Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM (0)

1 Hindamata
Punktid
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv , leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid .
Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne.  Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks.
Postmodernismile oli iseloomulik
  • Oluline on stiil, mitte aines
  • Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon )
  • Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine
  • Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes
  • Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine .
  • Erinevate stiilide segamine- kollaaž
  • Erisuste ja erinevuste kadumine
  • Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus
  • Skeptitsism metanarratiivide ja absolutismi suhtes, iroonia
  • Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis)
  • Tõde on suhteline
  • Globaliseerumine

3 PM teoreetikut
Lyotard - suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste
Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata
Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad
Peaks mängima keelemänge , et leida kõik eksisteerivad narratiivid
Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik
Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on.
Baudrillard - reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat)
Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia
Meedia ongi reaalsus
Elame hüperreaalsuses
Kujutis on kõik!
Jameson- ajalooline vaade (PM on M edasiarendus), PM tööd on sageli pinnapealsed, Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia, historitsism (ajalooliste tööde sügavuse kustutamine neid parodeerides)
MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM
Modernism
Postmodernism
Usk üldistesse, kõike seletavatesse teooriatesse.
Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus modernismi ideedesse nagu progress, objektiivsus , põhjuslikkus, isiklik identiteet, ja suured narratiivid. Kõik on konstruktsioon.
Intertekstuaalsus – tekst tekstis.
Inimene on võimeline originaalseteks mõteteks.
Inimesed mõtlevad seda, mis meedia on neile ette söötnud, reaalsust vahendab meedia. Hüperrealism .
Kunstiteos kannab universaalset tõde või mõtet, parem elu läbi parema kunsti
Kunstiteos on avatud erinevatele interpretatsioonidele
Kunst on kindla autori poolt tehtud originaalne teos
Autorluse mõiste on muutumas ebaoluliseks- kõik, mida uued tegijad suudavad on ainult laenata vana ja kohandada seda. Originaalsust ei ole olemas. Simulacrum (koopia koopia koopia).
Kunst on unikaalne objekt ja kunstniku poolt lõpetatud ja kinnitatud töö, mis on valideeritud vastavalt kokkulepitud standarditele.
Kunst on protsess, performance , tootmine, intertekstuaalsus. Kunst taaskasutab kultuuri, mis on kinnitatud publiku poolt ja valideeritud subkultuuride poolt, mis jagavad kunstnikuga sama identiteeti.   
Massikultuur
Niššitooted, väiksemate gruppide identiteedid
Madala ja kõrgkultuuri eristamine
Kõrg ja madal kultuur segunevad, piirid ähmastuvad
Selged eesmärgid ja tõsised kavatsused.
Mäng, iroonia, väljakutse .
MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM #1 MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM #2 MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siiru Õppematerjali autor
mille poolest erineb modernism kunstis postmodernismist

Sarnased õppematerjalid

Popkultuuri teooriate konspekt
11
rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

selles ühiskonnas. On olemas kaks subkultuuri tüüpi: 1) staatiline tüüp, kuhu kuuluvad skinheadid (keskendutakse objektile endale, väljendatakse stiiliobjektide kaudu reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?). Vaidlustati modernismi saavutusi kunstis. Modernismi aluseks oli ikkagi teatud lihtsus: sisu oli see, et ta otsis algprintsiipe. Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid.

Kultuur
Popkultuur konspekt
9
docx

Popkultuur konspekt

Popkult. ­ elamisviis. Massikult. Probleem ­ kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. ­ massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste ­ (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud ­ mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus ­ demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik"

Kultuur
SEMIOOTIKA AJALUGU II
26
doc

SEMIOOTIKA AJALUGU II

SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:"Struktuur on süsteem, mida juhib

Semiootika
Populaarkultuuri teooriad
51
docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur ­ kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul

Populaarkultuuri teooriad
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid

Filosoofia
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

(lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun