVL kui ka Saksamaa käes. Kogu maailma tähelepanu oli tol ajal Prantsusmaa peal, mida Saksamaa oli parajasti vallutamas. Mida oleks Eesti-sugune väikeriik teinud kahe tolle aja kahe ühe võimsaima riigi vastu? Eesti küll lootis Atlandi hartale, mille kohaselt oleks see pidanud tagama Eestile iseseisvuse peale sõda, aga lootused olid asjatud.
Teine maailmasõda puudutas Eestit samuti koletutel viisidel nagu ka muud maailma. Näitena võib tuua massiküüditamisi aastatel 1941 ja 1949, mida ka tänapäeval mäletatakse suure kurbusega. Enamik neist küüditatuist ei suutnud ellu jääda, väga vähesed naasesid. Nende küüditamiste kohta on üsnagi palju lugemismaterjali ja ka dokumentaalfilme, mis kirjeldavad neid jubedusi detailselt. Suurem osa nendest läbiviidud terroritest on korraldanud just Venemaa, see võib ka olla põhjus, miks veel tänapäevalgi on eestlaste ja venelaste vahel väga teravad välissuhted. Selliste massirepressioonide ajal viidi Eestist ära allikate kohaselt üle 30000 inimese, kuid tegelik arv võib ulatuda veel palju kõrgemalegi.
Eestlastel on juba sajandite vältel olnud probleeme välisvallutajatega. Üks suurim vaenlane ongi olnud meile ehk Venemaa. II maailmasõja aegsed ja sellele järgnevad aastad on ainult süvendanud meie rahvuste vahelist vaenu. Teine maailmasõda on jätnud meie kultuuri ja rahva südamesse sügava jälje. Eesti rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra: paljud põgenesid, kuni veel said; küüditati; tapeti ; arreteeriti. Linnade purustamiste tõttu, näiteks Narva ja Tartu, langes ka Eesti kultuurielu , kuna kehtesti tsensuur ja suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt “valed” raamatud jne.Võib vaid ettekujutada kui kõrgel järjel võiks olla Eesti kultuurielu tänapäeval, kui sõda poleks meid puudutanud.
Oma osa eestlaste nö. piinamisel oli ka Saksamaal. Saksamaa okupatsiooni all olles sundmobiliseeriti paljud eestlased. viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda.
Majanduses ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks.Taludele määrati normid, kui palju mingeid saadusi tuli ära anda. Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Kahjuks puudutas ka Eesti holokaust, mille käigus hävitati väga palju juute .
Kõigi nende sõjakoleduste hulgas sai Eesti väga palju kannatada, ent siiski jäi meie rahva vaim püsima. Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Jakob Hurti "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."