Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks ma ütlen, et mõni inimene on kultuurne ja mõni ebakultuurne (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see meie jaoks tähendab?
  • Kuid milline on siis kultuurne ja milline ebakultuurne inimene?
  • Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
I JA
Triin Samra
MIKS MA ÜTLEN,ET MÕNI INIMENE ON KULTUURNE JA MÕNI EBAKULTUURNE
Essee
Õppejõud: Anne Reinsoo
Mõdriku
2012
Kultuur – Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem.
Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus , kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuursed. Kuid milline on siis kultuurne ja milline ebakultuurne inimene?
Inimene, kellel on lai silmaring ja avarad mõtted, võib ennast pidada juba kultuurseks inimeseks kuna nad teavad täpselt, millest või kellest nad räägivad. Neile ei valmista raskusi mõne politiiku või kuulsa kirjaniku elust rääkimine. Nad teavad, mida nad teevad ja kuidas nad seda teevad ning üldjuhul on neil ka oma kindel seisukoht ja arvamus teatud teemades. Iga kultuurse inimese areng saab alguse tema kasvatusest ja perekonnast. Näiteks kui inimene, kes elab perekonnas, kus puuduvad elementaarsed kombed ja viisakused, siis üldjuhul puudavad need ka tema edaspidises elus, kuid alati leidub ka erandeid . Inimesed on ise hakanud tundma huvi oma kultuursuse pärast ja selle arendamiseks on tehtud suuri samme , näiteks on tihedamini külastatud teatriteid, näitusteid, spordiüritusi ning ollakse rohkem huvitatud politiikast . Kes teeb seda juba koolist saadik , mõni aga avastab oma kultuursuse alles hilisemas eluperioodis. Osadele inimestele lihtsalt meeldib veeta oma vaba aega ühte mõnusat teatritükki vaadates, teisele jällegi meeldib oma vabaaega veeta raamatuid lugedes. Kõik me oleme erinevad.
Kuigi tänapäeval on meie rahva sekka tekkinud rohkem ka ebakultuurseid inimesi, kes ei hooli meie ühiskonnast vaid pööravad oma enamiku tähelepanu arvutitele ja telekale. Nad ei väärtusta tänapäeva kirjandust või teatrielu. Seettõttu on ka nende silmaring kitsam, sõnavara ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele.
Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim vahe seisneb minu meelest selles, et osadel inimestel on soov olla kultuurne ning mõni teeb seda vaid kohustusest. Näiteks etenduse ajal teisi segama hakanud poissi võib nimetada ebakultuurseks inimeseks, kuid samas näitab see inimese kasvatust ja käitumist. Kui inimest ei huvita üks teatrilavastus, siis ei saa teda ka sundida seda vaatama kuid see ei pruugi veel teha temast ebakultuurset inimest. Võibolla on ta suur filmihuviline ja tänu sellele suudab ta poolte Eesti kultusfilmide lauseid jutu sees tsiteerida, mida osad inimesed Eestis kindlasti ei oska.
Igal inimesel on oma huvid, soovid ja nägemus meist ümbritsevast. Kõik me oleme erinevad ja seda ei saa kellelegi ette heita. Me teame ise kui kultuursed või ebakultuursed inimesed me oleme või olla tahame. Kuid peamine on see, et inimene oleks iseendaga rahul, siis on ka teised temaga rahul.
Miks ma ütlen-et mõni inimene on kultuurne ja mõni ebakultuurne #1 Miks ma ütlen-et mõni inimene on kultuurne ja mõni ebakultuurne #2 Miks ma ütlen-et mõni inimene on kultuurne ja mõni ebakultuurne #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin samra Õppematerjali autor
Essees toon välja miks mõni inimene on kultuurne ja teine ebakultuurne.

Sarnased õppematerjalid

MIS ON ÕNN-KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV
5
docx

MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV?

XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud

Filosoofia
Sissejuhatus kultuuriteooriasse
15
doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrgkultuur võib võtta rahvakultuuri elemente, rahvakultuur samas võib järele aimata kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me

Sissejuhatus kultuuriteooriasse
Nimetu
30
docx

Nimetu

Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest

Kategoriseerimata
Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus
7
doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud.

Väljendusoskus
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

· Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust.

Eetika
Armastus
14
docx

Armastus

Nemad on olnud koos aastakümneid ning elavad veel pikka aega edasi, endiselt teades, et nad armastavad teineteist ning neile ei ole vajab kedagi paremat. Täheteadlased väidavad, et kõik armastus on tähtedesse kirja pandud, ajaloolised usuvad, et armastus on müstiline, seletamatu asi. Mõned teadlased räägivad, et armastus on täielik jama, väljamõeldis. Iga inimese jaoks on armastus erinev, väljendub erinevalt. Mõned tunnevad, et just see inimene on tema elu armastus ning elavad elu lõpuni koos, mõned aga otsivad seda õiget, vahetades pidevalt enda kaaslaseid. Vahel nad ei leiagi seda õiget. Siis jäävad nad üksi või on kellegagi, keda nad tegelikult ei armasta ning elavad lihtsalt harjumusest koos. Muidugi, on ka armastust, mis ei tähenda seda, et sa peaksid temaga koos elama. Sa ju armastad enda vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi vahel isegi lemmiklooma. Võib-olla armastad sa mõnda kuulsust, kes on bändis laulja, või

Eesti keel
LAPSE KASVATAMINE JUHIKS
9
docx

LAPSE KASVATAMINE JUHIKS.

Kuidas saame siis parandada ühiskonda kui me sellest eemale hoiame.Vastandiks on lähenemine, et kultuur on kõik ja me peame sellesse segunema. See võib lapse muuta kameelioniks, kes igas uues olukorras muudab värvi. Kuidas saame siis parabndada, seda mis on valesti kui me lihtsalt kaasa triivime. Kolmas ja kõige tervem seisukoht on, et kultuur on kasulik ning seda tuleb rakendada väärtuste ja tõe edastamiseks. Me oleme võõras kultuuris, aga me oleme otsustanud õppida. Miks mitte tegutseda, selleasemel, et vihastada? KUIDAS LEIDA VÕTIT NENDE SÜDAMESSE Kui lapsevanematel palutakse kirjeldada tulevikku läbi oma lapse silmade, kajastub seal sageli hirm või mure. Suurem osa neist usub, et kõige parem oli olla laps ajavahemikul 1950-1990. Selgus on palju olulisem kui kindlus. Kui olen lastega rääkides ebaselge, ei ole ma nende jaoks juhtimisoskuse eeskuju. Lapsed pöörduvad selgemate häälte poole.Olge lihtne, rääkige lühidalt, väljenduge selgelt

Enesejuhtimine
Kultuuriteooria loengu konspekt
28
doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi

Sissejuhatus kultuuriteooriasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun