Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL (1)

1 HALB
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 18
TO:
FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL
Töö eesmärk:
Pilu difraktsioonipildi uurimine : difraktsioonimax või –min asukoha määramine ja maksimumide suhtelise intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine.
Töövahendid:
Optiline pink , laser , pilu, ekraan avaga, joonlaud nooniusega, luksmeeter , mõõdulint
Skeem
Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral
Joonis 2 – Katseseadme skeem
1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks ; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter)
Töö käik
  • Lülitage sisse laser ja luksmeeter.
  • Ekraanis 3 paikneb horisontaalne ava, mille taga on luksmeetri andur. Nihutage see ava tsentraalsele difraktsioonimaksimumile. Leidke ava aeglase nihutamisega selle maksimumi (kõige heledama riba) piires asend, kus luksmeetri näit on suurim. Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse.
  • Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad ) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi.
  • Arvutage sama järku maksimumide (või miinimumide) vahelised kaugused
    2lk = |x+k – x-k| ja leidke nende kaugused lk tsentraalsest.
  • Arvutage valemi (6) järgi difraktsioonijärkudele k vastavate nurkade φk siinused . Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule. Maksimumide korral [valem (7)] alustage argumendi väärtusest k = 2. Leidke vähimruutude meetodil katsepunktide parvele parim lähendussirge. Kuna pilu laius D on teada, siis arvutage sirge tõusu järgi, milleks on , laserkiirguse lainepikkus ja tõusu määramatuse järgi lainepikkuse mõõtemääramatus.
  • Joonestage difraktsioonipildi suhtelise intensiivsuse graafik lk / l0 = f(l), lugedes miinimumide intensiivsused nulliks.
    Katseandmete tulemused
    Difraktsioonimaksimumide ja –miinimumide nurkkauguste ning maksimumide suhtelise intensiivsuse määramine
    Jrk nr
    Max/min järk
    k
    Max/min asukoht
    xk
    2lk
    lk
    sin φk
    Luksmeetri näit
    lk
    Suhteline intensiivsus
    lk / l0
    1.
    2.
    3.
    4.
    5.
    6.
    7.
    8.
    9.
    10.
    D = .............................. b = .............................................
  • FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL #1 FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL #2 FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor DedKat Õppematerjali autor
    Doc fail kiireks praktikumi ettevalmistumiseks, mis sisaldab tiitellehte koos skeemidega, töökäiku ja tabeleid.

    Sarnased õppematerjalid

    DIFRAKTSIOONIVÕRE
    16
    pdf

    DIFRAKTSIOONIVÕRE

    Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaasplaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed – kriimustused laiusega b (joon. 19.1), mis on praktiliselt läbipaistmatud. Joonis 19.1 Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Langegu paralleelsed monokromaatilised valguskiired võrele risti. Jälgime läätse L fokaaltasandis

    Füüsika
    NEWTONI RÕNGAD
    14
    docx

    NEWTONI RÕNGAD

    tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele monokromaatilise valguse, näeme kokkupuutepunkti ümbruses vaheldumisi tumedaid ja heledaid kontsentrilisi rõngaid. Neid nimetatakse Newtoni rõngasteks. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise käiguvahe ∆ avaldada järgmiselt: 2 2 BC λ0 ∆ = n + , kus λ0 on valguse lainepikkus vaakumis ja n – õhu murdumisnäitaja. 2 λ0 lisandub seetõttu, et peegeldumisel klaasplaadilt kui õhust optiliselt tihedamalt keskkonnalt muutub laine faas 180o võrra, mis on samaväärne käiguvahe muutumisega poole lainepikkuse võrra punktis C.

    Füüsika ii
    Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
    210
    docx

    Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

    Sel otstarbel on antenni suunakarakteristik rõhttasandis kitsas (0,8...1 0), püsttasandis aga lai, et laeva õõtsumisel mitte kaotada radari kiires avastatud objekti. Enimkasutatavateks antennideks on pilukiirgajaga ruuporantenn. Pilukiirgajaga ruuporantenn on lainejuhe, mille kitsasse seina on lõigatud rida ühesuguseid, üksteisest ühekaugusel asuvaid pilusid. Pilud peavad olema paigutatud nii, et nad kiirgaksid võnkumisi samas faasis. Kiirguse suurema efektiivsuse saamiseks peab pilu asuma piki magnetvälja jõujoonel kohal, kus magnetvälja tugevus on kõige suurem. Et piki kitsast lainejuhi külge on jõujooned suletud ringjooned, mis lõikavad lainejuhi keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole. Pilude arv ja antenni pikkus määrava antenni suunakarakteristiku laiuse rõhttasandis. Pilude ette

    Laevandus
    Mõõtmestamine ja tolereerimine
    65
    pdf

    Mõõtmestamine ja tolereerimine

    Taylori printsiip esitab, et effektiivne vastavuse kontrollimine on võimalik kaliibriga, mis kontrollib detaili kogu omaduse ulatuses ja puudutab teda kahes punktis. LÄBIV kaliiber kontrollib ava maksimaalset materjali piiri ning MITTELÄBIV vähimat materjali piiri. MITTE- LÄBIV LÄBIV Fig. Kaliibriga kontroll LÄBIV kaliiber on ümbriku näidiseks kuivõrd mahub detaili. Ümbriku nõude korral on võimalik vähendada mõõtme tolerantside tähtsust ning esile seada kujuhälbed, kuid kujuhälve peab jääma väiksemaks mõõtme tolerantsist. Joonisel tähistatakse märgiga 20-0,2 E On kasutatav vaid parallelsuse hälvete puhul kuid mitte ristseisu, samatelgsuse või sümmeetrilisuse hälvete korral. 20-0,2 E 20 19,8

    Mõõtmestamineja tolereerimine
    Füüsikaline maailmapilt
    109
    doc

    Füüsikaline maailmapilt

    elektriväli, tähendab see, et kui sinna paigutada laetud keha, siis hakkab sellele kehale 2 mõjuma elektrijõud. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja. Aine ja välja sarnasused on järgmised: 1) Nii ainel kui väljal on vähimad portsjonid (ainel koostisosakesed, väljal kvandid). 2) Aine ja väli on mõnede nähtuste korral eristamatud ( võivad teatud tingimustel kindlas vahekorras teineteiseks muunduda). Aine ja välja olulisemad erinevused on järgmised: 1) Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna. Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. Sel juhul liituvad mõjujõud vektoriaalselt. Niisugust liitumist kirjeldab väljade superpositsiooniprintsiip. 2) Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole

    Füüsikaline maailmapilt
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    «Valgus» 1976 Autor ·1. MOOTORRATASTE EHITUS 9 ÜLDTEATMEID Mootorrataste liigitus. Mootorrattad on rataste ühejäljelise paigutusega mootorsõidukid. Neid käsutatakse peamiselt isikliku liiklusvahendina, kuid võimsa mootori ja vastava haagise (külg-, ees- või tagahaagis) korral ka inimeste ja kauba veoks. Sõltuvalt koaastrüktsioom iseärasustest liigitatakse moo- torrattad kolme rühma (vt. joon. 1): a) põlve- ja jäikade jalatoenditega mootorrattad, b) põlvetoenditeta, tugipõrandaga mootorrattad ehk motorollerid, c) sõtkajamiga mootorrattad ehk mopeedid. Põhitüübiks on esimese rühma mootorrattad. Kasutus- otstarbe järgi liigitatakse need tänava- ja .spordimootorra- tasteks. Tänavamootorrattad on lihtsa ehitusega ja suhteli-

    Füüsika
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju. Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid.

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    414
    pdf

    TTÜ üldfüüsika konspekt

    6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    polly111 profiilipilt
    polly111: Tühi fail! Lihtsalt alus laboritööle, aga mingeid andmeid, arvutusi pole.
    11:03 09-06-2023



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun