Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NSVL ja ENSV (0)

1 Hindamata
Punktid
NSVL ja ENSV
31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985
Nikita Hruštšov :
  • 1956-1958 haaras valituse oma kätte
  • 1956-1964 valitses NSV Liitu
  • Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid
  • Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada
  • Lubas küüditatud koju
  • Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega
  • Tsensuuri pehmendamine
  • Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „ kasvatamine “ NSV Liidus)
  • 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti

Leonid Brežnev:
  • 1964 – 1982 valitses NSV Liitu
  • Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades)
  • Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik
  • Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse

Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus
Kollektiviseerimine – (ehk sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse
Industrialiseerimine – Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus , loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi
Andrei Sahharov:
  • 1921 – 1989
  • Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident
  • Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises.  1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise  Tsaar -pommi väljatöötamises
  • 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale
  • 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna.
  • 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi
  • Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele

Aleksandr Solženitsõn:
  • 1918 – 2008
  • Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente
  • Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis

Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania , Bulgaaria , NSVL, Poola, Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia , Ungari 1955-1991.
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba , Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991.
32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned
Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas:
  • Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik, NSVL
  • Aasia – Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea
  • Ameerika - Kuuba

Jugoslaavia erijuhtum – Jugoslaavia oli olnud teise maailmasõja lõpust alates üks NSV Liidu usaldusväärsemaid liitlasi, aga riigi juht Josip Broz Tito oli võimule tulnud iseseisvalt. Just tema koos oma partisanidega, aga mitte Punaarmee oli natisd välja ajanud ning erinevalt teistest Ida-Euroopa kommunistidest ei sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest .
Josip Broz Tito:
  • 1892 – 1980
  • Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980
  • Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane

34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus
Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm . Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga .
Laveerimispoliitika – Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine
Julgeolekuorganid (KGB) – Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada.
35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu
Metsavennad – Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid. Vennad Voitkad olid viimased metsavennad (nad keeldusid NSVL ajal sõjaväkke minemast ja peitsid end 10 aastat metsas).
Märtsiküüditamine:
  • 25 märts 1949
  • Kulakluse likvideerimine Eestis
  • Eesti – 19 ešeloni, 7471 perekonda, 20480 inimest, 4566 meest, 9866 naist, 6048 last
  • Läti – 33 ešeloni, 14173 perekonda, 41708 inimest, 11135 meest, 19535 naist, 11038 last
  • Leedu – 24 ešeloni, 8985 perekonda, 28656 inimest, 8929 meest, 11287 naist, 8440 last
NSVL ja ENSV #1 NSVL ja ENSV #2 NSVL ja ENSV #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 305406 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nõukogude Liit ja ENSV
3
docx

Nõukogude Liit ja ENSV

likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse Industrialiseerimine ­ Selle käigus likvideeriti igasugune eraettevõtlus, loobuti välismaisetest investeeringutest, majandus allutati tsentraalsele võimule, mida teostati viisaastaku plaanide järgi Andrei Sahharov: 1921 ­ 1989 Vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Osales 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja

Ajalugu
Kommunistliku süsteemi kujunemine
10
docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur

Ajalugu
Kommunistlikud riigid
5
doc

Kommunistlikud riigid

NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all

Ajalugu
Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit-Eesti NSV
5
doc

Kommunistlikud riigid, Nõukogude Liit, Eesti NSV

12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a? Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov. 17. Anna hinnang Beria tegevusele pärast Stalini surma. Milleni oleks võinud viia Beria võimulejäämine peale Stalini surma? Just tema initsiatiivil viidi läbi radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas.Ta soovis

Ajalugu
Sotsialismileer
2
doc

Sotsialismileer

Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale. J.B. Tito ­ Jugoslaavia juht. Võttis vastu Marshalli abi ning ei allunud Moskvale. 4. Miks ja millal puhkesid NSV Liidu ülemvõimu vastu ülestõusud? Kuidas need lõppesid? (lk 12, 13, 45) Saksa DV ­ 1953. Suruti maha Poola ­ 1956, 1980-1981. Suruti maha Ungari ­ 1956

Ajalugu
Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte
5
doc

Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu.

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

 Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun