Totalitarismi tekkimine Venemaal (0)

Totalitarismi tekkimine Venemaal
Kui mujal Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka või varjatud vägivalla abil, siis Venemaal kehtestati aga diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgenenud verise kodusõjaga.
Veristele jõudemostratsioonidele vaatamata ei olnud 1920. Aastatel kommunistide võim sugugi kindel. Nad suutsid küll kodusõjas vastastest jagu saada, kuid rahulolematus senise poliitika suhtes kasvas. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja nad alustasid korduvalt mässu. Kuna mitmed talupojad kuulusid ka Punaarmeesse puhkes 1921. aastal kommunistidevastane ülestõus. Ülestõus suudeti suurte kaotustega maha suruda, kuid sellega rahulolematused ei lõppenud.
1921.aastal muudeti majanduspoliitikat. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Majandus stabiliseerimisel mängis rolli rahareform. Ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtetele anti luba tegutseda. Enamik majandusest jäi siiski riigi kontrolli alla. Kujunes välja omapärane segamajandus . Majandus hakkas ebaühtlaselt arenema ning arengu nõuded sattusid vastuollu kommunistliku partei absoluutse võimu kontrolliga . Uus majanduspoliitika tuli kommunistide arvates likvideerida .
1924.aastal suri Lenin ning tema asemele astus võimule tagasihoidlikul peasekretäri kohal töötanud Josif Stalin . Konkurendid alahindasid Stalinit, kes tõrjus tugevamad konkurendid välja ning pöördus seniste liitlaste vastu. Stalini ainus eesmärk oli- saada võim. 1929.aastaks oli Stalin saanud ainuvõimu ning sellele järgnes isikukultus. Teda hakati igati ülistama.
Täieliku võimu saavutamiseks likvideeris Stalin igasuguse eraettevõtluse ning võttis kursi maailmarevolutsioonile. Ta asus ette valmistama maailma vallutamist. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise .
1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele.
1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed . Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid . Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem ( GULAG ).
Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomuliks osaks, milleta on võimatu ühiskonda võimu all hoida. See määras ka NSVL-i välispoliitika suuna, mis 1930ndatest muutus agressiivseks.