Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõukogude Liit ja ENSV (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
NSVL ja ENSV
31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985
Nikita Hruštšov:
  • 1956-1958 haaras valituse oma kätte
  • 1956-1964 valitses NSV Liitu
  • Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid
  • Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada
  • Lubas küüditatud koju
  • Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega
  • Tsensuuri pehmendamine
  • Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „ kasvatamine “ NSV Liidus)
  • 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti

Leonid Brežnev:
  • 1964 – 1982 valitses NSV Liitu
  • Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades)
  • Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik
  • Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse

Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus
Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse
Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi
Andrei Sahharov:
  • 1921 – 1989
  • Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident
  • Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises.  1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise  Tsaar -pommi väljatöötamises
  • 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale
  • 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna.
  • 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi
  • Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele

Aleksandr Solženitsõn:
  • 1918 – 2008
  • Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente
  • Tema kuulsaim teos on " Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis

Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania , Bulgaaria , NSVL, Poola, Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba , Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam . 1949-1991.
32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned
Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas:
  • Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL
  • Aasia – Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea
  • Ameerika - Kuuba

Jugoslaavia erijuhtum – Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest.
Josip Broz Tito:
  • 1892 – 1980
  • Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980
  • Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane

34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus
Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm . Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga.
Laveerimispoliitika – Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine
Julgeolekuorganid (KGB) – Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada.
35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu
Metsavennad – Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid. Vennad Voitkad olid viimased metsavennad (nad keeldusid NSVL ajal sõjaväkke minemast ja peitsid end 10 aastat metsas).
Märtsiküüditamine:
  • 25 märts 1949
  • Kulakluse likvideerimine Eestis
  • Eesti – 19 ešeloni, 7471 perekonda, 20480 inimest, 4566 meest, 9866 naist, 6048 last
  • Läti – 33 ešeloni, 14173 perekonda, 41708 inimest, 11135 meest, 19535 naist, 11038 last
  • Leedu – 24 ešeloni, 8985 perekonda, 28656 inimest, 8929 meest, 11287 naist, 8440 last
Nõukogude Liit ja ENSV #1 Nõukogude Liit ja ENSV #2 Nõukogude Liit ja ENSV #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor metsakarlha Õppematerjali autor
Üks kontrolltöö mis kunagi oli, mõisteid ja jutustavaid küsimsute vastuseid. Lahti kirjutatud põhimõisted nagu kollektiviseerimine, industrialiseerimine, ülevaade Hrustsovist ja Breznevist jne, ENSV Käbini all, metsavennad, küüditamine.

Sarnased õppematerjalid

NSVL ja ENSV
6
docx

NSVL ja ENSV

NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov:  1956-1958 haaras valituse oma kätte  1956-1964 valitses NSV Liitu  Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid  Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada  Lubas küüditatud koju  Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega  Tsensuuri pehmendamine

Ajalugu
Kommunistliku süsteemi kujunemine
10
docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel.  Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit

Ajalugu
Kommunistlikud riigid
5
doc

Kommunistlikud riigid

aastate lõpul kokku. Varssavi Pakt 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks Lääneriikide NATOle oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Pakti. Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti NSVL ohvitseridele. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks Ungaris ja Tsehhoslovakkias. Nõukogude Liit Stalini surm NSVL oli totalitaarne riik, kus poliitiliseks keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes

Ajalugu
Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit-Eesti NSV
5
doc

Kommunistlikud riigid, Nõukogude Liit, Eesti NSV

22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``?

Ajalugu
Sotsialismileer
2
doc

Sotsialismileer

Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale. J.B. Tito ­ Jugoslaavia juht. Võttis vastu Marshalli abi ning ei allunud Moskvale. 4. Miks ja millal puhkesid NSV Liidu ülemvõimu vastu ülestõusud? Kuidas need lõppesid? (lk 12, 13, 45) Saksa DV ­ 1953. Suruti maha Poola ­ 1956, 1980-1981. Suruti maha Ungari ­ 1956. Otsene sõjaline sekkumine, suruti maha.

Ajalugu
Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte
5
doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

suurendas veelgi konflikti. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki. Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism''. Neid riike aga, kes jäid NSVL'le kuulekaks, hakkas Moskva 1960. aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus kokku 10 riiki ­ Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku

Ajalugu
Nõukogude poliitika Idabloki maades
4
doc

Nõukogude poliitika Idabloki maades

Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias ­ Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 ­ Kuuba Rahvademokraatiamaad ­ esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad ­ 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus ­ võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba

Ajalugu
Sotsialistlik maailmasüsteem-Nõukogude Liit 1945-82-Eesti NSV
3
odt

Sotsialistlik maailmasüsteem, Nõukogude Liit 1945-82, Eesti NSV

majandusliku erainitsiatiivi. · Mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47) *VMN - NSV Liidu eestvedamisel loodud majandusalase koostöö organisatsioon. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus. *VLO - ehk Varssavi Pakt, sõjaline ja poliitiline liit, mis loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le. NSVL kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 2. Nõukogude Liit 1945-82: · Kuidas mõjutas Teine maailmasõda NSV Liidu seisundit maailmas? *Positisioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt. *Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada.

Ajaloolised sündmused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun