Kommunistlik diktatuur Venemaal (0)

Kommunistlik 
diktatuur Venemaal
Kommunism  terminina
• Sotsiaalne ja majanduslik 
ühiskonnakorraldus .
• Ideoloogia või teooria, mis toetab, 
põhjendab, ja arendab selle ühiskonna 
loomise ideed.
• Poliitiline liikumine või režiim, mis soovib 
ühiskonnakorraldust rakendada.
Kommunism  teoorias
   Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik 
süsteem
–  kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, ri ki 
    ega perekonda,
–  kus kõik  varad  ja  tootmisvahendid  on 
ühiskondlikus  omandis , 
–  kus kõik inimesed on võrdsed ni  sotsiaalselt 
kui majanduslikult.
Kommunism
• Peamiselt  tuntuks  saanud Nõukogude 
Li dus 1917-1991 valitsenud reži mi põhjal.
• Nõukogude Li du kommunismi reži mi vältel 
hukkus kümneid  miljoneid  inimesi 
(peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945)
• Sel eaegsed inimsusevastased kuriteod 
on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud.
Leninism
• Lenini poolt 
marksismi  
tõlgendamisel 
loodud ideoloogia.
• Kasutas oma 
valitsemise ajal 
Nõukogude 
Venemaal (1917-
1918 ja Vene 
NSFVs 1918-1922.
Leninism
• Imperialism on tema järgi 
kapitalismi kõrgeim 
arengujärk  ja seda saab 
kukutada vaid 
revolutsiooniga.
• Lootis, et revolutsioon  ühes 
riigis kutsub need esile ka 
kõigis teistes riikides.
• Maailmarevolutsiooni siiski 
ei toimunud.
Leninism
• Leninismi mõistet kasutatakse 
ka Lenini kultuse kohta
–  tema nime kandsid mitmed 
linnad,  kolhoosid , asutused jne,
–   suuremates  linnades asus 
Lenini  monument , asutustes 
tema portree või  büst ,
–  ta oli rahatähtedel, markidel,
–   surnukeha  on balsameerituna 
Punase väljaku mausoleumis.
Venemaa peale  kodusõda
• Venemaal kehtestati kommunistlik 
diktatuur relvastatud riigipöörde ning 
sellele järgnenud raske kodusõjaga.
• Alates 1918 kehtis Venemaal 
üheparteisüsteem.
• Lisaks Venemaa Nõukogude 
Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile 
(NSFV) laienes võim ka Ukrainale, 
Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale.
NSVL
• 1922 aastal ühendati nimetatud riigid 
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide 
Liiduks ( NSVL )
–  ametlikult olid kõik li duvabari gid võrdsed,
–  tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi 
taastamist keskusega Moskvas,
–  kõrgeim võim kuulus kommunistlikule 
parteile.
Majanduspoliitika
• 1920datel polnud 
kommunistide võim päris 
kindel, rahulolematud 
talupojad sundisid 
muutma   senist  röövellikku 
majanduspoliitikat.
• NEP ( Novaja  
Ekonomitšeskaja Politika)
Majanduspoliitika - NEP
• Toiduainete riigile andmise kohustus 
asendati kindla suurusega maksuga
–  ülejäägid võis  talupoeg  realiseerida turul
• Viidi läbi rahareform
–   taastati  raha väärtus
• Ennistati kauplemisvabadus ning 
ettevõtted said õiguse taastegutseda
• Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla
Majandus
• Venemaa majandus hakkas taastuma, 
kuigi ebaühtlaselt
–  teistest kiiremini arenes põllumajandus.
• NEP ei sobinud kokku aga kommunismi 
ideoloogiaga ja esimesel võimalusel 
loodeti see  likvideerida .
Stalini võimuletulek
• 1924 algul suri Lenin , kes soovitas oma 
järglaseks Lev Trotskit.
• Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt 
Jossif   Stalin .
•  Stalin kehtestas kontrolli  kompartei  
liikmete üle, tagades selle juhtivates 
organites  endale meelepärase enamuse.
Stalini võimuletulek
• Stalini alahindamise tõttu sai tal 
võimalikuks vastased omavahel tülli 
keerata.
• Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus 
Stalin tugevamad konkurendid eemale.
• Stalini ainus eesmärk oli saavutada võim, 
selle nimel oli ta võimeline oma seisukohti 
muutma vastavalt vajadusele.
• 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu.
Jossif Stalin
1879 -1953
• Sündis  Gori  linnas 
kingisepa ja õmblejanna 
peres ainukese lapsena.
• Õppis vaimulikus koolis 
Goris, Tblisis.
• Kool katkes, kui hakkas 
revolutsionääriks.
• Oli abielus kaks korda, 
kolm last.
Stalinism
• Totalitaarne 
• juhikultus võimsa 
ainuparteisüsteem,
propagandaaparaadiga,
• äärmuseni 
• vene  šovinism ,
tsentraliseeritud 
• agressiivne  välispoliitika ,
ri giaparaat,
• klassivõitluse nimel 
• ühiskonna elu range 
korda  saadetud  
reglementeerimine,
massiterror oponentide 
• salapolitsei jälgimine,
vastu,
• kohustuslik bolševismi  • olematute 
ideoloogia,
rahvavaenlaste 
otsimine.
Stalin oli töörahva 
“juht ja õpetaja”.
Tema olulisuse 
suurendamiseks  
kirjutati ümber 
kompartei ajalugu, 
võltsiti fakte ja 
fotosid , teda kujutati 
Lenini kaastöölisena.
Industrialiseerimine
• Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i.
• Likvideeriti igasugune  eraettevõtlus , sh 
põllumajanduses.
• Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, 
algas industrialiseerimine.
• Loobuti välismaistest investeeringutest.
• Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda 
teostati viisaastaku plaanide järgi.
• NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal).
Industrialiseerimine
• Industrialiseerimise käigus  kadus   tööpuudus , 
ülemaailmne  majanduskriis  mõjutas vähe.
• Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv 
maailmas.
• Rasketööstuse eelisarendamine ja 
tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa 
tootlikkuse langemise.
• See omakorda tõi kaasa elanike  vaesumise .
Suund sundkollektiviseerimisele
• 1920date lõpul tekkinud viljavarumise 
probleemide tõttu ei tahtnud talupojad 
viljajääke ära müüa (ostuhind madal).
• Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja 
sõjavägi vajas toitu.
• Õiglase hinna kehtestamise asemel 
konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. 
• 1932-1933 puhkes suur  nälg , hukkus 7 milj.
Sundkollektiviseerimine
• Talupoegade üle kontrolli saavutamise üks 
osa oli sundkollektiviseerimine – 
talumajapidamiste ühendamine 
ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
– 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest,
–   tootlikkus  ei tõusnud, olukord oli väga raske.
• Jõukamad talupojad saadeti  
sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele
– 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega.
Vägivallakampaania, suur  terror
• 1934 lisandus  seniste  “klassivaenlaste” (nt 
talupoegade) tagakiusamisele laiem 
sihtgrupp
–  hakati  puhastama  komparteid,
–  nõukogude võimu keskasutusi,
–  julgeolekuorganeid,
–   armeed .
Terrori alla sattusid ka need, kes selle üles 
ehitasid .
Suur terror
• Korraldati palju näidisprotsesse olematute 
“rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end 
süüdi tunnistama ja lasti maha.
• 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee 
juhtkond , keda süüdistati Stalini vastases 
vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri 
astme sõjaväejuhti.
Suur terror
• Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused
–  hävitati nende juhtivad  kommunistid  
–   puhastati  pajud asundused (peamiselt mehed)
• Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem 
GULAG ,  laagrid   Siberis  ja põhjapiirkondades
–  tingimused olid ebainimlikud,
–  töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu,
–  vangid surid massiliselt,
–  Stalini jaoks oli GULAG oluline rasketööstuse 
ülesehitamisel.
GULAGi  saabumine, Eufrosinia Kersnovskaya vihikust
Kokkuvõte
• Kommunistliku diktatuuri all hukkus umbes 
20-40 miljonit inimest.
• Stalin ise pidas terrorit sotsialistliku riigi 
loomulikuks osaks, ilma milleta oleks 
võimatu ühiskonda kontrolli all hoida.
• See määras ka NSVL välispoliitika suuna, 
mis alates 1930datest muutus agressiivseks.

Document Outline

• Kommunistlik diktatuur Venemaal
• Kommunism terminina
• Kommunism teoorias
• Kommunism
• Leninism
• Slide 6
• Slide 7
• Venemaa peale kodusõda
• NSVL
• Majanduspoliitika
• Majanduspoliitika - NEP
• Majandus
• Stalini võimuletulek
• Slide 14
• Jossif Stalin 1879-1953
• Stalinism
• Slide 17
• Industrialiseerimine
• Slide 19
• Suund sundkollektiviseerimisele
• Sundkollektiviseerimine
• Vägivallakampaania, suur terror
• Suur terror
• Slide 24
• Slide 25
• Kokkuvõte