Kontrolltöö küsimuste vastused (8)

Ajalugu
„Diktatuurid Euroopas”, „Kommunistlik Venemaa”,
„Fašistlik Itaalia”
1. Autoritaarsed riigid – Hispaania , Portugal , Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria.
Totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit
2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni

• Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler , Itaalias duce Benito Mussolini . Juhti tuli igal võimalusel ülistada.
  
• Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute.
  
• Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU.
  
• Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda . Saksamaal haridus - ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
  
• Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fašistlik.
  

3. NSVL – 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega.
4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal?
Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel.
5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel?
Sõjakommunism –

• Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma.
  
• Kehtestati töökohustus
  
• Tööstusettevõtted riigistati.
  
• Tasuta teenused: teater, transport, korter jms.
  

Uus majanduspoliitika (1921. aastal algas) –

• Kaotati toidu riigile andmise kohustus, asendati maksuga.
  
• Taastati kauplemise vabadus
  
• Laiendati ettevõtete tegevusvabadust
  

6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima?
1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast. 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada.
Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise , kus panus tehti suutööstuste eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine .
7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule?
Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium .
8. Milline oli Mussolini õpetus?
Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus ( natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud.
9. Millised olid fašistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)?

• 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks.
  
• 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fašistliku diktatuuri kinnistamine .
  
• Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
  
• Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu.
  
• Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce.
  
• Ettevõtteid kontrollis riik.
  
• Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse.
  
• Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine.
  
• Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust.
  
• Ajalehtedes võis ilmuda vaid fašistlikud kirjutised.
  
• Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks.
  
• Vallutati Albaania ja Abessiinia
  

10. Milles seisnes demokraatia kriis?

• Muutused ühiskonnas
  

Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond.

• Sõja mõju
  

Sõja- aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi .

• Pettumine Versailles’ süsteemis
  

Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada.

• Majanduslikud raskused
  

1929. aastal algas majanduskriis , poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid.

• Terav riigisisene võimuvõitlus
  

Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama.

• Valmimiskünnise puudumine
  

Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi .