1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabariigi ja teiste Balti riikide puhul on mittetunnustuspoliitika seisnenud välisriikide ja eriti Ameerika Ühendriikide välispoliitilises doktriinis, mille kohaselt ei tunnustata võõra territooriumi Nõukogude Liidu poolsest vägivaldsest ülevõtust tekkivaid olukordi ega nende järelmeid.
Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter) Töö käik 1. Lülitage sisse laser ja luksmeeter. 2. Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see ava tsentraalsele difraktsioonimaksimumile. Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk
kompartei liikmete üle, tagades sellega juhtivates organites endale sobiv enamus. Kuna konkurendid alahindasid teda võimaldas see tal neid teineteise vastu välja mängida, tõrjudes tugevad konkurendid.seejärel muutis seisukohti ja saades võimu. VI Milles seisnes industrialiseerimine? Millised olid selle tulemused? Suurtööstuse eelis arendamises seisnes industrialiseerimine, loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõütlusest majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud nõukogude liitu palju, arenes sõjatööstus. Eelisraskendati rasketööstust, tootlikkus langes ja elanikud vaesusid. VII Milles seisnes kollektiviseerimine? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamiste ühendamine kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti siberisse või sunnitöö laagrisse. Talupoegade vastupanu murdus ja kollektiviseerumine andis raskehoobi
1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati toiduainete riigile andmine,sunduslik töökohustus,toitu hakati tasuta jagama,lühikest aega oli linnades korter,transport, teatrid jms tasuta.1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik
Teda hakati igati ülistama. Täieliku võimu saavutamiseks likvideeris Stalin igasuguse eraettevõtluse ning võttis kursi maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud
1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. FASISTLIK ITAALIA Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks
3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel
1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast. 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise, kus panus tehti suutööstuste eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule? Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus?
Kodusõda oli mõlemale vaenupoolele - punastele ja valgetele. Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Industrialiseerimine, kolhoseerimine ning sellega kaasnenud vägivald muutsid oluliselt Nõukogude riigi palet.
Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 – 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja
Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja
Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Ta likvideeris igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja
KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3.Igasuguste parteisisese teisitimõtlemise maha surumine. FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Diktaatorite ümberkorraldused: 1. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. 2. Ettevõtteid kontrollis riik. 3
Stalin oli töörahva “juht ja õpetaja”. Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fakte ja fotosid, teda kujutati Lenini kaastöölisena. Industrialiseerimine • Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i. • Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses. • Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. • Loobuti välismaistest investeeringutest. • Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele
12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs. Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti NEPi poliitikast. See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad.
Riigi juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele. Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse- kolhoosidesse
fotosid.Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtlus, põllumajanduse, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ettevalmistama sõjaks, selleks loobus ta majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse uurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangelt tsentraalsele juhtimisele, hakkati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest, NSV muutus tööstusriigiks, arenes hoogsalt sõjatööstus kadus tööpuudus,. Talupoegadelt konfiskeeriti vägivallaga vili, kuna nadei olnud nõus seda madala hinna tõttu müüma, aga riigil oli seda vaja talupoegade jaoks, vilja varjamise eest ootas surmanuhtlus. 1932-1933 puhkes NSV suur nälg, esines isegi inimsöömist, hukkus ligi 7 miljonit inimest
saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse, tekkis suur näljahäda kus suri 7 milj inimest. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema
Muutis oma seisukohti, eemärk - saada võim. Saatis Trotski NSV Liidust välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Isikukultus. Ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini sisepoliitika industrialiseerimine, kollektiviseerimine, terror NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia
omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägi- vald sotsialistliku riigi loomulik osa. 1930ndatel algas NSV Liidus enneolematu rel-
Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine.
Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt b) Majandus Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad haridus, kultuur, teadus põllumajandus kollektiviseeriti eraomandus ja eraeetevõtlus üldjuhul puudusid tootmine, hinnad, jaotamine allutatud tsentraalsele kontrollile kõik täiskasvanud inimesed pidanuksid olema riigi palgal Osades riikides oli ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud Range plaanimajandus Turumajanduse asemel käsumajandus eesmärk plaani täitmine Pearõhk rasketööstuse arendamisele 3. Kommunistlike riikide omavahelised suhted Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN 1949-1991, majandusliku, teadusliku ja tehnilise
Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Ta kuulutati töörahva ,, juhiks ja õpetajaks'' , ilmusid plakatid ja skulptuurid igalepoole. Tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fotosid. 5. Majanduspoliitika NSV Liidus. Industrialiseerimine- algas kui NEP lõppes tänu Stalinile. Suurtööstusse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimiele. Viisaastaku plaan( esimene 1928-1932), mis nägi ette NSV liidu möödumise kapitalistlikest riirkidest. Selle käigus kadus tööpuudus, NSV'd ei mõjutanud majanduskriis. Arenes sõjatööstus. Kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikus langema. See põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine- 1933.a talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osa, mis tähendas talumajapidamise ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse
kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalin võimul: a)industrialiseerimine - loobuti NEP'i poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. b)kollektiviseerimine - loodi kolhoosid. Sellega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid -
ateroskleroosist ning hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma puhul seina terviklikkus häiritud - verevoolu haired tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline lamamine, istumine), shoki puhul veri koguneb tsentraalsele, perifeerias isheemia, (DIK- dissemineeritud intravasaalne koagulatsioon), trombi puhul keerisvoolud jms - hüperkoagulatsioon kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad veresoonte seintel asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul
142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv).
seda tsentraliseerimise ja detsentaliseerimisega, sest strateegiate kui ka seadusandluse uuendamine on edu võti. (Wright 2002, 283) Avalikku sektorit kujundavaks majandusteguriks on lisaks eelnevale olnud ka majanduslangus, mille haardes on ka senimaani maailma erinevad osad. Organisatsioonisisestes küsimustes muudatuste tegemine toetub suuresti arusaamale, mis põhineb kahel valikuvariandil. Kas riik peaks jagama kontrolli, olles detsentraliseeritud või keskenduma tsentraalsele mudelile, milles on üksikutel institutsioonidel vähene otsustamisõigus. “Kriisi ajal oli tsentraliseeritud kontrolli kasutamine õigustatud kui vajalik meede, aga eeskuju võimukasutusest kandus kiiresti üle asutustele” (Peters et al. 2010, 17). Enamjaolt on maailm liikunud detsentraliseeritud mudeli poole. Kriisi keskel on avaliku sektori tööd raske ning ka ebaefektiivne ümberstruktureerida. Tagajärjed võivad olla muutlikud ning pigem segadust tekitavad
.. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. o Kohviku leti kohal dekoratsioonina o Raha karp*, kaunistusena o Kotka keldri reklaamil, nime sildil o Estonian airi visuaalreklaamis Postimehes o Prügikastidel, seintel grafiti 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A
Samuti ilmnes kriisi ajal valitsuste lühinägelikkus.ja reageeriti nagu oleks see tulnud suure üllatusena. Eelkõige ilmnes see Ida-Euroopa puhul. Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda.9 Siinkohal joonistub jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laiemat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et enda majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Globaliseerumine ei ole üheselt mõistetav protsess – selle saab lahti harutada erinevateks tasanditeks. 1990. aastatel pärast kommunismibloki kokkuvarisemist ning Aasia riikide majanduskasvu perioodi sai globaliseerumisest kultussõna. Saab eristada nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku üleilmastumist. Näiteks kultuuri poole pealt 7
Kommunistlikes noorteorganistasioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. NEPi lõpp- Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Viisaastakud- Nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerimine- talupoegade sunniviisiline saatmine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. 1932-1933 nälg- Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest.
Tekkis isikukultus, millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks. Kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. NEP'i lõpp, industrialiseerimise algus Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932). Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut
Stalini isikukultus – lõputu ülistamine, mis järgnes ta võimuletõusule. Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, kõikjale ilmusid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Kadus tööpuudus, arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. See põhjustas vaesumise. Kollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi
Stalin oli saanud ainuvõimu. Stalini ülistamine, ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Industrialiseerimine Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu. Likvideeriti eraettevõtlus, k.a põllumajanduses. Kurss maailmarevolutsioonile. Käivitas relvastumisprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Panus suurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane, kuid neid ei õnnestunud saavutada. Suurendati rasketööstuse osa ning NSVL muutus tööstusriigiks. Tootmismahtude poolest möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla. Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Elanike vaesumine.
kaardisüsteem, seadustati seadusetus rahva jaoks, määratleti nn rahvavaenlaste hulk, alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ning formeerus ohjeldamatu Stalini isiku kultus seoses tema 50nda sünnipäevaga. Industrialiseerimine Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi, NSVL muutus tööstusriigiks. Selle käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus, rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise, mis tõi omakorda kaasa elanike vaesumise. Oli plaan katta terve Nõukogude Venemaa elektriga, toimus sotsialistlik võistlus, mis oli motivatsiooniallikaks, et rohkem tööd teha, palgad olid madalad ning elutingimused tagaplaanil,
1941 siiski ründas NSVL. Venemaa Juht: Jossif Stalin Partei süsteem: Ühepartei süsteem. Võimul oli Sisepoliitika: Juhikultus läbi propaganda. Riiklik tsensuur meedias. Hirmu valitsemine. Suur terror- Stalin hakkas eemaldama inimesi, keda ta pidas ohuks oma võimule. Inimesed saadeti Gulagidesse või hukati. Paljud ohvrid olid poliitikud, õpetlased jms. Küüditamine. Välismaalimaga kontakt olematu. Majanduspoliitika: Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi(plaani majandus). Majanduses toimus laialdane industrialiseerimine. Põllumajanduses loodi kolhoosid. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma.
• 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self-monitoring). High self-monitors – inimesed, kes on väga tundlikud osas, mis puudutab nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele. Low self-monitors – inimesed, kes on rohkem dogmaatilised, pragmaatilised. Teavad/arvavad teadvat, mida nad tahavad. Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. – arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded - teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking)--- --hoiaku muutus - otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... MIS ON REKLAAM? ..
05.2013. 7 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 8 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laeimat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Euroopa Keskpanka nõustav Andres Tupits meenutab, et euroalal pole siiski kõik vaid vigade parandus. Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline olnud finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le
aastatel Vjatseslav Molotov. Ta oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuhiks. 4 Stalini võimuletulekuga muudeti palju senises majanduspoliitikas. Riigi juhtkond pidi valima kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt või asuta tööstust edasi arendama. Stalin valis teise arengutee millega panustati industrialiseerimisele. Sellega loobuti NEP poliitikast. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad. 1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega. Riik vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Samas
· Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. · Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. · Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma-aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. · Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid 40.C. teatni poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · C. tetani pole invasiivne mikroob. Infektsioon lokaliseerub nekrootilises koes (haav, põletus,
organites endale meelepärase elamuse. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja ema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929.a. saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletulek tähendas NEP-i lõppu. Suurtööstuse eelisarendamine ehk industrialiseerimine. Loobuti välismaistest investeeringuterst ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangel tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Kuigi plaane ei suudetud täita, suurendas kõigi ressursside suunamine rasketööstusesse selle osa majanduses ning muutus NSVL tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud NSVL-i ka ülemaailmne majanduskriis. 1920.a. lõpul tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riiklikud
1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast. 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise, kus panus tehti suutööstuste eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule? Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus?
Häda ajab härja raevu Vellerism: ütlused, mille üldvorm on „A“ ütles B, kui juhtus ~tegi ~nägi ~... C (“Palju kisa, vähe villa,” ütles kurat, kui siga pügas), kus tihti kasutatakse traditsioonilisi vanasõnu omamoodi koomilises, parodeerivas kontekstis. 35. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. vt eelmine küsimus. 36. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Tsentraalsele alale jäävad 130 000 "tavalist" mõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded. NT lühend ETA – Eesti Teadete Agentuur. Valemid – SAA 1x5a2 jne 37
n i=1 ´ D X=D ¿ N 1 2 D x i=E (x i−E x i) = ∑ (x −μ)2=σ 2 ] ja standardviga on ruutjuur sellest ehk N k=1 k σ σ X´ = √n . 27. Milline on valimikeskmise jaotus? Valimikeskmise jaotus on vaadeldav vastavalt tsentraalsele piirteoreemile valimikeskmise ja aritmeetilise keskmise piisavalt suure liidetavate arvu korral ehk piisavalt suure valimi σ X´ N ( E X´ , σ X´ ) =N ( μ , ) korral. √n 28. Millist hinnangut nimetatakse üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks? Üldkogumi karakteristiku efektiivseks hinnanguks nimetatakse hinnangut, kui see on
1924 suri Lenin. Leni soovis enda järglaseks Lev Trotskit, kuid kes ei suutnud end võimuvõitluses kehtestada. Uueks liidriks sai Stalin. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad partei juhtkonnast eemaldada. Stalini võimuletulekuga kaasnes tema isikukultus. Koheselt lõpetati NEP ja likvideeriti eraettevõtlus kõikjal. Võeti taas suund maailmarevolutsioonile, selleks alustati suurtööstuse eelisarendamisega industrialiseerimisega. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. Stalini majanduspoliitika ja jõuga talupoegade viljatagavara konfiskeerimine viis suure näljani 1932-33. Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia
FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
a. otsustas Stalin lõpetada NEP-i poliitika – NSVLiit peab saama võimsaks tööstusliku ja sõjalise potensiaaliga riigiks Võeti suund industrialiseerimisele - 166. 1) hakati eelisarendama rasketööstust, eriti sõjatööstust 167. 2) loobuti välismaistest investeeringutest, eraettevõtlusest 168. 3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele 169. 4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele 170. TULEMUSED Rasketööstuse tootmise kogumahult 1938.aastaks USA järel II kohal maailmas
13. Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel. Pole vaja peaaju, mis juhiks närviganglione, vaja läheb hormooni, närviganglionid hakkavad tööle, siidiliblikas hakkab väänlema. 14. Tsentraalse ja perifeerse kontrolli vahekord. Lihaste kokkutõmbumise põhijärjekord on tihti tsentraalse juhtimise all, liikumise detailides aga osaleb ka perifeerne lihaste kontroll. 15. Liigutuste orientatsioon. Lisaks üldise liikumismustri tsentraalsele ja/või perifeersele kontrollile vajab käitumine tihti liigutuste jooksvat regulatsiooni ehk liigutuste orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll. On erinevaid orienteerumismehhanisme: kinees, taksis, nurga all orienteerumine, maamärkide abil orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes.
üldisekodaniku kaitsega ja valmidusega igas häda olukorras, lisaks on nede kompetentsis, inkasatsiooni teenus ja sisemiste varakambrite ja hoidlate valve. Tavaliselt on peakontoris vastav osakond ja divisjonides turvatöötajad kes võivad olla topelt alluvuses . Tööalaselt alluvad keskusele administratiivselt aga divisjonile . Raamatupidamise osakond-osakond on tsentraalne pankades, kus kasutatakse ühtset rp süsteemi ja kus klientide ja panga tehingud teostatakse reaalajas. Allub tsentraalsele kuid sisaldab ka kohaliku adminastriivset tegevust. Varem tegelesid raamatupidajad suuresmahus ka arvelduste korraldamisega, tänaseks on see üleläinud kasnvastavale struktuurile v töötajatele. Panga rp jaguneb kaheks osa mis tegeleb kliendi teenuste arvestusega ja teine osa mille ükesandeks on npanga oma rp korraldamine. Ülesanded- rp ûldine korraldamine , arvestuspõhimõtete ja meetode valik ja rakendamine,finantsaruandlus, maksualase arvestuse korraldamine. Tulude jamkulude
143) Närvikiu liigid ehituse ja talituse alusel Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse sensoorseid (erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi) ja motoorseid (impulsid ajust lõppelundisse) närvikiude. 144) Närvi mõiste - sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp 145) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus 1) SENSOORSED – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 146) Selgita mõisted: EFEKTOR – on motoorsete närvirakkude aksonite lõpmed, mis kutsuvad lõppelundis esile efekti 34
annaabi.ee 
